2-14-22926/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetlusotsus

Avalikult teatavakstegemine 29. september 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-14-22926 Osaühing Aktiva Finants versus Andree Sandberg Hagi ese võlanõue 10.03.2013 Elisa Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingust nr 1649998, järelmaksuga vara müügilepingust nr 1650001, liitumislepingust nr 1650145 ja järelmaksuga vara müügilepingust nr 1650161 Hagihind 2985,67 eurot Asja lahendamine lihtmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150) Hageja esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, e-post: jurist@julianus.ee) Kostja Andree Sandberg (isikukood xxxxxxxx, aadress xxxxx xx-xx, xxxxx, xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Andree Sandbergi vastu osaliselt. 2. Välja mõista Andree Sandbergilt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 1365 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend viis) eurot ja 04 senti. 3. Välja mõista Andree Sandbergilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras, millele lisandus kuni 14.04.2013 intressimäär 7% aastas ning alates 15.04.2013 8 % aastas, sh sissenõutavaks muutununa summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 44 senti. 4. Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi põhivõlgnevuses sisaldunud käsitlustasu (127,82 eurot) ning seadusjärgset viivisemäära ületava viivise osas rahuldamata. 5. Jaotada menetluskulud ning jätta need 54 (viiekümne nelja) % ulatuses Andree Sandbergi ning 46 (neljakümne kuue) % ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda. 6. Välja mõista Andree Sandbergilt Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja kantud menetluskulu 167 (ükssada kuuskümmend seitse) eurot ja 40 senti.

2

7. Välja mõista Andree Sandbergilt Osaühing Aktiva Finants kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 8. Määrata tasumata menetluskuludelt viivise arvestus lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 167,40 euroga. 9. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. 10. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Selgitused otsusele 11.1 Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. 11.2Menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 275 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o summas 35 eurot. 11.3TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 11.5Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. 11.6Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). 11.7TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 11.8TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 11.9TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

3

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

Kohtunik