3-14-51790/25 · 3-14-51790/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-14-51790

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.september 2014. a Tallinn

Haldusasja number

3-14-51790

Haldusasi

AS TREF Nord kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.08.2014 otsuse nr 168-14/150972 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Tallinna Teede AS, volitatud esindaja v.adv.Kalev Saare Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, volitatud esindajad Andry Palu, Anneli Teelahk Kolmas isik – AS TREF Nord, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Robert Sarv

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Jätta AS-i TREF Nord kaebus rahuldamata. 2. Mõista AS-lt TREF Nord Tallinna Teede AS- i kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu summas 925, 46 eurot .

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HkMS § 278 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 09.10.2014.a Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1.Maanteeamet (hankija) avaldas 03.04.2014 riigihangete registris hanketeate riigihankele „Põhimaantee nr 2 Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa II suund km 5,5-8,7 teekatte remont“(

2 viitenumber 150972).Hanketeate (HT) osa IV p-de 1.1 ja 3.4 tulenevalt viib hankija läbi avatud hankemenetlust ja pakkumused tuli esitada hiljemalt 12.05.2014 kell 13.00. Teiste hulgas esitasid pakkumused Tallinna Teede AS ja AS TREF Nord. 2.Hankija 19.05.2014 otsusega ( Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi korraldus nr 0056 -riigihangete vaidlustuskomisjoni toimikus ) kvalifitseeriti pakkujad, sealhulgas Tallinna Teede AS ja AS TREF Nord (korralduse p 1) , korralduse p-ga 2 tehti otsustus pakkumuste, sealhulgas Tallinna Teede AS-i ja AS-i TREF Nord vastavaks tunnistamise kohta ning korralduse p-ga 3 tunnistati edukaks AS-i TREF Nord pakkumus 4. Hankija 30.06.2014 otsuse (Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi korraldus nr 0081- riigihangete vaidlustuskomisjoni toimikus)p-ga 1 tunnistati kehtetuks hankija 19.05.2014 korraldusega nr 56 vastu võetud otsus, millega tunnistati AS TREF Nord pakkumus edukaks ja p-ga tunnistati eduukaks Tallinna Teede AS-i pakkumus. 5.10.07.2014 esitas Tallinna Teede AS Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, taotledes hankija 30.06.2014 korralduse nr 0081 p-de 1 ja 2 kehtetuks tunnistamist. 6.VAKO 05.098.2014 otsusega vaidlustuses 168-14/150972 rahuldati Tallinna Teede AS-i vaidlustus ja tunnistati kehtetuks Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi 30.06.2014 korralduse nr 0081 p-d 1 ja 2, milles tunnistati kehtetuks AS-i TREF Nord pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja tunnistati edukaks Tallinna Teede AS-i pakkumus ( tl 19-24). 7.15.08.2014 esitas AS TREF Nord Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 05.08.2014 otsuse nr 168-14/150972 osaliseks tühistamiseks ( osas, milles VAKO tühistas Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi 30.06.2014 korralduse nr 0081 p-i 1) ( tl 3-4pöördel). 8.Tallinna Halduskohus jättis 18.08.2014 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ( tl 6-7). 9.22.08.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Maanteeameti ja nõudis vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist, samuti tegi vaidlustajale Tallinna Teede AS-le ettepaneku kolmanda isiku kaebuse kohta oma seisukohtade esitamiseks ning nõudis VAKO-lt välja vaidlustusmenetluse toimiku ( tl 25-26). 10.22.09.2014 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, samuti määras tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente ja tegi teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja ( tl 54-55). II KAEBUSE MOTIIVID

11.Kaebusega taotletakse VAKO otsuse tühistamist osas, milles VAKO tühistas korralduse nr 81 punkti 1(kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise osas). Korralduse 81 p –i 2 ( Tallinna Teede AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise) kehtetuks tunnistamist kolmas isik ei taotle. AS TREF Nord on seisukohal, et Tallinna Teede AS-l puudus põhjendatud huvi korralduse nr 81 p 1 osas vaidlustuse esitamiseks ja VAKO-l puudus sellest tulenevalt õiguslik alus antud osas korralduse nr 81 kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Teede AS-i õigusi sai mõjutada ( ja rikkuda) üksnes korralduse nr 81 p 2, millega hankija tunnistas edukaks Tallinna Teede AS-i pakkumuse. Korralduse nr 81 p-ga 1 võttis hankija vastu AS-i TREF Nord pakkumusest loobumise ( kinnitas hankelepingu lõpetamist poolte kokkuleppel ja võlasuhte puudumist).Samas ei tähendanud korralduse nr 81 p 1 andmine automaatselt korralduse nr 81 p 2 andmist. See, kas hankija otsustas pärast korralduse nr 81 p 1 andmist

3 tunnistada edukaks Tallinna Teede AS-i pakkumuse, ei sõltunud AS-st TREF Nord ega tema 16.06.2014 kirjast ning oli täiesti iseseisev otsustus. VAKO pidi kontrollima, mis osas saab korraldus nr 81 rikkuda TallinnaTeede AS-i õigusi. VAKO eksis selles, et korralduse nr 81 p 1 rikub Tallinna Teede AS-i õigusi.

12.Korralduse nr 81 kehtivusest sõltub, kas hankija on kehtivalt lugenud pooltevahelise hankelepingu kokkuleppel lõppenuks või mitte.Seega rikub korralduse nr 81 p 1 kehtetuks tunnistamine VAKO poolt kaebaja õigusi, sest VAKO otsuse kohaselt puuduks kehtiv hankija tahteavaldus hankelepingu lõpetamiseks ning võlasuhte puudumise konstateerimiseks. VAKO otsusega on tuvastatud, et hankemenetlus lõppes hankelepingu sõlmituks lugemisega 03.06.2014, kui hankija volitatud isik allkirjastas hankelepingu( millega hankija andis nõustumuse) ning selles osas vaidlust ei esine. Seega on VAKO õigesti leidnud, et pärast hankelepingu sõlmimist ei saanud hankija teha uut otsust teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Samas ei ole keelatud väljendada korralduse vormis tahet võlasuhte puudumise kohta. Kui hankemenetlus on lõppenud hankelepingu sõlmituks lugemise põhjusel (RHS § 29lg 3 p 1), siis sealt alates tuleb tõlgendada poolte tahteavaldusi vastavalt võlaõiguse reeglitele. Hankemenetluse lõppemise tõttu ei saa lugeda korralduse nr 81 p 1 hankemenetluses tehtud otsustuseks, vaid hankijapoolseks tahteavalduseks hankelepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kaebaja selgitab oma seisukohta järgnevalt: Kui VAKO tunnistab korralduse nr 81 p 1 kehtetuks, siis kaotab kehtivuse hankija tehtud tahteavaldus, millega hankija on tunnistanud pooltevahelise võlasuhte puudumist VÕS § 207 mõistes.VAKO luges hankelepingu sõlmituks 03.06.2014 seisuga. Kaebaja edastas 16.06.2014 hankijale pakkumuse tagasivõtmise teate. Selle kirja eesmärk oli vabastada end hankelepingust tulenevatest kohustustest, sest tal ei olnud samas kirjas märgitud põhjustel võimalk lepingut täita. Kaebaja soovis võlasuhte puudumise konstateerimist hankija poolt. Kaebaja teavitas hankijat kooskõlas hea usu põhimõttega hankelepingu täitmise objektiivsest võimatusest. Kaebaja tegi teates hankijale ettepaneku lugeda leping mittesõlmituks või lepingu sõlmituks lugemisel lõpetada leping. Igal juhul andis kaebaja hankijale mõista, et ta ei soovi olla lepinguga seotud ning soovis vabaneda lepinguga võetud kohustustest.

13.Kaebaja väljendas enda tahet võlasuhte puudumise osas ja edasine sõltus täielikult vaid hankijast- kas ta võtab vastu kohustustestvabanemise ettepaneku või mitte. Hankija võttis selge seisukoha hankelepingust tulenevate kohustuste püüdmise kohta 30.06.2014 korralduse nr 81 p- s 1, nõustudes kaebaja pakkumuse tagasivõtmise teatega. Hankija tunnistas kehteks korralduse nr 51, mis oli aluseks hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisele.Sellega väljendas hankija üheselt tahet võlasuhte puudumise kohta. Sõltumata sellest, kuidas kvalifitseerida kaebaja 16.06.2014 teadet, leiab kaebaja, et hankija nõustus korralduse nr 81 p 1 kaebaja esitatud teatega võlasuhte puudumise konstateerimisega. Nii kaebaja kui hankija ei ole pärast 21.06.2014 kirja hankelepingut (enam) kui võlasuhet eksisteerivaks lugenud ja sellest tulenevalt ei ole hankija nõudnud ka kaebajalt hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist.Kaebuse väitel kinnitab eeltoodut ka asjaolu, et 15.06.2014 vastuses Tallinna Teede AS-i vaidlustusele kinnitas hankija hankelepingu puudumist ning sama kinnitas ka kaebaja.Pooltel puudus nende ühise tahte kohaselt võlasuhe. Kaebaja märgib, et kui VAKO tuvastas hankelepingu sõlmituks lugemise fakti 03.06.2014 seisuga, ei muuda see hankelepingu sõlmituks lugemise hetkele järgnenud kaebaja ja hankija tahteavalduste eesmärki ja sisu. Viidates VÕS § 207 lg-le 2 ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale kohtuasjas 3-2-1-43- 04 ( p 15) rõhutab kaebaja, et pärast võlasuhte lõpetamist puudub võlausaldajal nõue. Samuti viitab kaebaja TsÜS § 75 lg-le 1 ja märgib, et hankija tahteavaldusi tuleb mõista võlasuhte puudumise tunnustamisena. Kaebaja leiab eeltoodust (hankija käitumine, korralduse 81 p 1 ja

4 15.07.2014 vastus vaidlustusmenetluses) tulenevalt et hankija on minimaalselt tunnistanud võlasuhte puudumist kaebaja ja hankija vahel. Kaebaja märgib, et kaebuse rahuldamisel jääks kehtima hankija korraldus nr 81 p 1, millega hankija tegi tahteavalduse võlasuhte puudumise konstateerimiseks. Kui kohus kaebust ei rahulda, võib hankija asuda seisukohale, et ta ei ole teinud kehtivat tahteavaldust pooltevahelise võlasuhte puudumise konstateerimise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et VAKO otsus korralduse nr 81 p 1 kehtetuks tunnistamise osas on ebaseaduslik.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

14.Vastustaja vaidleb kolmanda isiku esitatud kaebusele vastu, peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Hankija kinnitusel nõustub ta VAKO otsusega ja selles toodud põhjendustega.

15.Kolmas isik põhistab vastuvõetud otsuse õigusvastasust üksnes sellega, et väidetavalt on hankija oma tahteavalduse kaudu tunnistanud, et hankija ja kolmanda isiku vahel võlasuhet ei ole või et poolte kokkuleppel on võlasuhe lõpetatud. Vastustaja märgib, et kaebusest jääb selgusetuks, mida kolmas isik tahab tõendada- kas seda, et võlasuhet ei ole olnud või et võlasuhe eksisteeris ja lõpetati poolte kokkuleppel. Kaebuses on märgitud mõlemat. Hankija kolmanda isiku tõlgendusega ei nõustu, vaid leiab, et hankija poolt hankemenetluses vastuvõetud otsused saavad olla õigusvastased üksnes juhul, kui hankija on otsuste tegemisel rikkunud mõnda riigihangete seaduse (RHS) sätet. Kaebuses ei ole välja toodud ühtegi viidet ega argumenti selle kohta, et hankija on oma korraldusega nr 56 vastu võetud otsuses, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks, rikkunud RHS sätteid, samuti ei ole kaebuses välja toodud, millist RHS sätet on ebaõigesti tõlgendanud VAKO. Eeltoodust tulenevalt leiab hankija, et kaebus põhjendatud ei ole.

16.VAKO otsusega on tuvastatud, et hankemenetlus lõppes, sest hankija ja kolmas isik sõlmisid hankelepingu 03.06.2014.a., kui hankija volitatud isik allkirjastas hankelepingu, millega hankija andis nõustumuse. Kolmas isik sellele seisukohale vastu ei vaidle, vaid kinnitab kaebuses, et selles osas vaidlust ei esine. Seega kinnitab kolmas isik, et hankija ja kolmanda isiku vahel tekkis võlasuhe.Hankija nõustub kolmanda isikuga osas, milles kolmas isik kinnitab, et VAKO on õigesti leidnud, et pärast hankelepingu sõlmimist ei saanud hankija teha uut otsust teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on kolmas isik sisuliselt nõustunud ka VAKO seisukohtadega, et hankijal puudus õigus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, sest hankemenetlus oli lõppenud ning kolmas isik ei saanud enam oma pakkumust tagasi võtta ja hankija ei saanud selles hankemenetluses enam uusi otsuseid vastu võtta.

17.Vastustaja ei nõustu kolmanda isiku seisukohtadega, et hankija oma tegevusega on tunnistanud hankija ja kolmanda isiku vahel võlasuhte puudumist või võlasuhte lõpetamist poolte kokkuleppel. Kolmas isik on nõustunud sellega, et hankija ja kolmanda isiku vahel võlasuhe vaidlusaluse hankemenetluse raames tekkis. Seega ei saa vaidluse aluseks olla võlasuhte puudumine. Lisaks leiab vastustaja, et hankija poolt kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa tõlgendada poolte kokkuleppel võlasuhte lõpetamiseks.Hankija ei ole andnud nõustumust võlasuhte poolte kokkuleppel lõpetamiseks.

VAKO on oma otsuses tuvastanud, et hankija poolt kolmandale isikule saadetud kirjadega(asuvad VAKO toimikus) on üheselt tuvastatud, et hankija on selgesõnaliselt võlasuhte olemasolu kinnitanud ning pooled ei ole kokku leppinud võlasuhte lõpetamises. Lisaks saatis hankija kolmandale isikule veelkordselt nõude ( 22.08.2014 kiri) alustada sõlmitud

5 hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist. Seega hankija nõustumust hankelepingu lõpetamiseks andnud ei ole.

Lisaks märgib vastustaja, et kui kohus peaks isegi leidma, et hankija on avaldanud oma tegevusega tahet lugeda võlasuhe lõpetatuks poolte kokkuleppel, siis on sellised hankija tahteavaldused kehtetud, sest VAKO otsusega muutusid kehtetuks ka hankija tahteavaldused võlasuhte lõpetamiseks. Eeltooduga on nõustunud ka kolmas isik oma kaebuses. Samas leiab hankija, et halduskohtul puudub pädevus andmaks hinnangut poolte vahel olevale vaidlusele, kas pooled on kokku leppinud võlasuhte lõpetamises, vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Lisaks märgib vastustaja, et vaidlus selle üle, kas võlasuhe lõpetati poolte kokkuleppel või mitte ei oma tähtsust ja puutumust hankija poolt hankemenetluse raames vastuvõetud otsuste õiguspärasuse või õigusvastasuse vaidluse lahendamisel.

Vastustaja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ning VAKO otsused tühistamata.

IV VAIDLUSTAJA Tallinna Teede AS-i SEISUKOHAD

18.Vaidlustaja Tallinna Teede AS vaidleb kaebusele vastu , leiab, et kaebus on õiguslikult põhistamata ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et Tallinna Teede AS-l puudus põhjendatud huvi korralduse nr 81 p 1 osas vaidlustuse esitamiseks. Kaebaja õigusi riivavaks osaks oli ennekõike korralduses nr 81 p 2. Kaebaja vaidlustas korralduse põhjendusel, et hankemenetlus oli lõppenud , mitte põhjendusel, et ta ei suuda korraldust täita, mistõttu pidigi kaebaja vaidlustama korralduse täies ulatuses. Hankijal puudus õigus teha varasema otsuse nr 56 tühistamise otsus, sest hankemenetlus oli hankelepingu sõlmimisega lõppenud.

19.Kolmas isik leiab kaebuses, et korraldus nr 81 p 1 tuleb mõista kui võlasuhte puudumise konstateerimist ning VAKO on korralduse vastava osa tühistamisega rikkunud kolmanda isiku õigusi. Sisuliselt leiab kolmas isik, et peale hankelepingu sõlmimist tuleb hankelepingule kohaldada vastava lepinguliigi kohta sätestatut ning hankemenetluse lõppemise tõttu ei saa lugeda korralduse nr 81 p 1 hankemenetluses tehtud otsustuseks, vaid hankijapoolseks tahteavalduseks hankelepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.Kaebaja leiab, et kuivõrd VAKO tuvastas õigesti hankelepingu olemasolu, siis on VAKO otsus korralduse nr 81 tühistamiseks õiguspärane. Kuivõrd kolmas isik hankelepingu sõlmimist ei vaidlusta, siis ei ole kolmanda isiku väited kaebuses käesolevas haldusasjas asjakohased ja on samas vastuolulised.

20.Põhistus on vastuoluline järgmistel põhjustel. Esiteks saab hankelepingu lõppemise või lõpetamise otsustust saab teha alles peale hankelepingu sõlmimist ning teiseks-sõlmitud hankelepingu lõpetamise tuvastamisega seonduvad vaidlused alluvad reeglina üld-, mitte halduskohtule. Peale hankelepingu sõlmimist kohaldatakse õigusaktides vastava lepingu liigi kohta sätestatut. See tähendab ka seda, et võlasuhtest loobumise avaldusega seonduvad vaidlused alluvad üldkohtule. VAKO leidis õigesti, et hankelepingu sõlmimisega lõppes hankemenetlus ning seetõttu puudus hankijal RHS tulenevalt õigus teha hankemenetluses täiendavaid otsuseid.Peale hankelepingu sõlmimist kohaldub RHS hankelepingu muutmise kontekstis ( RHS § 69 lg 3 ja 4) ning teatud juhtudel hankelepingu tühisuse tuvastamisel (RHS § 69 lg 1 ja lg 1¹-1.4). Pooltevahelised vaidlused peale hankelepingu sõlmimist alluvad tsiviilõigusele ning üldkohtule. Seda enam, et kolmas isik hankelepingu sõlmimise tuvastamist ei vaidlusta, vaid korralduse nr 81 p 1 kui hankija poolset võlasuhtest loobumise avalduse

6 tühistamist. Hankelepingu sõlmimise järgne hilisem lõpetamine ei oma käesoleva vaidluse eseme seisukohalt tähtsust.

21.VAKO ei tühistanud korraldust nr 81 kui hankija tsiviilõiguslikku tahteavaldust, vaid kui riigihankemenetluses tehtud otsust. Kaebajal puudub huvi seisukoha võtmiseks hankelepingu sõlmimise järgselt tehtud tahtevalduste suhtes kolmanda isiku ja hankija vahel ning ei vaidle vastu asjaolule, et hankija võis peale hankelepingu sõlmimist võtta vastu otsuse hankeleping poolte kokkuleppel lõpetada. Selline otsus väljub VAKO-le esitatud kaebuse ja VAKO otsuse piiridest ja tuleb lahendada iseseisvalt vaidlustusmenetluse otsusest nr 168-14/50972. Kuivõrd kolmas isik peab tühistatud korraldust tsiviilõiguslikuks tahteavalduseks ja mitte riigihankes tehtud otsseks, siis tõusetub küsimus, kas kolmanda isiku kaebuse lahendamine selle sõnastatud kujul kuulub halduskohtu pädevusse.

V MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

22.Kolmas isik AS TREF Nord

Kolmas isik leiab, et nii vastustaja kui kaebaja asusid seisukohale, et korralduse nr 81 tühistamine RHS-i reguleerimisalast väljub ning kolmas isik nõustub sellega. Kolmas isik rõhutab, et ta leidiski kaebuses, et VAKO-l puudus pädevus ja õigus korralduse nr 81 tühistamiseks, sest see ei riku ühtegi kaebaja RHS-st tulenevat õigust, kuid avaldab pöördumatut mõju kolmanda isiku ja vastustaja vahelistele õigussuhetele. Kolmas isik leidis, et korraldus 81p 1 näol on tegemist hankemenetlusest väljuva tsiviilõigusliku tahteavaldusega. Kuna VAKO tuvastas hankemenetluse lõppemise 03.06.2014 seisuga, siis ei olnud korraldus nr 81 p 1 enam hankemenetluses tehtud otsustus, mille õiguspärasuse üle oli VAKO pädev otsustama, vaid hankija tahteavaldus hankelepingu puudumise ( võlasuhte lõpetamise) kohta. Ilmselt sattusid tsiviilõiguslik tahteavaldus ja õigusvastane hankemenetluse otsustus kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kogemata ühte korraldusse.Kaebaja õigusi sai rikkuda üksnes korralduse p.2, seda ka vaatamata korralduse p 1 faktilisest eelnevusest p-le 2. kaebaja rõhutab, et kuna VAKO otsuse jõussejäämisega tunnistatakse ilma õigusliku aluseta kehtetuks vastustaja tsiviilõiguslik tahteavaldus, mis mõjutab kolmanda isiku õigusi ja kohustusi, on VAKO otsus selles osas õigusvastane ja tuleb tühistada. VAKO järeldus, et korralduse nr 81 p 1 on hankemenetluses tehtud otsustus, on väär ja ei põhine ühelgi õigusaktil.Ka kaebaja ja vastustaja möönavad, et korralduse nr 81 p 1 ei ole hankemenetluses tehtud otsustus, vaid tegemist on vastustaja tsiviilõigusliku tahteavaldusega. Kolmas isik taotleb kaebuse esitajalt kolmanda isiku menetluskulu summas 672 eurot ( k/m- ga)väljamõistmist.

23.Kaebaja AS Tallinna Teed

Jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning märgib, et kolmanda isiku seisukoht, et vastustaja 30.06.2014 korralduse nr 81 p 1 näol on tegemist hankemenetlusest väljuva tsiviilõigusliku tahteavaldusega, mille tühistamiseks puudub VAKO-l õiguslik pädevus, on vastuolus RHS-ga. Kolmas isik väidab ekslikult, et kaebaja möönab, et korralduse nr 81 p 1 ei ole oma sisult hankemenetluses tehtud otsus. Kaebaja ei ole seda mõõnanud, vaid pööras tähelepanu asjaolule, et VAKO poolt korralduse tühistamine oli õiguspärane. Lepingu lõpetamisele suunatud tahteavalduste või nende puudumise tuvastamine on üldkohtu pädevuses ja väljub käesoleva vaidluse raamidest. Riigihankemenetluses tehtud otsuseid ei saa tõlgendada tsiviilõiguslike tahtevaldustena, sest seadus eristab selgelt hankemenetluses tehtud otsuseid tsiviilõiguslikest tahtevaldustest ( RHS § 69 lg 1).

7 Kaebuse esitaja taotleb kolmandalt isikult kaebuse esitaja menetluskulu summas 925, 46 eurot väljamõistmist.

24. Vastustaja Maanteeamet

Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest esiteks oli VAKO-l o pädevus korralduse nr 81 p 1 kehtetuks tunnistamiseks, teiseks aga ei kuulu kaebuses esitatud õiguslike põhjenduste kohaselt kaebus halduskohtu pädevusse.

Kolmanda isiku seisukohaga, et korralduse nr 81 p 1 puhul on tegemist vastustaja tsiviilõigusliku tahteavaldusega,vastustaja ei nõustu. Kuna kolmas isik keeldus lepingu allkirjastamisest ning võttis kirjalikult oma pakkumuse tagasi, oli vastustaja seisukohal, et hankelepingut ei ole sõlmitud, mis tooks kaasa hankemenetluse lõppemise. Seetõttu otsustas vastustaja ka riigihanke menetluses korraldusega nr 56 vastu võetud otsust muuta ja vastu võtta uus otsus korralduses nr 81. Kolmanda isiku seisukoht, et korralduse nr 81 p-d 1 ja 2 sattusid kogemata ühte korraldusse, on ekslik. Tegemist ei ole juhusliku järjestuse või juhuslikult ühes korralduses avaldamisega.Kõnealused punktid on sisuliselt omavahel seotud, kuna ühe punktiga tunnistati kehtetuks korralduse nr 56 p.3.1, et vastustaja saaks tunnistada edukaks kaebaja pakkumuse. Vastustaja ei oleks saanud teha p-s 2 kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ilma p.1 otsuseta. Korralduse nr 81 p 1 otsuse hindamisel tuleb lähtuda selle sisust ja eesmärgist otsustuse tegemisel. Vastusaja ei soovinud sellega lõpetada juba sõlmitud hankelepingut ( vastustaja arvas, et mõlemapoolselt allkirjastatud lepinguta ei saa hankemenetlus lõppeda). Vastustaja ei ole olnud kunagi seiskohal, et vastustaja ja kolmanda isiku vahel 03.06.2014 sõlmitud hankeleping lõpetati poolte kokkuleppel ega pole soovinud seda oma tegevusega väljendada.

Korralduse p 1 sõnastusest tuleneb, et vastustaja soovis hankemenetluse käigus vastu võetud korraldust nr 56 muuta. Kolmanda isiku väide, et korralduse nr 81 p 1 sisuks oli tsiviilõiguslik tahteavaldus lepingu lõppemiseks, ei pea paika, sest peale lepingu sõlmimist ei saa pooled tsiviilõiguslike tahteavaldustega muuta hankemenetluses tehtud otsuseid. Kolmas isik ei ole hankelepingu sõlmituks lugemisele vastu vaielnud. Seega hankemenetlus lõppes hankelepingu sõlmimisega RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt. Peale hankemenetluse lõppemist ei saa hankija hankemenetluse raames tehtud otsuseid muuta.Kuna VAKo tuvastas, et vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmiti hankeleping 03.06.2014.a., kuulus VAKO pädevusse ka korralduse nr 81 p 1 kehtetuks tunnistamine, sest peale hankemenetluse lõppemist ei saanud vastustaja enam hankemenetluses tehtud otsuseid ( korraldust nr 56) muuta.

Kaebus õiguslike põhjenduste kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu. Kolmanda isiku esitatud küsimus, kas vastustaja ja kolmas isik peale 03.06.2014 sõlmitud hankelepingu sõlmimist vahetasid tahteavaldusi lepingu lõpetamseks, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kaebuse lahenduse piiridesse. Vaidlus lepingu lõpetamise üle on tsiviilõiguslik vaidlus, mis kuulub lahendamisele maakohtus.

VI KOHTU PÕHJENDUSED

25.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub VAKO otsuse

8 põhjendustega ning tuginevalt HkMS § 165 lg-le 2 puudub vajadus nende põhjenduste kordamiseks. Alljärgnevalt esitab kohus täiendavad põhjendused.

26.RHS § 117 lg 1 kohaselt pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et selle seaduse seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Vaidlustusmenetluse ese ja ulatus on RHS-s vaidlustusmenetlust käsitlevate 7.peatüki sätetega piiritletud riigihangete seaduse rikkumist puudutavate küsimustega ja riigihangete seaduse alusel tehtud või tegemata jäetud hankija otsustega (RHS § 117 lg-d 1-2.2, § 126 lg 1 p 5). Riigikohus on 12.12.2011 lahendis kohtuasjas 3-3-1-52-11 (p17) selgitanud, et riigihangete seaduse tekstist tuleneb vaidlustuskomisjonile üksnes pädevus hinnata riigihangete seaduse järgimist hankija poolt.

Kolmas isik on seisukohal, et vaidlustajal puudus põhjendatud huvi korralduse nr 81 p 1 osas vaidlustuse esitamiseks ja VAKO-l puudus sellest tulenevalt õiguslik alus nimetatud osas korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Kolmanda isiku hinnangul on VAKO eksinud selles, et korralduse nr 81 p 1 rikub Tallinna Teede AS-i õigusi. Riigikohtu 16.11.2011 otsusest kohtuasjas nr 3-3-1-65-11 p17 tulenevalt peab VAKO vaidlustuse saamisel kontrollima vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse olemasolu, sealjuures vaidlustuse esitamise õigus sõltub sellest, kas vaidlustatav hankija tegevus sai rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi. RHS § 121 lg 2 p 3 kohaselt peavad vaidlustuses sisalduma põhjused, miks vaidlustaja peab vaidlustuse eset oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks. Vaidlustusest nähtuvalt vaidlustati korraldus nr 81 seetõttu, et hankemenetlus oli hankelepingu sõlmimisega lõppenud ning hankijal ei olnud sellest tulenevalt õigust hankemenetluses uute otsuste tegemiseks. Hankija otsuste vaidlustamiseks on õigustatud huvi isikul siis, kui nende otsuste vaidlustamise kaudu oleks tal võimalus osutuda edukaks pakkujaks, sest isikute hankemenetluses osalemise ainsaks seaduslikuks eesmärgiks on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Käesoleval juhul on VAKO põhjendatult kõiki asjaolusid arvesse võttes jõudnud järeldusele, et olukorras, kus hankemenetluses tehtud otsuste muutmine on aset leidnud peale hankelepingu sõlmimist, on vaidlustaja õigusi ja huve rikkuv.

27.Kui vaidlustusmenetluses oli vaidluse all ka küsimus, kas vaidlustatud korraldus nr 0081 , millega tunnistati kehtetuks varasem hankija poolt hankemenetluses tehtud otsus( korraldus nr 0056), oli tehtud pärast hankelepingu sõlmimist, siis kohtumenetluse ajaks puudub menetlusosaliste vahel vaidlus VAKO otsusega tuvastatu üle selles, et hankemenetlus lõppes hankelepingu sõlmituks lugemisega 03.06.2014, kui hankija volitatud isik allkirjastas hankelepingu, millega hankija andis nõustumuse . Ka kolmas isik märgib, et VAKO on õigesti leidnud, et pärast hankelepingu sõlmimist ei saanud hankija teha uut otsust teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

Hankija otsusele esitatud vaidlustuse lahendamisel peab vaidlustuskomisjon tuvastama seda, kas otsus on kooskõlas RHS-ga Tulenevalt riigihankemenetluses kehtivast otsuste järgnevuse printsiibist , kus hankija ei saanud teha uut otsust teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta pärast hankelepingu sõlmimist, ei saanud ta samamoodi teha otsust varasema korralduse nr 0056 tühistamiseks olukorras, kus hankemenetlus oli hankelepingu sõlmimisega lõppenud. .Kõnealused korralduse nr 0081 punktid1 ja 2 on omavahel seotud, sest Tallinna Teede AS-i pakkumust ei oleks saadud tunnistada edukaks, kui ei oleks eelnevalt tunnistatud kehtetuks AS-i TREF Nord pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.

9 Kaebuse käsitlust, mille kohaselt seoses hankemenetluse lõppemisega tulenevalt 03.06.2014 sõlmitud hankelepingust ei ole korralduse nr 81 p 1 hankemenetluses tehtud otsuseks, vaid tsiviilõiguslikuks tahteavalduseks võlasuhte puudumise kohta, peab kohus käesolevas vaidluses asjakohatuks. Kaebuse esitaja hankelepingu sõlmimist vaidlustanud ei ole . RHS § 4 lg 1 kohaselt on hankeleping riigihangete seaduse tähenduses riigihanke tulemusena ühe või mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud vastastikuste varaliste kohustustega leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingule kohaldatakse õigusaktides vastava lepingu liigi kohta sätestatut. Hankelepingu sõlmimisele eelnevat faasi reguleeritakse avaliku õiguse normidega. Hankeleping, mille sõlmimise 03.06.2014 on tuvastanud VAKO ja mille VAKO poolt tuvastatud sõlmituse üle menetlusosaliste vahel vaidlus puudub, on eraõiguslikuks lepinguks, mida reguleerivad eraõiguse sätted. Eraõigussuheteks, millest tulenevad vaidlused kuuluvad maakohtu pädevusse, on ka võlasuhe, sealjuures võlaõiguslikust lepingust tulenev suhe.

Vaidlustuskomisjon jäi antud juhul vaidlustuse piiridesse, sealjuures hankeasja läbivaatamise piirid määrab ära vaidlustuses esitatud nõue ja selle alus, mitte vaidlustuse õiguslik põhjendus.

28.HKMS § 108 lg 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.Kohtuotsus on tehtud kolmanda isiku AS-i TREF Nord kahjuks. HkMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Tallinna Teede AS taotleb AS-lt TREF Nord Tallinna Teede AS i kasuks menetluskulu summas 925, 46 eurot väljamõistmist . Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kulu kandmist tõendavad dokumendid ( tl 81-86). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik