1-14-7915/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2014.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-7915 (14250101499 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär

Kärt Rand Kriminaalasi

U.J süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav U.J

, ik.xxx,

Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON

1. U.J Süüdi tunnistada kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

2. - U.J a tingimuslikult KarS § de 74, 75 alusel jätta ’ le mõistetud vangistus kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui U.J 18

(kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.1. U.J Määrata katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 tulenevaid kontrollnõudeid - :

2.1.1. elama oma alalises elukohas

2

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 23. septembrist 2014.a.

2.3. Kui U.J

katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

3. KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel võtta a U.J’ lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise

õigus ) kuuks, mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Saata neljaks (4

kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri

büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas on

registrisse kande tegemiseks. U.J

kohustatud

viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.

4. U.J suhtes

kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

5.

Välja mõista U.J’ alt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / tasumise kord ja maksete tegemiseks vajalik info nähtub otsuse ärakirjale lisatavast makseinfo lehelt/ - sundraha 276 eurot. (kakssada seitsekümmend kuus)

6. l tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist Väljamõistetud sundraha tuleb U.J’ a

(12) kuu jooksul, igakuise makse suurus on 23,00 eurot. Igakuine makse tuleb teostada

hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.10.2014.a.

7. täielikult arvestatud kaitsjtasu tasumisest KrMS § 180 lg3 alusel vabastada U.J riigituludesse ning osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse.

8. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt

väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega

määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või

kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

3

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

U.J’ a et tema juhtis 06.08.2014.a kell 14.59 ajal juures süüdistatakse selles, mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.märgiga , alkoholijoobeseisundis, mõõdetuna tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARBK sisaldusega väljahingatavas õhus 1,12 -0035, alkoholi mg/l, laiendmääramatus +/ 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,02 mg/l. -

Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 2 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani

U.J toime uriteo. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava k

Prokuröri poolt kohtus U.J’ ale nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm (3) kuud.

KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks (4) kuuks.

Süüdistatav U.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. U.J a menetluskulude tasumise ositi. palub määrat

Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

4

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni raamesse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et U.J on oma süüd

tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. U.J-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistust kergendavateks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. U.J Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi –ei ole. Asitõendid - ei ole.

Tõkend suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, tõkend kuulub - tõkendiks on U.J kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. - Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mi KrMS § s 180 lg1 alusel kuuluks riigiõigusabi korras määratud väljamõistmisele süüdistatavalt. U.J-ile

kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjatele arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses tasuks kokku 120,00 eurot.

KrMS arvestatud kaitsjatasu § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada U.J-i tasumisest riigituludesse ning vähendada pooles ulatuses väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust. U.J on varem kriminaalkorras karistamata isik. U.J on töövõimetuspensionär kelle sissetulek kuus on 150,00 eurot. Seega on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib U.J-ile

üle jõu. Vabastamata osas määrab kohus KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulu U.J-ile tasumisele ositi ühe aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik