3-14-52063/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52063 Haldusasi V.A.i kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses 19.02.2008 – 05.05.2010 Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega, mis rikkusid kaebaja inimväärikust Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus V.A.ile.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. 09.09.2014 saabus Tallinna Halduskohtule V.A.i kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et perioodil 19.02.2008 – 05.05.2010 olid Tallinna Vangla kinnipidamistingimused kaebaja inimväärikust alandavad (põrandapinda oli alla minimaalsete nõuete; ventilatsioon oli vilets ja kambris olid antisanitaarsed tingimused; sööma laua taha ei mahtunud, millest tulenevalt tuli oodata oma järjekorda; nõusid tuli pesta külma veega, mille tagajärjel talvel jäid käed kangeks; võimla puudus; jalutuskäikude ajal puudus võimalus kutsuda valve, kui kaebajal hakkas halb). Kaebaja palub tunnistada kinnipidamistingimused Tallina Vanglas põhiseaduse § 18 ja EIÕK art 3 rikkuvateks ja maksta kaebajale välja hüvitis. Hüvitise summa palub kaebaja määrata arvestades rikkumiste kestvust ja raskust ning lähtudes kohtupraktikast.

Kaebaja selgitab, et seoses sellega, et vangla oma rikkumisi ei tunnistanud, kaebajal puudus aga ligipääs emakeelsetele õigusaktidele ning võimalus juristi poole pöörduda ning kaebaja ei võinud teada, millist konkreetset seadust kaebaja suhtes rikuti, siis palub kaebaja pikendada kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega ning vaadata kaebaja nõue läbi alates 19.02.2008. Kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude koheselt ära, kui sai teada, millist seadust on rikutud ja kui kaebaja tutvus EIK kohtuotsustega analoogsetes asjades.

2. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude seoses kinnipidamistingimustega perioodil 19.02.2008 – 05.05.2010. Tallinna

Vangla on oma 21.08.2014 otsusega nr 5-18/14/13804-2 tagastanud kaebaja kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult, kuna nõue on esitatud olulise tähtaja rikkumisega ning nõude esitamise tähtaeg ennistamisele ei kuulu (vt tl 8 ja selle pöördel).

3. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Vangistusseaduse (VangS) 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

VangS § 11 lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu 08.10.2012 määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 18.03.2013 määrus nr 3-3-2-2-12, p 12 ning 20.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 7).

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb V.A.i kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada nõudes Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses 19.02.2008 – 05.05.2010 Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega, mis rikkusid kaebaja inimväärikust kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Kuivõrd kohtupraktika kohaselt (vt näiteks Riigikohtu 18.03.2013 määrus nr 3-3-2-2-12) peab kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel hindama sisuliselt, kas vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis põhjendab kohus oma seisukohta alljärgnevalt.

4.1. V.A. esitas 12.05.2014 Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses kinnipidamistingimustega perioodil 19.02.2008 – 05.05.2010 (tl 5-7).

Tallinna Vangla on oma 21.08.2014 otsusega nr 5-18/14/13804-2 tagastanud kaebaja kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult, kuna nõue on esitatud olulise tähtaja rikkumisega ning nõude esitamise tähtaeg ennistamisele ei kuulu (tl 8 ja selle pöördel). Tallinna Vangla on viidanud seejuures riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lõikele 3. Samuti on Tallinna Vangla asunud seisukohale, et taotluse esitaja ei ole välja toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise.

Kohus leiab, et Tallinna Vangla on jätnud õigesti V.A.i kahju hüvitamise taotluse, milles viimane taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses kinnipidamistingimustega perioodil 19.02.2008 – 05.05.2010, esitamise tähtaja ennistamata ja taotluse läbivaatamatult tagastanud.

Vangla on märkinud korrektselt, et RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.

Ei kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsusest, kui ka V.A.i poolt esitatud taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlusest ega kohtule esitatud andmetest (kaebusest) ei nähtu mõjuvat põhjust, mis oleks võinud tingida kahju nõude esitamise tähtaja ennistamise.

Kohus leiab, et vastustaja on õigesti asunud oma kahju hüvitamise nõude tagastamise otsuses seisukohale, et taotluse esitaja poolt välja toodud põhjendus, et ta ei olnud varasemalt teadlik oma isikuõiguste rikkumisest ning sai sellest teada alles hiljuti, ei ole selliseks objektiivseks takistuseks, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Tallinna Vangla märgib põhjendatult, et V.A.ile pidi esitatud nõudes märgitud kahju tekkimine olema koheselt tuntav, mitte tuvastatav läbi teise isiku suhtes tehtava kohtuotsuse. Kuna esitatud nõude kohaselt lõppes kahju tekkimine 05.05.2010, siis pidi hiljemalt nimetatud kuupäevast alates olema V.A.ile teada mittevaralise kahju tekkimine ning seega hakkas kulgema kahju hüvitamise kolme aastane tähtaeg. Järelikult on taotlus esitatud olulise tähtaja rikkumisega ning kuna taotluse esitaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise, siis tuleb 12.05.2014 esitatud kahju hüvitamise nõue talle läbivaatamatult tagastada.

Kohus selgitab, et kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Arvestades, et inimväärikuse alandamine on otseselt seotud isiku enda tunnetega ja asjaolude tajumisega, siis ei saa kuidagi mõjutada oma õiguste rikkumisest teadasaamist kellegi teise suhtes tehtud kohtotsus. Antud juhul pidi, nagu ka vangla on oma vastuses märkinud, kaebuse esitaja hiljemalt 05.05.2010 aru saama oma õiguste rikkumisest ja sellest kuupäevast hakkas kulgema ka kahju nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg. Asjaolu, et kaebajale ei olnud väidetavalt kättesaadavad õigusaktid tema emakeeles ja puudus võimalus juriidilise abi järele, ei saa olla samuti selliseks objektiivseks asjaoluks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja ei ole nende väidete tõendamiseks esitanud ka ühtegi tõendit – näiteks tõendeid selle kohta, et ta nimetatud küsimuses oleks üldse otsinud mingit juriidilist abi.

Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole ühtegi mõjuvat põhjust (objektiivset takistust) välja toonud, siis puudus Tallinna Vanglal alus kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ning taotluse tagastamine oli õiguspärane.

5. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik