4-14-5147/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

08.09.2014

Viru Maakohtu

kohtunik

Tiit Kullerkupp

sekretäri

Kai Rosar

juuresolekul

arutas avalikul kohtuistungil 27.08.2014 Rakvere kohtumajas väärteoasja K.J süüdistuses LS § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 järgi väärteoprotokolli AB 1360128- 1790 alusel.

Istungist võttis osa menetlusalune isik K.J /isikukood xxx, elukoht xxxx/, tema kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm ja kohtuväline menetleja Aulis Vahula tunnistuse alusel.

Juhindudes v

107 lg.1 p1; 108; 111; 113, kohus äärteomenetluse seadustiku §

otsustas:

K.J süüdi tunnistada LS § 227 lg 3 järgi ja mõista karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks ( 3 ) kuuks. K.J süüdi tunnistada LS § 242 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda rahatrahv kantuks kinnipidamisega 20-22.06.2014. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud.

1. Politsei- Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond edastas 22.06.2014 ja

Viru Maakohtule arutamiseks väärteoprotokolli AB 1360128-1790 K.J-i kohta.

Kohtuistungile 22.06.2014 toimetati VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel kinni peetud K.J . Kohtuistungil avaldas K.J, et soovib kaitsja osavõttu kohtuistungist, kohtuistung lükati edasi, asja arutamine toimus kohtuistungil 27.08.2014. 2. rotokolli kohaselt juhtis K.J 20.06.2014 kell 21.06 Vinni vallas, Piira Väärteop

külas Rakvere l Neffi ja Mõisa tänavate vah -Luige mnt. 4. kmelisel alal liikudes Rakvere linna Tartu tänava suunas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 97+/ 6 km/h teelõigul, - kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Protokollis märgitakse, et kiirus mõõdeti seadmega STALKER DSR 2X nr.DP019598 esimene antenn nr. KC064389, taatlustunnistus nr. TTRSS-13/00247, märgitakse, et juhile on näit tutvustatud.

Lisaks märgitakse protokollis, et K.J juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument, puudus ka esitamiseks isikut tõendav dokument.

Kolmandaks heidetakse K.J-ile ette, et ta esmase juhiloa omajana juhtis mootorsõidukit, millel polnud ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärki. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus oma käitumisega liiklusseaduse (LS) § K.J

15 lg 1 p 2; § 88 lg 1 ja § 106 lg 3 sätteid ja pani toime LS § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuotsuse põhjendused 3. asulasisesel teel on 50 Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 88 lg 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, lg 2 sätestab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Liiklusseaduse § 106 lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase loa omanik, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 kohaselt ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse m

ületamise eest 41 60 kilomeetrit tunnis –

– karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse § 242 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § –203, § –207, § -des 201 -des 205 -des 209, 211 ja -des 214 -des 221 -des 226 2 seega ka 212, § –219, § –224 või §

– 41 sätestatud väärteokoosseis, Liiklusseaduse §-de 88 lg 1 ja 106 lg 3 rikkumise juhtudelkaristatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

4. -st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

- 2 tulenevalt hindab VTMS § § 61 lg st kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja kohtus antud ütlustest nähtub, et t a tunnistab ennast süüdi kõigis etteheidetavates rikkumistes.

Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et juhtis isale kuuluvat sõiduautot, et lisas sõidukiirust kuna üks tuttav sõitis talle tema arvates liiga lähedale. K ki iiruseületamist nnitab ka Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Protokollis on täpselt märgitud rikkumise aeg, koht ja asjaolud, protokollist nähtuvalt on K.J-ile näidatud seadme tabloole fikseeritud näit, K.J on protokolliga tutvunud, märkusi ja avaldusi tal polnud. misel Mõõtevahendi taatlustunnistusest nähtub, et kiirusemõõt kasutatud seade oli taadeldud.

Väärteoprotokollist nähtub rikkumise kirjeldus selgelt ja ühemõtteliselt on fikseeritud ,

rikkumised, rikkumiste toimepaneku aeg ja koht. K.J on andnud allkirja selle kohta, et ta on tutvunud menetlusaluse isi ku õiguste ja kohustustega.

Kohus, tutvunud väärteoprotokolli ja tõenditega, kuulanud ära K.J-i ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, leiab, et menetlusalusele isikule etteheidetavate tegude toimepanemine on tõendatud, tema tegevuses esinevad temale inkrimineeritavate väärtegude süüteokoosseisud, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ei K.J ega ka politseinikud (kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et, protokolli koostaja vaateväljas oli rohkem sõidukeid) ei viita asjaolule, et K.J oli

mõne kaasliikleja poolt pandud hädaseisundis , mis sundis tal kiirust ületama. se

Asjaolu, et keegi K.J-i autole tema arvates liiga lähedale sõitis, ei vabanda kiiruspiirang

u nii suurt ületamist.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et K.J d tahtlusega. Ta oli teadlik pani väärteo toime vähemalt otsese kiiruspiirangust ja asjaolust, et ta sõitis lubatust kiiremini.

KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda, nii see K.J-i puhul oligi.

5. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.J-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et tegemist on noore ja vähese kogemusega liiklejaga, rikkumise toimepanemise ajal olid tal esmased juhiload ja ta omas karistatust samasisulise rikkumise (kiiruseületamine) eest.

Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Arvestades väärteo tehiolu isiku süü suurust ja tema sid, isikut, leiab kohus, et K.J-i

puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik karistades teda sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et rahatrahvi abil karistuse eesmärkide saavutamine pole antud juhul või K.J-i ütlustest näht malik. uvalt pole tal kindlat

töökohta ega ka sissetulekut, tema varasem trahv tasuti osaliselt tema vanemate vahendite arvelt ajal mil K.J oli kinnipeetav uue väärteo toimepanemise tõttu. Kohtu arvates ei oma eripreventiivset mõju rahatrahv, kui see tasutakse vanemate poolt ja kui eelnev trahv pole positiivset mõju avaldanud. Esmaste juhilubade omajana on ta lühikese aja jooksul (eelmine karistusotsus kiiruseületamise eest 22.04.201 toime pannud kaks kiiruseületam 4. ist,

mis viitab vajadusele tema ohutustamiseks tema ajutise ol. liiklusest kõrvaldamise nä

Arvestades , ( kiiruseületamise määra piirkiiruse ületamine 41 km/h võrra, rakendatava sätte järgi on karistatav kiiruseületamine 41 60 km/h võrra) - , kohaldab kohus karistust sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras.

6. Vinni Vallavalitsuse kiri millest nähtuvalt on K.J vaja säilitada juhtimisõigus seoses kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemisega, pole tõsiseltvõetav.

Üldkasuliku töö tegemiseks on kümneid tööandjaid ja erinevaid töid, mis selle karistusliigi mõttele paremini vastavad, kui töötamine vallavanema autojuhina. Lisaks leiab kohus, et töötamine autouhina üldkasuliku töö raames ei ole kindlasti parim viis karistuse kandmiseks esmaste juhilubadega isiku puhul, kes on korduvalt liikluseeskirju rikkunud.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

1. sisuliselt muutmata, lisades maakohtu Jätta Viru Maakohtu 8. septembri 2014 otsus otsu le ringkonnakohtu otsuse K.J-i LS 242 lg 1 se põhistused väärteos § järgi.

2. Apellatsioon rahuldamata.

jätta

3.

Mõista Eesti Vabariigilt K.J-i kasuks välja menetlusaluse isiku poolt kantud kaitsjatasu summas 1584 eurot

, sealhugas käibemaks 264 eurot.

K . ohtuotsus jõustus 30. detsembril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne