3-13-1365/77 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1365 Haldusasi

Menetlustoiming MP Inkasso OÜ kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 03.06.2013 otsuse tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri aukohtule ettekirjutuse tegemiseks taotluse uuesti läbivaatamiseks.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine. Menetlusosalised Kaebuse esitaja MP Inkasso OÜ, seaduslik esindaja Rainer Murak; vastustaja Eesti Advokatuur, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik; kolmandad isikud vandeadvokaat Aivar Pilv, vandeadvokaat Kairi Tuulmägi ja vandeadvokaat Britta Oltjer. RESOLUTSIOON 1.Jätta MP Inkasso OÜ kaebus läbi vaatamata. 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3.Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

21.06.2013 esitas MP Inkasso OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 03.06.2013 otsuse tühistamiseks, uue otsuse tegemiseks ning vandeadvokaatide Aivar Pilv, Britta Oltjeri ja Kairi Tuulmägi distsiplinaarvastutusele võtmiseks.

Eesti Advokatuuri aukohtu 03.06.2013 otsusega otsustati lõpetada aukohtumenetlus AS Advokaadibüroo Aivar Pilv büroopidaja vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaatide Britta Oltjer ning Kairi Tuulmägi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus jättis kaebuse 08.07.2013 kohtumäärusega käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Kaebaja esitas kohtule 10.07.2013 kaebuse täpsustuse, milles muutis kaebusega esitatavat nõuet. Kaebaja palub kohtul tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 03.06.2013 otsus ning teha Eesti Advokatuuri Aukohtule ettekirjutus vandeadvokaatide Aivar Pilv, Britta Oltjer ja Kairi Tuulmägi suhtes esitatud kaebuse uueks läbi vaatamiseks ning uueks otsustamiseks. 29.08.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 29.10.2013 määrusega määrati kaebuse läbivaatamine suulises menetluses ning määrati kohtuisungi ajaks 15.01.2014. 20.01.2014 määrusega peatati asja menetlus lepitusmenetluse läbiviimiseks. 14.03.2014 määras Tallinna Halduskohtu esimees lepituskohtunikuks kohtunik Daimar Liivi ning avas lepitusmenetluse asja nr 3-14-50325. Lepituskohtunik valmistas ette ja viis läbi 03.04.2014 lepitusmenetluse ning määras kindlaks lepitustoimingud. Lepituskohtunik leidis, et arvestades lepitusmenetluse käigus talle teatavaks saanud asjaolusid ja kolmanda isiku edastatud kirjavahetust, ei ole kompromissile jõudmine menetlusosaliste vahel mõistliku aja jooksul tõenäoline ja tekkinud olukord takistab ka muude kolmanda isiku ja kaebaja vaheliste kohtuvaidluste edasist menetlemist. 05.05.2014 määrusega lõpetas lepituskohtunik lepitusmenetluse läbiviimise ning tagastas haldusasja nr 3-13-1365 menetluse uuendamiseks asja menetlevale kohtunikule. 06.05.2014 määrusega uuendas kohus käesoleva haldusasja arutamise. 05.06.2014 kohtunõudega andis kohus pooltele võimaluse esitada omapoolsed seisukohad menetluse jätkamise perspektiivi osas. Kolmandad isikud esitasid taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, mida taotles ka vastustaja. Kaebaja on seisukohal, et puudub alus menetluse lõpetamiseks ning asja menetlemise jätkamisel on perspektiivi. 03.07.2014 kohtumäärusega määras kohus kohtuistungi. Kaebaja esindaja kohtu küsimusele vastates kinnitas, et kaebaja poole sooviks on advokaatide distsiplinaarkorras karistamine. 17.09.2014 protokollilise määrusega kohus määras kohtulahendi teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja: Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses sisuliselt andnud ühtegi hinnangut, millistel faktilistel ja õiguslikel alustel on otsuseni jõutud. Aukohus on vaid leidnud, et seadus ei kehtesta kliendilepingule kohustuslikku vormi. Kaebaja ei nõustu sellise seisukohaga ning leiab, et Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 4 sätestab sõnaselgelt, et kohtus esindamise puhul peab olema sõlmitud kliendileping kirjalikult. Samuti ei ole vastustaja vaidlustatud otsuses konkreetselt viidanud ühelegi tõendile, mille alusel ta on asunud seisukohale, et poolte vahel olid kõik olulised tingimused kokku lepitud.

Lisaks ei ole aukohus tuvastanud, milles pooled sellisel juhul kokku leppisid ning kuidas ja millise kirjavahetusega kaebaja ja advokaadibüroole volitused ja pädevuse enda kohtus esindamiseks andis. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on pealiskaudne ning selles ei ole analüüsitud ega antud sisulist hinnangut kaebaja poolt esile toodud asjaoludele. Vastustaja ei ole analüüsinud vandeadvokaatide tegevust kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt ning ei ole otsust sisuliselt motiveerinud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oleks pidanud määrama käesolevas menetluses olevatele kolmandatele isikutele tahtlike rikkumiste eest vastavad distsiplinaarkaristused.

Vastustajale antud kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja leiab, et vastustaja on vaidlustatavat otsust tehes rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid ning ei ole arvestanud olulisi asjaolusid ning kaalunud kaebaja põhjendatud huve. Samuti ei ole vastustaja võrrelnud ega analüüsinud vandeadvokaatide tegevuse vastavust advokatuuriseaduse ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksiga. Arvestades nii Eesti Advokatuuri aukohtule kui ka Tallinna Halduskohtule esitatud kaebust, on ekslik vastustaja väide, mille kohaselt kaebaja nõuab halduskohtult advokaatide distsiplinaarkorras karistamist.

Kaebaja ei ole esitanud nõuet advokaatide karistamiseks. Kaebaja nõue seisneb Eesti Advokatuuri aukohtu 03.06.2013 otsuse tühistamises ja ettekirjutise tegemises aukohtule esitatud kaebuse uuesti läbivaatamiseks ning distsiplinaarkaristuste määramise uueks otsustamiseks. Lauset „distsiplinaarkaristuse määramise uueks otsustamiseks“ ei saa käsitleda kui advokaatide karistamise nõudmist, kuna teha võib uue otsuse, mille kohaselt karistusi ei määrata. Kaebaja leiab, et halduskohtule esitatud kaebusega on võimalik praeguses asjas saavutada kaebuse eesmärk – tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu otsus ning teha vastustajale ettekirjutis kaebuse uueks läbivaatamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramise uueks otsustamiseks.

Kohtul on võimalik kontrollida, kas kaebuses advokaatidele süüks pandud teod on tõendamist leidnud ning kas aukohus on järginud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Aukohus märkis oma otsuses, et vastavalt AdvS §-le 18 võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul alates otsuse saamisele järgmisest päevast. Praegu on vastustaja asunud seisukohale, et MP Inkasso OÜ viidatud paragrahvi alusel esitatud kaebus tuleks jätta läbi vaatamata.

Kaebajale jääb isiku õiguste vasturääkiv tõlgendamine arusaamatuks. Jättes isiku õigused kaitseta ning rikkudes õigusriigi põhimõtteid õiguse ja õigluse tagamise osas, läheb antud kaasus vastuollu Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga õiguskaitsevahendite tõhususe ja kättesaadavuse osas. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et antud olukorras puudub alus menetluse lõpetamiseks.

Vastustaja: Vastustaja leiab et MP Inkasso OÜ kaebus on põhjendamatu. Aukohtus toimunud menetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes asus aukohus seisukohale, et kolmandad isikud ei ole kaebajat volituseta esindanud. Aukohus tuvastas, et advokaadibüroo ja kaebaja vahelises suhtluses saatis Advokaadibüroo Aivar Pilv arved kaebaja seadusliku esindaja Rainer Muraku e-posti aadressile ning Rainer Murak isiklikult edastas advokaadibüroole arvete tasumist tõendavad dokumendid. Sellist suhtlust käsitles aukohus kokkulepete aktsepteerimisena kaebaja poolt ning aukohtu arvates kinnitas see kaebaja informeeritust büroo poolt osutatud teenusest. Aukohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendite põhjal on kaebaja suhtes tehtud õige ja seaduslik otsus. Otsus on selge ja üheselt mõistetav ning piisavalt põhjendatud. Neil asjaoludel peab vastustaja kaebaja kaebust põhjendamatuks. Vastustaja on seisukohal, et kõnesoleval juhul esinevad alused MP Inkasso OÜ kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Tallinna Halduskohus käesolevas haldusasjas on oma 06.05.2014 kohtumääruses õigesti viidanud analoogsetes vaidlustes väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt puudub kaebajal õigus nõuda halduskohtult advokaatide distsiplinaarkorras karistamist. Tallinna Ringkonnakohus on oma 31.12.2013 kohtumääruses haldusasjas nr 3-13-1538 õigesti rõhutanud, et „/…/Kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist aukohtult, kui aukohtumenetluse alustamine ja advokaadi distsiplinaarkorras karistamine ei muudaks midagi kaebuse esitaja enda õigustes ja kohustustes. Kaebajal on üksnes subjektiivne õigus nõuda, et Eesti Advokatuur tema kaebust advokaatide tegevuse peale nõuetekohaselt menetleks/…/“. MP Inkasso OÜ 21.06.2013 kaebusega nõutakse advokaatide distsiplinaarvastutusele võtmist. Vastustaja on MP Inkasso kaebust nõuetekohaselt menetledes asunud seisukohale, et advokaatide tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused ning advokaatide distsiplinaarkorras karistamine ei muudaks midagi kaebuse esitaja enda õigustes ja kohustustes. Eelnevast tulenevalt palub vastustaja jätta MP Inkasso OÜ poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata.

Kolmandad isikud: Kolmandad isikud on seisukohal, et MP Inkasso kaebus tuleb jätta sisuliselt läbi vaatamata, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda aukohtult advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmist, kui aukohus on eelnevalt tuvastanud selliste aluste ja asjaolude puudumise. Kaebajal puudub seaduse kohaselt subjektiivne õigus nõuda advokaadi distsiplinaarkorras karistamist ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning menetlus asjas lõpetada. Distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene mitte ühtegi kaebaja täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jää selle tõttu ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata.

Seetõttu ei puuduta aukohtu otsus kaebaja õigusi (Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-09-1166). Kohus rõhutas, et kuigi isikul on õigus pöörduda kaebusega aukohtusse, otsustab aukohtumenetluse algatamise või sellest keeldumise AdvS § 16 lg 1-3 alusel aukohus, mitte kaebaja. Tegemist on advokatuuri kaalutlusõigusega. Ühestki õigusaktist ei tulene isikute õigus nõuda aukohtult menetluse algatamist või konkreetse sisuga otsuse tegemist. Tallinna Halduskohtu otsuses asjas nr 3- 09-1166 on märgitud, et AdvS § 18 kohaselt võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebuse halduskohtule.

Huvitatud isik oleks see, kelle huve aukohtu otsus võiks puudutada. Kui ühestki asjas kohaldatavast materiaalvõi menetlusõiguse normist ei tulene, et kohaldatav norm peaks kaitsma selle isiku huve, siis on tegemist õiguslikult kaitsmata huviga, st tegemist ei ole subjektiivse õigusega, mille aluseks isik näiteks kaasataks menetlusse haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkti 3 järgi. Kohus on seisukohal, et AdvS § 18 kontekstis saab huvitatud isikuks olla vaid isik, kelle suhtes aukohtu otsus tehti, kuna aukohtu otsus puudutab vaid tema subjektiivseid õigusi.

Siinjuures on kohus selgelt rõhutanud: „Kui kaebaja leiab, et vandeadvokaadid N.R ja E.B tekitasid oma toimingutega talle materiaalset kahju, on tal õigus pöörduda kahjunõudega maakohtusse ning advokaatide distsiplinaarkorras karistamine aukohtu poolt ei ole eelduseks kahjunõude esitamisel. Olenemata aukohtu otsusest peab kaebaja kohtus tõendama oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu, muuhulgas ka advokaatide tegude õigusvastasust. Aukohtu otsus ei aitaks kaebajat seega potentsiaalse kahjunõude esitamisel.“ Samasuguseid seisukohti isiku kaebeõigusest ja selle piiridest on käsitletud ka reas teistes lahendites, mis puudutavad kaebusi Eesti Advokatuuri aukohtu otsustele (Tallinna Halduskohtu 11.06.2009 lahend haldusasjas nr 3-09-1166, Tallinna Halduskohtu 29.10.2010 lahend haldusasjas nr 3-10-1037, Tallinna Halduskohtu 25.02.2011 lahend haldusasjas nr 3-11-187, Tallinna Halduskohtu 14.01.2013 lahend haldusasjas nr 3-12-2617 jt).

Tallinna Ringkonnakohus on sarnastele seisukohtadele kaebeõiguse puudumises advokatuuri aukohtu otsustele asunud juba varasemalt oma 04.11.2009 määruses nr 3-09-1589, 08.06.2010 määruses nr 3- 10-1037 ning Tartu Ringkonnakohus 10.02.2010 määruses nr 3-09-2550. Kõik need lahendid on käesolevaks ajaks jõustunud. Kohtulahendites on kokkuvõtvalt rõhutatud, et aukohtu menetlus on distsiplinaarmenetlus ehk organisatsiooni sisene menetlus, milles aukohus kontrollib ja hindab, kas advokaat on oma tegevuses järginud seaduse ja kutse-eetika nõudeid.

Aukohtu menetlus on oma olemuselt internne menetlus, milles ei ole pooli nagu need on võistlevas tsiviilkohtumenetluses või kriminaalkohtumenetluses. Aukohtumenetluse algatamise ajendiks võib küll olla huvitatud isiku (kaebaja) avaldus, mida kontrollitakse, kuid huvitatud isik ei ole ühelgi juhul aukohtu menetluse pooleks ega subjektiks. Õiguslikust regulatsioonist ja sellele tuginevast kohtupraktikast nähtub üheselt, et aukohtumenetluse subjektiks on ainult advokaat ning menetlus viiakse läbi advokaadi suhtes. Aukohtumenetlust ei viida läbi kaebaja ega tema kaebuse suhtes, samuti ei lahendata aukohtu menetluses kaebust ega kaebaja taotlusi.

Kohus on erinevates lahendites korduvalt rõhutanud, et aukohtu menetluse eesmärgiks ei ole kaitsta kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi. Viidatud seisukohti on kinnitanud erinevad jõustunud Tallinna Halduskohtu kohtulahendid (haldusasjad nr 3- 09-1589; 3-09-1166; 3-10-1037; 3-11-187; 3-12-2617 jt). Kõigis nimetatud lahendites on muuhulgas selgitatud, et kaebuse esitajal ei ole ühelgi juhul õigust vaidlustada aukohtumenetluse tulemusena tehtavat lahendit, kuivõrd aukohtumenetluse tulemusena tehtav lahend ei puuduta ühelgi viisil kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Antud lahendites on rõhutatud, et kaebuse esitajal on aukohtumenetlusega seonduvalt üksnes kaks õigust: õigus esitada AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebus ning õigus nõuda vastava kaebuse menetlemist. Sellega kaebaja õigused piirduvad. Kaebajal ei ole mistahes õigustatud huvi kaebuse lahendamise tulemuse suhtes, sest see tulemus on advokaadi ja advokatuuri vaheline siseküsimus ning tulemusest (sõltumata sellest, kas advokaadi tegevuses leitakse rikkumisi või kas advokaati karistatakse) ei sõltu kaebaja mistahes subjektiivsed õigused.

Kolmandate isikute seisukohti kinnitab veenvalt ka Tallinna Halduskohtu lahend haldusasjas nr 3-09-1166. Kohus on rõhutanud, et AdvS § 18 kontekstis saab huvitatud isikuks, kellel on õigus esitada kaebus aukohtumenetluses tehtavale lahendile, olla üksnes see isik, kelle suhtes aukohtu lahend on tehtud – s.o. advokaat. Aukohtu lahendit ei tehta kaebaja suhtes ning sellest ei tulene kaebajale subjektiivseid õigusi. Kõigi jõustunud halduskohtu lahendite kohaselt on eelviidatud põhjendusel keeldutud kaebajate kaebusi menetlemast – kaebajatele ei tulene aukohtu lahendist subjektiivseid õigusi ja kaebajad ei ole AdvS § 18 tähenduses huvitatud isikuks.

Kolmandad isikud märgivad täiendavalt, et aukohtumenetlus ei ole alternatiivne menetlus kohtumenetlusele või mõnele teisele (tsiviilõiguslikule) menetlusele, millele on eelnevates menetlustes tähelepanu juhtinud ka halduskohus (näiteks Tallinna Halduskohtu lahendid nr 3-09-1589; 3-09-1166; 3-11-187; 3-12-2617 jt). Seejuures on kohtud rõhutanud, et aukohtumenetlus ja selles tehtud otsus ei ole eelduseks võimalike nõuete esitamisele tsiviilkohtumenetluses, sest kaebaja peab oma nõuet tsiviilkohtumenetluses eraldi tõendama, sh ka advokaadi tegevuse väidetavat õigusvastasust.

Aukohtu otsus ei abista kaebajat tema väidetava rahalise nõude esitamisel, kui sellist nõuet soovitakse esitada. Aukohus ei tuvasta asjaolusid, vaid annab üksnes hinnangu vaieldamatutele ja tuvastatud asjaoludele. Tsiviilkohtumenetlus peab toimuma sõltumatult ja iseseisvalt aukohtumenetlusest. Kaebaja pole neid põhimõtteid arvestanud ega mõistnud. Kokkuvõttes leiavad kolmandad isikud eeltoodu alusel, et kaebaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 151 lg 2 p 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS 121 lg 2 p 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Tulenevalt Advokatuuriseaduse (AdvS) § 6 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 44 lg 1 ja lg 2 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega on halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte üksnes haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 punktis 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.

Käesoleval juhul on esitatud halduskohtule kaebus aukohtu otsusele, millega otsustati lõpetada aukohtumenetlus AS Advokaadibüroo Aivar Pilv büroopidaja vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaatide Britta Oltjer ning Kairi Tuulmägi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vandeadvokaat Aivar Pilv on esitanud kohtusse hagi ja algatanud täitemenetluse ilma, et oleks sõlmitud kliendilepingut ja seda on tehtud ilma volituseta. Samuti on Aivar Pilve korraldusel kaebuse esitajat esindusõiguseta kohtus esindanud ka

Advokaadibüroo vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Kairi Tuulmägi. Kaebaja on seisukohal, et vandeadvokaadid Aivar Pilv, Britta Oltjer ja Kairi Tuulmägi ei ole järginud advokaatide kutse-eetika norme ega õigusaktidega kehtestatud reegleid kliendi esindamisel kohtus. Kaebaja on seisukohal, et vandeadvokaatide tegevuses esineb minetusi advokaadi kutsetegevuses, mis on piisavaks aluseks advokaatide distsiplinaarvastutusele võtmiseks.

Kohus nõustub kolmandate isikute poolt esitatud väidetega, et distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebajale mitte ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jää selle tõttu ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest õiguslikke tagajärgi, mistõttu tema olukorda aukohtu otsus ei mõjuta ega saa seega ka tema subjektiivseid õigusi ilmselt rikkuda. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus vaidlustatud aukohtu otsuse osas on selle otsuse adressaadil, st advokaadil, kelle suhtes aukohtumenetluse algatamise või mittealgatamise otsus tehakse. Samuti ei tulene aukohtumenetluse lõpetamise otsuse vaidlustamisõigust AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isikule muudest õigusaktidest. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebus.

Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määruse asjas nr 3-09-1589 punktis 8 on kohus leidnud, et sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või sellest keeldumisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Kohtupraktikas on sarnaseid seisukohti avaldatud ka teistes jõustunud kohtulahendites (näit. nr 3-13- 1538, nr 3-09-2550 jne).

AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise, algatamisest keeldumise või lõpetamise kohta. Seega on kaebaja, esitades Eesti Advokatuurile taotluse vandeadvokaatide suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, realiseerinud AdvS § 16 lg-st 1 tuleneva õiguse. Kohus märgib, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vandeadvokaatide distsiplinaarkorras karistamist. Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2010 määruses asjas nr 3-10-1037 leidis kohus järgmist: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut temale esitatud kaebuse rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust.“

Kohus kordab, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaatide distsiplinaarvastutusele võtmist ja nende distsiplinaarkorras karistamist. 17.09.2014 kohtuistungil kaebaja seaduslik esindaja, vastates kohtu küsimusele, kinnitas, et aukohus vaatas kaebuse sisuliselt läbi ning tegi sisulise otsuse. Kaebaja enda väitel advokatuuri aukohus on otsuse teinud menetluslikult korrektselt, kuid kaebajat häirib see, et advokaate distsiplinaarkorras ei karistatud.

Kohus leiab, et vandeadvokaatide Aivar Pilve, Britta Oltjeri ja Kairi Tuulmägi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ja nende suhtes aukohtumenetluse lõpetamise otsusest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Käesoleval juhul jätab kohus kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel ning seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

HKMS § 109 lg 1 ja lg 2 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesoleval juhul jätab kohus kaebuse läbi vaatamata ning seega HKMS § 108 lg 4 kohaselt peab menetluskulud kandma kaebaja. Kuna vastustaja ja kolmandad isikud ei ole esitanud menetlusekulude väljamõistmiseks menetluskulude taotlust ning kohus peab esitama menetluskulude jaotuse ja mõistma välja menetluskulud menetlust lõpetavas määruses, siis jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik