3-13-2192/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2192 Haldusasi OÜ Ilotrükk kaebus Maksuja Tolliameti 07.08.2013 korralduse nr 12.2-3/16469-2 ning 19.09.2013 vaideotsuse nr 6-1/1675-2 tühistamise nõuetes Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Ilotrükk, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.02.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Ilotrükk apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Ilotrükk apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-2192 muutmata.

2. Jätta OÜ Ilotrükk taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksuja Tolliametilt rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.10.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-13-2192 2(9) menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 19.07.2013 korraldusega nr 12.2-3/16469-1 OÜ-d Ilotrükk esitama esindusõigusliku isiku kaudu 26.07.2013 kell 09:00 maksuhalduri ametiruumides maksustamisperioodide 2010 märts kuni 2012 mai kohta järgmise teabe ja dokumendid: 1) AS-ga Iloprint (pankrotis) tehtud tehingutega seotud kõik dokumendid (arved, üleandmise-vastuvõtmise aktid, lepingud, tasumise andmed jmt); 2) pearaamatu kõikide kontode väljavõtted; 3) kassadokumendid ja kõikide pangakontode väljavõtted; 4) kõik töötajatele tehtud väljamaksetelt maksude ja maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud dokumendid, sh töölepingud ja tööajatabelid jmt; 5) muud dokumendid, mida maksukohustuslane peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks; 6) suulised selgitused kontrolliobjektiga seotud ja muude menetluse käigus tähendust omavate asjaolude kohta, sh töötajate ülesannete ja tööjõumaksude arvestamise kohta. Korralduses selgitati, et 2013. a viidi AS Iloprint (pankrotis) poolt sisse parandused äriühingu käibedeklaratsioonides perioodil 2010 märts kuni 2012 mai. AS-lt Iloprint (pankrotis) saadud andmetest selgus, et parandused on seotud tehingutega OÜ-ga Ilotrükk. Eeltoodust lähtuvalt kontrollib MTA OÜ Ilotrükk käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust tehingutes AS-ga Iloprint (pankrotis) ning OÜ Ilotrükk tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel 2010 märts kuni 2012 mai. Maksuhaldur hoiatas, et korralduses märgitud suulise teabe andmise kohustuse tähtajaks mittetäitmisel rakendatakse sunniraha, esimesel korral summas 320 eurot, ning korralduses märgitud dokumentide esitamise kohustuse tähtajaks mittetäitmisel rakendatakse samuti sunniraha, esimesel korral summas 320 eurot.

2. MTA 07.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/16469-2 kohustati OÜ-d Ilotrükk tasuma MTA 19.07.2013 korralduse täitmata jätmise eest sunniraha summas 640 eurot. Korraldusega kohustati OÜ-d Ilotrükk täitma 19.07.2013 korralduses näidatud kohustus hiljemalt 19.08.2013.

3. OÜ Ilotrükk esitas 23.08.2013 MTA-le vaide, taotledes 07.08.2013 korralduse kehtetuks tunnistamist.

MTA 19.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1675-2 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et 19.07.2013 korralduse kättetoimetamise ajaks on 22.07.2013 (MKS § 531 lg 4). Tähtaeg nõutud dokumentide esitamiseks ei olnud ebamõistlikult lühike ning korralduse täitmata jätmine ei tulenenud vastava tähtaja lühidusest, vaid kaebaja hooletusest posti vastuvõtmise korraldamisel. Veelgi enam, kaebaja ei soovigi nõutud dokumente ja teavet esitada, viidates enda õigusele sellest keelduda. Teabe ja dokumentide nõudmine on seotud kaebaja kontrollimisega ning alused teabe andmisest keeldumiseks puuduvad.

4. Määratud sunniraha tasaarveldas maksuhaldur 26.08.2013 OÜ Ilotrükk ettemaksukontol olnud 1,31 euroga ning 638,68 eurot peeti maksuhalduri poolt krediidiasutusele tehtud korralduse alusel samal päeval kinni OÜ Ilotrükk pangakontolt.

3-13-2192 3(9)

5. OÜ Ilotrükk esitas 17.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.08.2013 korralduse ja 19.09.2013 vaideotsuse tühistamiseks, samuti tasutud sunniraha tagastamiseks ja sunnirahalt arvestatud intressi väljamõistmiseks.

1) 19.07.2013 korraldus saadeti tähtsaadetisena OÜ Ilotrükk registrijärgsele aadressile ning OÜ Ilotrükk juhatuse liikme e-posti aadressile. OÜ Ilotrükk juhatuse liige A. Päiv viibis ajavahemikul 20.07.2013 kuni 31.07.2013 Viljandis oma vanemate juures ega omanud ligipääsu oma e-posti aadressile. OÜ Ilotrükk ei ole andnud nõusolekut korralduse kättetoimetamiseks elektrooniliselt ega saatnud maksuhaldurile kinnitust 19.07.2013 korralduse kättesaamise kohta. Seetõttu ei ole 19.07.2013 korraldust OÜ-le Ilotrükk elektrooniliselt teatavaks tehtud. Tähtkirjaga saadetud korraldust ei õnnestunud äriühingule üle anda ning selle kohta jäeti vastav teade OÜ-le Ilotrükk 22.07.2013. Seetõttu tehti MKS § 531 lg-st 4 tulenevalt korraldus OÜ-le Ilotrükk teatavaks 22.07.2013.

Riigikohtu seisukohtadest ei tulene juriidilise isiku kohustust kontrollida posti vastuvõtmist iga päev. Piisav on, kui juriidiline isik kontrollib posti vähemalt üks kord nädalas. Seetõttu ei saa pidada õiguspäraseks olukorda, kus kättetoimetamise ja kohustuse täitmise tähtpäeva vahele jäi üksnes kolm päeva. Rõhutada tuleb, et 19.07.2013 korraldusega ei kutsutud kaebajat lihtsalt ütlusi andma, vaid nõuti ka hulgaliselt erinevaid dokumente. Seega jäi 19.07.2013 korralduse täitmiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 mõtteks ei ole sunniraha kohaldamine sellises olukorras.

Jääb selgusetuks, millega on põhjendatud vaideotsuse seisukoht, et kolmepäevane korralduse täitmise tähtaeg on mõistlik. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse seejuures haldusakti andmise seisuga. See tähendab, et vaideotsuses viidatud kaebaja soovimatus esitada maksuhaldurile nõutud dokumente ei saa õigustada korraldusega määratud ebamõistlikult lühikest tähtaega.

2) Maksuhaldur kontrollis OÜ Ilotrükk maksude tasumise õigsust ajavahemikul detsember 2009 kuni detsember 2010 ning tegi kontrolli tulemusena OÜ-le Ilotrükk 02.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/10287-67. Sellest järeldub, et maksuhaldur nõuab teavet ja dokumente, mis peaks tal vähemalt osaliselt olemas olema. Vastavale järeldusele ei ole maksuhaldur vaielnud vastu ka vaideotsuses. ATSS § 2 lg 1 eesmärgiks ei ole sunnivahendi kohaldamine olukorras, kus haldusorganile jäetakse esitamata teave, mis haldusorganil on endal olemas.

3) 19.07.2013 korralduse põhjendustest nähtub, et tegelikult soovib maksuhaldur kontrollida AS Iloprint (pankrotis) käibedeklaratsioonide muutmise põhjendatust. Käesoleval juhul puuduvad MKS § 61 lg-s 2 nimetatud juhtumid, mis võimaldavad maksuhalduril teavet küsida vahetult kolmandalt isikult. Seetõttu puudub alus sellekohase teabe nõudmiseks OÜ-lt Ilotrükk. Ebaõige on vaideotsuses esitatud väide, et OÜ Ilotrükk ei ole käesolevas asjas mitte kolmas isik, vaid maksumaksja. See, kas maksuhaldur küsib teavet maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult, otsustatakse konkreetse haldusakti põhjenduste, mitte haldusaktis sisalduva õigusliku viite alusel. 19.07.2013 korraldusest ei nähtu üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni alustamine OÜ Ilotrükk suhtes. ATSS § 2 lõike 1 eesmärgiks ei ole kohaldada sunnivahendit olukorras, kus haldusorgan nõuab üksikisikult teavet seadust rikkudes. 4) Vaidlustatud korraldus rikub OÜ Ilotrükk põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud õigust omandi puutumatusele ning § 13 lg-s 2 sätestatud õigust kaitsele riigivõimu omavoli eest koosmõjus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Kooskõlas HKMS § 45 lg-ga 4 kuulub tühistamisele ka vaideotsus.

