1-14-6098/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. septembril 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-6098 Kohtukoosseis Kohtunikud Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Andres Parmas Kriminaalasi Juri Prokopenko süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4-25 lg.2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluses) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. juuli 2014 aasta otsus lühimenetluses (kiirmenetluses) Apellatsiooni esitaja Juri Prokopenko, ik 38707040342, kodakondsuseta, emakeeleks vene keel, ei tööta, elukoht XXXXXXX, XXXX XX-XX, varem karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 19.05.2014.a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 3 kuud, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning 3 aastat vangistust jäeti täitmisele pööramata 3 aastase katseaja jooksul, vabanes vanglast 26.05.2014.a kahtlustatavana kinnipeetud 14.07.2014.a kell 20.42

RESOLUTSIOON

1. Jätta Juri Prokopenko apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohtu 16. juuli 2014 aasta otsusega lühi-kiirmenetluse korras tunnistati Juri Prokopenko KarS § 199 lg.2 p.4-25 lg.2 järgi ja põhikaristuseks mõisteti vangistus 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Juri Prokopenkole mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 19.05.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 aastat võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 3 aastat

2 kuud. Sama otsusega mõsteti Juri Prokopenkolt välja AS E kasuks 359 eurot tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti Juri Prokopenkolt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 216 eurot. Määrati, et menetluskulud tuleb tasuda kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Juri Prokopenkot süüdistatakse selles, et tema, olles varem vargusi toimepannud isikuks ning keda on Harju Maakohtu 21.06.2013.a otsusega karistatud varguse toimepanemise eest KarS §

199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, uuesti võttis 14.07.2014.a kella 20.35 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXXX XXXXX X/X asuvas V AS-i E kaupluses sülearvuti Asus X200M väärtusega 359 eurot ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Vargus jäi lõpule viimata, kuna Juri Prokopenko peeti turvatöötaja poolt põgenemise käigus kinni. Sülearvuti on rikutud ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde. Oma tegevusega asus Juri Prokopenko vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid süstemaatiliselt, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.Apellatsiooni esitas süüdistatav Juri Prokopenko, kes vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav märgib, et tema tunnistas end täielikult süüdi talle inkrimineeritud kuriteos, kuid palub arvestada, et tema poolt toimepandud kuritegu jäi katse staadiumisse. Süüdistatav taotleb, et temale kohtu poolt mõistetud kahekuulune vangistus oleks kaetud raskeima karistusega, mis oli mõistetud eelmise kohtuotsusega. Süüdistatav samuti palub pikendada temalt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.

5. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas.

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava taotlus lugeda kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega on põhjendamatu ning maakohtu otsus karistuse mõistmise osas on kooskõlas seadusega ja kohtute praktikaga.

7. Kohtukolleegium lisaks märgib, et süüdistatav ei vaidlusta temalt väljamõistetud menetluskulude suurust ega taotle nende vähendamist. Süüdistatav palub pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Kohtukolleegium selgitab, et menetluskulude tasumise pikendamise ja ajatamise taotlusi lahendab süüdimõistetu taotlusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu kohtunik vastavalt KrMs § 424 sätetele.

8. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.

Pavel Gontšarov Meelika Aava Andres Parmas