6. Maksuja Tolliameti 31.12.2013 vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata.

3-13-2192 4(9) 1) Vaieldav korraldus ja vaideotsus on õiguspärased, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning ükski kaebaja argument ei anna alust nende tühistamiseks. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. 2) Vaidlust ei ole selle üle, et 19.07.2013 korralduse kättesaamise ajaks tuleb lugeda 22.07.2013, samuti selles, et 19.07.2013 korraldus on kehtiv haldusakt, mis on täitmiseks kohustuslik, ning et kaebaja ei ole ilmunud korralduse täitmiseks maksuhalduri juurde. 3) Kuigi kohtupraktikas ei ole expressis verbis öeldud, kui tihti peab äriühing oma posti kontrollima, ei saa sellest teha järeldust, et seda tuleks teha ainult kord nädalas. Kolme päeva korralduse kättesaamisest kuni selle täitmise tähtpäevani ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks. Kaebajal oli võimalus taotleda maksuhaldurilt teabe andmise korralduse täitmise tähtaja pikendamist. Kaebaja ei täitnud korraldust ka teistkordseks, vaideotsusega antud tähtajaks. See kinnitab juba vaideotsuses esitatud seisukohta, et kaebaja ei soovigi küsitud teavet maksuhaldurile anda. 4) Maksuotsusega on tuvastatud AS Iloprint (pankrotis) ettevõtte üleminek OÜ-le Ilotrükk. Maksuotsuse tulemusel on AS Iloprint (pankrotis) esitanud deklaratsioonide parandused, mis on seotud trükiteenuste osutamisega OÜ-le Ilotrükk. Isegi kui maksuhalduril on olemas osad andmed kontrollitava perioodi kohta, mis on saadud varasema maksumenetluse käigus, on igati põhjendatud nende uuesti küsimine kaebajalt, sest need võivad suure tõenäosusega olla muutunud, kui AS Iloprint (pankrotis) on oma sellekohaseid maksudeklaratsioone muutnud. Seda nii käibemaksuarvestust kui ka töötajaid puudutavas osas, kuna AS Iloprint (pankrotis) muutis ka oma tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioone, kus varem deklareeritud töötajate asemel ei deklareerinud midagi. Sealjuures ei saa väljapoole kõnealust perioodi jäävate dokumentide küsimist antud põhjenduste alusel maksuhaldurile ette heita. 5) Kaebaja näol on tegemist maksukohustuslasega, mitte kolmanda isikuga. Vastustaja nõustub kaebuses toodud väitega, et see, kas maksuhaldur küsib teavet maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult, otsustatakse konkreetse haldusakti põhjenduste, mitte haldusaktis sisalduva õigusliku viite alusel. 19.07.2013 korralduses ongi selline põhjendus toodud. Korraldusest nähtub selgelt ka kontrolli alustamine kaebaja suhtes.

7. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2014 otsusega OÜ Ilotrükk kaebuse rahuldamata. 1) Kohus nõustus MTA 19.09.2013 vaideotsuse põhjendustega kaebuses esitatud väiteid puudutavas osas. 2) Vaidlus puudub selle üle, et tähtkirjaga OÜ-le Ilotrükk saadetud 19.07.2013 korraldust ei õnnestunud äriühingule üle anda ning selle kohta jäeti OÜ-le Ilotrükk vastav teade 22.07.2013, st sel kuupäeval toimetati korraldus OÜ-le Ilotrükk kätte. Kaebuse väited seoses 19.07.2013 korralduse saatmisega äriühingu juhatuse liikme e-posti aadressile ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. 3) Haldusasjas nr 3-3-1-65-09 on Riigikohus leidnud, et juriidiline isik peab registrijärgsel aadressil hoolitsema posti pideva vastuvõtmise eest. Viidatud Riigikohtu praktikast tuleneb ka, et posti pideva vastuvõtmise korraldamata jätmisel võtab juriidiline isik enda kanda riski, et maksuhalduri haldusaktid isikuni ei jõua. Riigikohus on 03.03.2004 kohtumääruses selgitanud: ” Seda tuleb arvestada ka puhkuste korraldamisel. Juhatus peab tagama ka puhkusteperioodil juhatuse liikmete kohaloleku või volitama mõne töötaja tähitud saadetisi vastu võtma.” Käesoleval juhul on posti vastuvõtmise nõuetekohase korraldamata jätmisega võtnud kaebuse esitaja enda kanda riski sunniraha nõudega kohustuste tähtajaks täitmata jätmise eest. Riigikohus on ühtlasi pidanud mõistlikuks eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub

3-13-2192 5(9) adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (3-3-1-10-04).

4) Kui kaebuse esitaja vajas lisaaega temale pandud kohustuse täitmiseks, oli tal õigus ja võimalus taotleda kohustuse täitmise tähtaja pikendamist. Kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Kaebuse esitajale pandud kohustus oli täitmata kuni sunniraha tasumise korralduse tegemiseni 07.08.2013, viimati nimetatud korraldusega määrati nõutud teabe ja dokumentide esitamiseks uus tähtaeg (19.08.2013) ning nähtuvalt vaideotsusest ei olnud kaebaja ka selleks ajaks täitnud temale pandud kohustusi. Vaideotsuses on leitud, et vaide esitaja ei soovigi maksuhaldurile teavet ja dokumente anda. Eeltoodu ei väära maksuhalduri järelduste õigsust, mis lähtusid põhjendatult sellest, et 19.07.2013 korraldus toimetati OÜ-le Ilotrükk kätte 22.07.2013.

5) Isegi juhul, kui maksuhalduril oleks nõutav teave osaliselt olemas, siis ei saa jätta tähelepanuta, et 19.07.2013 korraldus on tehtud kaebajale teatavaks ja korraldus kehtib. Korraldusega nõutavaid andmeid ja dokumente ei ole kaebaja maksuhaldurile esitanud ka selles osas, mida kaebuse käsitluse kohaselt kaebaja varasemalt esitanud ei ole. Seega on asjakohatu kaebuse väide, et ATSS § 2 lg 1 eesmärgiks ei ole sunnivahendi kohaldamine olukorras, kus haldusorganile jäetakse esitamata teave, mis haldusorganil on endal olemas.

6) Asjas esitatud vaideotsusest nähtuvalt ja kaebusele lisatud 02.06.2011 maksuotsusest tulenevalt on tuvastatud AS Iloprint (pankrotis) ettevõtte üleminek OÜ-le Ilotrükk. 19.07.2013 korralduse põhjendustes on selgitatud, et 2013. a parandas AS Iloprint (pankrotis) enda käibedeklaratsioonid perioodil märts 2010 kuni mai 2012 seoses tehingutega OÜ-ga Ilotrükk. Korralduses on ka selgitatud, et ülaltoodust lähtuvalt kontrollib MTA OÜ Ilotrükk käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust tehingutes AS-ga Iloprint (pankrotis) ning töötasumaksude ja maksete deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel 2010 märts kuni 2012 mai.

Vaidlus puudub selles, et AS Iloprint (pankrotis) muutis lisaks ka maksudeklaratsioone töötajaid puudutavas osas. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebuse esitaja ei ole kolmandaks isikuks ning teabe nõudmine on seotud OÜ Ilotrükk maksude tasumise õigsuse kontrollimisega. Hoolimata varasema maksumenetluse käigus kaebuse esitajalt saadud andmetest on ülaltoodud asjaoludest tingituna maksuhaldur õigustatud uuesti andmeid küsima, põhjendatud on eeldada nende andmete muutumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ Ilotrükk 31.03.2014 apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega OÜ Ilotrükk kaebus rahuldada. 1) Vaidlust ei ole küsimuses, et 19.07.2013 korralduse täitmiseks jäi kolm päeva. Halduskohus on jätnud hindamata, kas 19.07.2013 korraldusega määratud kohustuse täitmise tähtaeg on mõistlik ja põhjendatud. Rõhutada tuleb, et 19.07.2013 korraldusega kohustati kaebajat esitama ka hulgaliselt erinevaid dokumente. Ilmselgelt ei saa proportsionaalseks pidada olukorda, kus maksuhalduri poolt äriühingule teabe ja dokumentide esitamiseks jäetud tähtaeg on ebamõistlikult lühike. Äriühingu kohustus korraldada pidevalt registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine ning võimalus taotleda korraldusega määratud tähtaja pikendamist ei vabasta maksuhaldurit kohustusest anda OÜ-le Ilotrükk teabe ja selgituste esitamiseks mõistlik tähtaeg. Seetõttu on halduskohus kohaldanud ebaõigesti haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 54 osas, milles see näeb ette, et haldusakt peab olema proportsionaalne. HMS § 54 järgi hinnatakse haldusakti õiguspärasust andmise hetke seisuga. Seetõttu ei oma tõik, et OÜ Ilotrükk ei olnud ka vaideotsuse tegemise seisuga esitanud 19.07.2013 korralduses

3-13-2192 6(9) nõutud teavet ega dokumente, 19.07.2013 korralduse ja vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. 2) Maksuhaldur ei ole vaielnud vastu väitele, et 19.07.2013 korraldusega nõutakse teavet, mis on maksuhalduril vähemalt osaliselt endal olemas. ATSS § 2 lg 1 ja § 3 lg 1 ning HMS § 3 lg 2 järgi on sunniraha kohaldamine põhjendatud juhul, kui ettekirjutuse täitmata jätmine raskendab või takistab haldusorgani tegevust. Kui ettekirjutus jäetakse täitmata olukorras, kus ettekirjutuse teinud haldusorganil on endal ettekirjutusega nõutud teave olemas, ei ole sunniraha kohaldamine põhjendatud ega proportsionaalne. Asjakohatu on halduskohtu seisukoht, et 19.07.2013 korraldus on tehtud kaebajale teatavaks, see kehtib ning korraldusega nõutud andmeid ja dokumente ei ole kaebaja maksuhaldurile esitanud. Vaidluse esemeks ei ole 19.07.2013 korraldus, vaid korraldus, millega määrati kaebajale sunniraha. 3) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud MKS § 61 lg-t 1. Arusaamatuks jäävad halduskohtu põhjendused selle kohta, et OÜ Ilotrükk ei ole 19.07.2013 korraldusega nõutava teabe suhtes kolmandaks isikuks. Esiteks, viide maksuotsusele, millega tuvastati ettevõtte üleminek AS-st Iloprint (pankrotis) OÜ-sse Ilotrükk, ei väära tõika, et mõlemad äriühingud on erinevad õigussubjektid. MKS §-de 37 ja 38 järgi tähendab ettevõtte üleminek ettevõtja omandaja vastutust ettevõttega seotud maksuvõlgade eest. Teiseks, 19.07.2013 korraldusest nähtub ühemõtteliselt, et teabe nõudmise aluseks on asjaolu, et AS Iloprint (pankrotis) muutis käibedeklaratsioone. Seega on põhjendatud väita, et OÜ Ilotrükk on nõutud teabe osas kolmandaks isikuks. Kuna MKS § 61 lg-s 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, siis ei ole põhjendatud ka 19.07.2013 korralduse täitmata jätmise eest sunniraha kohaldamine. Seda põhjusel, et ATSS § 2 lg 1 ja § 3 lg 1 eesmärgiks ei ole kohaldada sunnivahendit olukorras, kus maksuhaldur nõuab äriühingult teavet seadust rikkudes.

9. Maksuja Tolliameti 29.04.2014 vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. 2) Kaebaja ei ole taotlenud korralduse täitmise tähtaja pikendamist ega täitnud korraldust ka temale antud uueks tähtajaks (19.08.2013). Vaidlust ei ole enam selles, et äriühing peab hoolitsema posti pideva vastuvõtmise eest. Jättes posti vastuvõtmise piisaval määral korraldamata, kannab äriühing ise riski, et maksuhalduri haldusaktid temani ei jõua ning võib rakenduda sunniraha nõue kohustuste tähtpäevaks täitmata jätmise eest. 3) Kaebaja ei ole vaidlustanud 19.07.2013 korraldust, mistõttu on asjakohatud väited, et halduskohus on jätnud selle korralduse kohta tehtud etteheited analüüsimata. Vaidlus käib 07.08.2013 korralduse üle, seega on vajalik tuvastada, kas sunniraha on määratud õiguspäraselt. Tulenevalt HMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg-st 2 on täitmiseks kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt ning haldusakti õigusjõu murdmiseks oleks vajalik selle kehtetuks tunnistamine. Kuna kaebaja ei ole 19.07.2013 korraldusega nõutud teavet ja dokumente maksuhaldurile esitanud ning on ühtlasi jätnud 19.07.2013 korralduse õigeaegselt vaidlustamata, siis on 19.07.2013 korraldus kehtiv haldusakt ja nii maksuhaldur kui ka kaebaja peavad edaspidi sellest juhinduma. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et 19.07.2013 korraldus on kaebajale teatavaks tehtud, korraldus kehtib, maksuhaldur on kohustuste täitmise tähtaja määramisel teinud hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha

3-13-2192 7(9) ning kaebaja ei ole korraldusega ette nähtud kohustust täitnud, siis on täidetud MKS § 67 lg-st

2 ja § 135 lg-st 1 ning ATSS § 8 lg-st 1 tulenevad tingimused. 4) Kui kaebaja leidis, et temale 19.07.2013 korralduse täitmiseks antud tähtaeg on liiga lühike, oleks ta pidanud taotlema selle pikendamist. Kui kaebaja leidis, et korraldus on õigusvastane, oleks ta pidanud selle vaidlustama. 5) Vastustaja nõustub halduskohtu hinnanguga, mille kohaselt ei ole kaebaja näol tegemist kolmanda isikuga, kelle puhul tuleb eelnevalt täita MKS § 61 lg-s 2 sätestatud menetluslik eeldus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtu otsus on põhjendatud ning apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.

11. Vaidlustatud haldusaktiks on MTA 07.08.2013 korraldus sunniraha tasumiseks. Sunnivahendi rakendamise eeldused ja lubatavuse alused on reguleeritud ATSS § 2 lg-s 1 ja §

8 lg-s 1. Nimetatud sätete kohaselt rakendatatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata, ning sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. HMS § 61 lg 1 järgi hakkab haldusakt kehtima adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates ning haldusakt kehtib lg 2 kohaselt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. MKS § 135 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksuseaduses ette nähtud sunniraha ja asendustäitmise suhtes ATSS-s sätestatut, arvestades MKS-s ja maksuseaduses sätestatud erisusi. MKS § 67 lg

2 sätestab sarnaselt ATSS-le, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha.

12. Sunnivahendi rakendamise põhjuseks on käesoleval juhul kaebaja poolt MTA 19.07.2013 korralduse täitmata jätmine. MTA 19.07.2013 korraldus on kehtiv ja kaebajale 22.07.2013 teatavaks tehtud. Korralduses sisaldus hoiatus, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha (MKS § 136), ning korralduses sisalduvat ettekirjutust dokumentide ja teabe esitamiseks kaebaja tähtaegselt (26.07.2013) ei täitnud. Seega olid sunnivahendi rakendamise tingimused formaalselt täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub eeltoodud asjaolude osas poolte vahel ka vaidlus.

13. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus rikub eeltoodule vaatamata tema õigusi (PS § 13 lg 2 ja § 32) kolmel põhjusel: MTA 19.07.2013 korralduse täitmise tähtaeg oli ebaproportsionaalselt lühike (HMS § 54 ebaõige kohaldamine halduskohtu poolt); maksuhalduril oli nõutud teave varasemast osaliselt olemas (ATSS § 2 lg 1 ja § 3 lg 1 ebaõige kohaldamine halduskohtu poolt); enne kaebajalt teabe nõudmist oleks tulnud pöörduda AS Ilotrükk (pankrotis) poole (MKS § 61 lg 1 ebaõige kohaldamine halduskohtu poolt). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja seisukohad alust vaidlustatud korralduse (ja vaideotsuse) ning halduskohtu otsuse tühistamiseks.

14. Kaebaja poolt tõstatud küsimus MTA 19.07.2013 korralduse täitmise tähtaja mõistlikkusest saaks avaldada vaidlustatud sunniraha rakendamise korraldusele mõju juhul, kui esineksid objektiivsed takistused, mis ei võimaldanud kaebajal 19.07.2013 korraldust täita.

3-13-2192 8(9) Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Riigikohtu praktikas viidatud juriidilise isiku kohustus hoolitseda posti pideva vastuvõtmise eest tähendab kohustust tagada posti kättesaamine igapäevaselt (mh juhatuse liikme puhkuse või muu äraoleku ajal). Sellega on vastavuses Riigikohtu järeldus, et tähitult saadetud dokument, mida ei ole postiasutusel võimalik üle anda, loetakse kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (3- 3-1-75-07 p 15). Vastav põhimõte on alates 01.01.2009 sätestatud ka MKS-s (kuni 30.06.2013 MKS § 54 lg 6, alates 01.07.2013 MKS § 531 lg 4). Ringkonnakohus jääb enda varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et olukorras, kus isik jätab posti vastuvõtmise nõuetekohaselt korraldamata, ei saa lugeda temast sõltumatuks kohustuse täitmise takistuseks asjaolu, et dokumentide esitamise korraldust ei saadud reaalselt kätte. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Riski kandmine, et maksuhalduri haldusaktid isikuni ei jõua, tähendab muu hulgas seda, et maksukohustuslane peab arvestama sunniraha nõudega kohustuste tähtajaks täitmata jätmise eest (3-11-1289 p 12).

Olgugi, et MTA 19.07.2013 korralduses sisaldus kuuepunktiline loetelu soovitud teabest, ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et nõuetekohast raamatupidamisja maksuarvestust pidaval isikul oleks objektiivselt võimatu nõutud teavet kolme päevaga komplekteerida. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda ka seisukohale, et MTA 19.07.2013 korraldust ei olnud objektiivselt võimalik täita. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud ka tegelikku dokumentide mahtu, mis tema majandustegevuse ulatust arvestades korralduse alusel esitamisele kuuluvad.

15. Sunniraha eesmärgiks on kallutada isikut tegema ettekirjutuses sisalduvat tegu või keelatud teost hoiduma. Sellest tulenevalt võiks lisaks eeltoodule olla sunniraha kohaldamise seaduslikkus ja otstarbekus küsitav juhul, kui kaebaja oleks ettekirjutuse jätnud küll tähtaegselt täitmata, kuid selle hilinemisega – ent enne sunniraha määramist – siiski täitnud. Sellisel juhul tuleks asuda seisukohale, et sunnivahendi rakendamine ei ole eesmärgipärane. Kaebaja 19.07.2013 korraldust sunniraha rakendamise ajaks täitnud ei olnud, seega ei olnud sunniraha rakendamine nimetatud põhjusel vastuolus sunnivahendi eesmärgiga. Küll aga viitab kaebaja poolt korralduse täitmata jätmine selle kättesaamise järgselt sellele, et sunniraha rakendamise ja kaebaja poolt viidatud õiguste rikkumise vahel tegelik seos puudub. Nimelt jäi kaebajale enne sunniraha kohaldamist mõistlik aeg korralduse täitmiseks ka juhul, kui kaebaja sai korralduse faktiliselt kätte pärast selle täitmise tähtaega (s.o 01.08.2013, nagu on märgitud MTA-le esitatud vaides). Arvestades, et teabe nõudmise korralduse täitmise tähtaja möödumine ei lõpeta teabe esitamise kohustust, samuti arvestades, et kaebaja 19.07.2013 korraldust ei vaidlustanud ning ei pöördunud ka muul viisil korralduse täitmise küsimuses maksuhalduri poole, puudus kaebajal 19.07.2013 korralduse kättesaamisel alus eeldada, et teabe esitamise kohustust ei oleks tekkinud, et see oleks lõppenud või et selle täitmiseks oleks piiramatu tähtaeg. Seega ei tinginud sunniraha kohaldamist 19.07.2013 korralduse täitmise piiratud tähtaeg või kaebaja poolt posti kättesaamine 01.08.2013, vaid kaebaja poolt dokumentide ja teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine.

16. Arvestades, et MTA 19.07.2013 korralduse vaidlustamise tähtaeg oli käesoleva kohtuasja alguseks möödunud, ei avalda kaebaja seisukohad, et nõutud teave oli maksuhalduril osaliselt olemas ning 19.07.2013 korralduse andmisel rikuti MKS § 61 lg-t 2, mõju 19.07.2013 korralduse kehtivusele ja siduvusele. Seega ei avalda vastavad seisukohad mõju ka vaidlustatud korralduse õiguspärasusele, mille eelduseks on 19.07.2013 korralduse kehtivus. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega, et teabe nõudmine kaebajalt oli lubatud ja põhjendatud, isegi kui nõutud teave võis varem olla osaliselt

3-13-2192 9(9) maksuhaldurile esitatud, ning 19.07.2013 korralduse põhjendustest nähtuvalt ei ole alust lugeda kaebajat kolmandaks (menetlusväliseks) isikuks.

17. Lähtudes eeltoodust ei esine ringkonnakohtu hinnangul sunniraha rakendamist keelavaid või välistavaid asjaolusid (mh ATSS § 2 lg-s 3 ja § 8 lg-s 3 sätestatud alused) ning sunniraha rakendamine on toimunud kooskõlas ATSS § 2 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 ning MKS § 67 lg-s 2, § 135 lg-s 1 ja §-s 136 sätestatuga.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud, mis apellatsiooniastmes on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kokku 624 eurot, HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets