3-14-50408/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50408 Haldusasi Osaühing JACLYN kaebus Keeleinspektsiooni 04.03.2014 ettekirjutus-hoiatuse nr 21-SR-14 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Osaühing JACLYN, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa; Vastustaja – Keeleinspektsioon Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 22.09.2014. Resolutsioon

1. Jätta osaühing JACLYN kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29. oktoobril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing JACLYN kasutab Tallinna ostukeskuses Mustikas asukohaga A.H. Tammsaare tee 116 kaupluse nimetusena kirja TRENDY BAGS & ACCESSORIES koos kujunduselementidega.

2. Keeleinspektsioon tegi 04.03.2014 ettekirjutus-hoiatuse nr 21-SR-14, kohustades keeleseaduse (KeeleS) § 16 lg 1 ja § 17 lg 1 tulenevalt osaühingut JACLYN hiljemalt 04.04.2014 lisama ettevõtte võõrkeelsele avalikule teabele trendy bags & accessories eestikeelse teabe. Teabe eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. Kui tegemist on kaubamärgi või selle osaga, võib eestikeelse teabe paigutada ettevõtte tegevuskoha sissepääsu juurde ning sel juhul ei pea järgima KeeleS § 16 lg 2 sätestatud nõudeid teksti suuruse ja paigutuse kohta. Ettekirjutuses oli märgitud, et selle täitmata jätmise korral rakendab Keeleinspektsioon asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja KeeleS § 32 lõike 2 alusel sunniraha 400 eurot.

3. Osaühing JACLYN esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Keeleinspektsiooni 04.03.2014 ettekirjutuse nr 21-SR-14 tühistamist. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt:

1. Vaidlusaluse 04.03.2014 ettekirjutuse tegemisel ei ole arvestatud asjaoluga, et kiri trendy bags & accessories koos kujunduselementidega on tulenevalt kaubamärgiseaduse (KaMS) § 8 lg-st 2 kujunduselementidega õiguskaitsega kaubamärk alates 07.02.2013, kui selle registreerimiseks esitati taotlus. Puudub alus KeeleS § 16 lg 1 ja 2 ning § 17 kohaldamiseks, kuna need sätted ei regu-

2(7) leeri kaubamärgi kasutamist, vaid üksnes vajadust anda avalikkusele suunatud teavet eesti keeles. Kaubamärgi peamine eesmärk ei ole teabe andmine, vaid kaubamärk on tähis, millega eristatakse ühe isiku kaupu ja teenuseid teise isiku samaliigilistest kaupadest ja teenustest. Tekst Trendy bags & accessories ei oma avalikkuse ja tarbija informeerimise funktsiooni kaupade ja teenuste oluliste omaduste kohta, vaid on suunatud üksnes kaebaja kui kaupade ja teenuste pakkuja eristamiseks teistest pakkujatest. Sama absurdne oleks nõuda Nike kontsernile kuuluva kaubamärgi Just Do It tõlkimist eesti keelde. Juhul, kui võõrkeelne kaubamärk sisaldab olulist infot pakutava kauba või teenuse kohta, võib kohalduda KeeleS § 16 lg 3, millele ei ole aga vaidlusaluses ettekirjutuses tuginetud.

2. Trendy bags & accessories näol ei ole tegemist KeeleS § 16 kohaldamisalasse kuuluva teabega, kuna sellega ei esitata olulist infot pakutavate kaupade ja teenuste kohta. Analoogilist seisukohta on mh kinnitatud ka Tallinna Halduskohtu praktika sarnases kohtuasjas nr 3-10-1033. Haldusasjade ainsaks erisuseks oli see, et kaebaja kaubamärk ei olnud ettekirjutuse tegemise ajal veel registreeritud. Ettekirjutusest ei ilmne, millistest kaalutlustest lähtuvalt on vastustaja pidanud kirja trendy bags & accessories infoks, mis annab edasi olulist teavet pakutavate kaupade või teenuste kohta.

3. Eesti Vabariigi seadusandlusest ei tulene kohustust kasutada majandusja kutsetegevuse koha nimetusena üksnes eestikeelseid väljendeid. Kaupluse kui majandusja kutsetegevuse koha nimetuse suhtes ei kohaldu KeeleS § 16 lg 1-2 ja § 17 tulenevad piirangud, kuna KeeleS § 16 lg 1 ja 2 seonduvad sõnaselgelt ettevõtte liiginimetusega, mitte aga ettevõtte kui majandusja kutsetegevuse koha enda nimetusega. Reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 2 ei käsitleta majandusja kutsetegevuse koha nimetust ka reklaamina, mistõttu ei saa ka reklaamiseadusest tulenevad piirangud rakenduda.

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Ettekirjutus on kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja on esitanud kaubamärgi registreerimistaotluse nimetuse Trendy Bags and Accessories koos kujunduselemendiga kaitsmiseks ning saanud sellele õiguskaitse. Nimetatust ei tulene aga kaebajale õigust seadustest, sh KeeleS §-dest 16 ja

17 tulenevate nõuete täitmisest keeldumiseks juhul, kui ta kasutab kaubamärki Trendy Bags and Accessories kauplemiskoha ja pakutavate toodete kohta esitatud tähisena, kuid ei ole toonud välja eestikeelset teavet.

2. Kaebaja väide, nagu ei sisaldaks Trendy Bags and Accessories mingit teavet keeleseaduse ega tarbijakaitseseaduse mõttes, vaid selle peamine eesmärk on eristada kaubamärgina ühe isiku kaupu teiste isikute samaliigilistest kaupadest, on põhjendamatu. Kaubamärki ja teavet ei ole asjakohane vastandada, sest enamikul juhtudel sisaldab kaubamärgi sõnaline osa teavet. Ingliskeelsest väljendist trendy bags and accessories järeldub, et selles poes müüakse kotte ja aksessuaare. Inglise keelt mittevaldavale inimesele jääb kaubamärgil esitatud info ning asjaolu, kas tegemist on üldse kaubamärgiga, arusaamatuks.

3. Kaebaja väited, et kaubamärk Trendy Bags and Accessories ei sisalda olulist teavet pakutavate kaupade või teenuste kohta, on üldsõnalised ja põhjendamatud. Kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p-dest 5 ja 10 tuleb kauplejale kohustus anda tõest ja nõuetele vastavat teavet müüdava kauba kohta ning tähistada tegevuskoht kaupleja ärinime ja tegevuskoha nimega. Kuna kaubanduspiirkonnas peale kaubamärgi Trendy Bags and Accessories ei ole muud teavet, siis tähistab kaubamärk Trendy Bags and Accessories sisuliselt nii kauplemiskohta kui ka pakutavaid tooteid.

4. Kaebaja väide, et majandusja kutsetegevuse koha nimetust ei saa käsitada avaliku teabena keeleseaduse mõttes, on alusetu. Teabekeele mõiste määratlus on esitatud KeeleS § 16 lõikes 1 mõistega hõlmatud objektide loetelu kaudu: „avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam…”. KeeleS § 16 lg 3 ei sisalda mööndusi selle suhtes, kas tegevuskohta väljastpoolt vaadeldes on võimalik saada olulist teavet müüdava kauba kohta, vaid seab ainsaks kriteeriumiks võõrkeelse sõnalise osa tähendussisu.

3(7)

5. Puudub alus KeeleS § 16 kohaldamata jätmiseks isegi juhul, kui väita, et kaubamärgi Trendy Bags and Accessories puhul on tegemist pigem kujunduselemendi kui teabega. Avalikku linnaruumi paigaldatud kujutist, mis sisaldab tähtedest moodustatud sõnu, tajub kirjaoskaja inimene pigem sõnumina. Kui inglise keelt oskav inimene loeb sellest „kujunduselemendist” välja, et selles kaupluses müüakse kotte ja aksessuaare, siis inglise keelt mitteoskavale inimesele jääb see teave arusaamatuks.

6. Kaebaja on paigaldanud võõrkeelse sildi avalikku ruumi, mistõttu kohaldub sellele KeeleS § 16 igal juhul, sh ka siis, kui sildilt puudub KeeleS § 16 lg 1 ja 2 nimetatav ettevõtte liiginimetus, ning ka siis, kui tegemist ei ole reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 2 mõistes reklaamiga. Kaebaja vastupidised väited on eksitavad. KeeleS § 16 lg 3 ei näe eeldusena ette, et kaubamärgi olulist teavet sisaldav sõnaline osa oleks mingisuguse konkreetse sisuga ning et selle üheks kohaldamise tingimuseks oleks liiginime olemasolu sildil.

7. Ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, et kaubamärgile Trendy Bags and Accessories eestikeelse teabe lisamise nõue on sama absurdne nagu Nike kaubamärgi Just Do It eesti keelde tõlkimine. Eestikeelne tekst „Trendikad kotid ja aksessuaarid“ annab ühemõtteliselt ja arusaadavalt teavet selle kohta, milliseid kaupu kaupluses müüakse. Teiseks, kaubamärki Trendy Bags and Accessories ei ole võimalik eesti keelde tõlgitavuse seisukohalt võrrelda Nike (Just Do It) või näiteks McDonald'si (I’m Lovin’ It) kaubamärgiga, sest need on nii sisu kui ka funktsiooni poolest eri asjad. Trendy Bags and Accessories on konkreetse tähendusega märk, mis tähistab tegevuskohta ja pakutavat kaupa seda otsesõnu nimetades. Just Do It või I’m Lovin’It on aga ettevõtte tunnuslaused, mis ei edasta teavet, vaid pigem emotsionaalseid signaale, mis ei kanna ka originaalkeeles olulist teavet, olles tähelepanu köitmise vahendina osa ettevõtte mainekontseptsioonist.

8. Ei saa nõustuda kaebajaga, et käesoleva kohtuvaidluse asjaolud on analoogilised haldusasja nr 3- 10-1033 omadega. Kaubamärk Trendy Bags and Accessories tähistab konkreetselt pakutavat kaupa ja tegevuskohta, mistõttu kujunduselemendi funktsioon on teisejärguline, erinevalt kaubamärgist dress for the moment, mille sisu ja paigutust (vaateakna allservas) silmas pidades on esikohal kujunduselemendi tunnused. Tegevuskoha nime kannab viimati nimetatud kaupluse sissepääsu kohale paigaldatud silt New Yorker, mis on samuti kaubamärk, kuid – erinevalt väljendist trendy bags and accessories kujutab see endast nö tüüpilist ilunime, millel puudub otsene seos müüdavate kaupadega.

9. Kaebaja ei ole selgitanud, milles konkreetselt väljendub ainult ingliskeelse teabe avaldamise avalik huvi, mis kaalub üles Eesti elanike põhiseadusliku õiguse saada eestikeelset teavet. Samuti ei too see ettevõtjale kaasa märkimisväärseid lisakulusid, sest eestikeelse teabe lisamiseks kaupluse sissepääsu juurde ei ole vaja kauplust ümber kujundada ega seda isegi ajutiselt sulgeda. Ettekirjutuse täitmiseks piisab sellest, kui ettevõtja lisab tegevuskoha sissepääsu juurde või vaateaknale eestikeelse teabe sarnaselt sellega, nagu teatas ettevõtja Keeleinspektsioonile oma 03.02.2014 kirjas.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on küll rikkunud osaliselt põhjendamiskohustust ja vormistamisnõudeid, kuid haldusakti tühistamise korral tuleks ilmselgelt anda uus samasugune haldusakt.

6. KeeleS § 16 lg-d 1-3 on sõnastatud järgmiselt:

(1) Avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed.

(2) Avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

4(7)

(3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi lõiget 2. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures.

Keeleseaduse seletuskirjas1 on selgitatud kehtestatud regulatsiooni käesolevas asjas asjakohases osas järgmiselt: Samuti on uus lõikes 3 kehtestatud nõue, et kui kaubamärki kasutatakse tegevuskoha tähisena või reklaamis, tuleb selles sisalduv võõrkeelne oluline teave esitada ka eestikeelsena. Eestikeelne teave ei tohi kahjustada kaubamärgi eristusvõimet, ega pea olema võõrkeelse teksti suhtes esikohal. Kui on tegemist tegevuskoha märgistamisega, piisab nt kui lisada oluline teave tegevuskoha sissepääsule.

Vajadus selle nõude järele tuleb sellest, et ettevõtjad on järjest sagedamini hakanud tegevuskohanimesid registreerima kaubamärgina, et kõrvale hoida keeleseaduse §-s 23 sätestatud avaliku teabe eestikeelsuse nõudest. Kuna kaubamärgi regulatsioon sisaldub kaubamärgiseaduses, ei saa selle keelsuse kohta keeleseadusega nõudeid kehtestada. Tulemuseks on, et mitme linna välisilme on valdavalt võõrkeelne (eriti selgelt avaldub see Tallinna vanalinnas, aga ka Haapsalus, Kuressaares ja mujal). Eesti avalikkus ei ole sellega rahul ning Keeleinspektsioon saab võõrkeelsete siltide kohta pidevalt kaebusi. Nende menetlemise käigus on sageli juhtunud, et ettevõtja esitab võõrkeelse ärinime kaubamärgina registreerimise taotluse alles pärast seda, kui on saanud Keeleinspektsioonilt ettekirjutuse lisada võõrkeelsele sildile eestikeelne avalik teave. Kuna kaubamärgikaitse hakkab kehtima taotluse menetlusse võtmise momendist alates, siis on see piisav põhjus ettekirjutus täitmata jätta. Seepärast on otstarbekas sätestada seadusega, et võõrkeelse kaubamärgi sõnalise osa oluline teave esitatakse ka eesti keeles. Sellega ei piirata ettevõtja õigust kaubamärgi valiku või selle kujundamise üle otsustada, vaid kaitstakse Eesti elanike õigust saada eestikeelset avalikku teavet.

Seadus ei reguleeri, mil viisil peab eestikeelse teabe lisama – piisab nt selle teatavakstegemisest tegevuskoha sissepääsul.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja kaupluse nimele Trendy Bags & Accessories laienes juba ettekirjutuse tegemise ajal KeeleS § 16 lg 3 ehk kaubamärke puudutav regulatsioon. Ka Patendiameti kaubamärkide andmebaasi2 kohaselt on taotlus esitatud juba 07.02.2013 ehk ligikaudu 1 aasta enne ettekirjutuse tegemist (tl 9). Lisaks tuleneb viidatud seletuskirjast, et KeeleS § 16 lg 3 regulatsioon laieneb kaubamärkidele alates taotluse menetlusse võtmisest.

Istungil avaldasid pooled, et vaidlust ei ole selle üle, et käesoleva vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele KeeleS § 16 lg 3.

8. Kaebaja leiab, et ettekirjutus on õigusvastane, kuna ettekirjutuses ei ole õigusliku alusena KeeleS § 16 lg-le 3 tuginetud. Kohus möönab, et ettekirjutuse (tl 10) õiguslikus aluses ja teistes alajaotustes ei ole KeeleS § 16 lg-le 3 viidatud. Samas on ettekirjutuse resolutsioonis (ettekirjutuse teisel leheküljel) selgelt öeldud: „Kui tegemist on kaubamärgi või selle osaga, võib eestikeelse teabe paigutada ettevõtte tegevuskoha sissepääsu juurde ning sel juhul ei pea järgima KeeleS § 16 lg 2 sätestatud nõudeid teksti suuruse ja paigutuse kohta.“ Sellega on selgelt refereeritud KeeleS § 16 lg 3 sisu ja mõtet.

Riigikohus leidis 20.09.2007 otsuses nr 3-3-1-33-07, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon, millele tuginevad olulise turujõuga ettevõtja kohustused, on olemas. Võõrkeelses kaubamärgis sisalduva teabe tõlkimine on reguleeritud KeeleS § 16 lg-s 3. Ettekirjutuses on normi sisule tuginetud. Lisaks ei olnud konkreetse õigusliku aluse kohaldamine kaebajale teadmata,

1 http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=1147471&u=20140925160549

2 http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/SearchEst?OpenForm

5(7) sest ettekirjutusele eelnenud teavituskirjas (tl 33) on vastustaja tuginenud KeeleS § 16 lg 3 kohaldamisele. Seega ei takistanud õigele õiguslikule alusele (KeeleS § 16 lg 3) viitamata jätmine kaebajal ettekirjutusega talle pandavast kohustusest aru saada. Sellele, et kaebaja sai aru, milleks teda ettekirjutusega kohustatakse, viitavad nii kaebaja väited kohtumenetluses kui ka asjaolu, et kaebaja täitis ettekirjutuse KeeleS § 16 lg-s 3 näidatud mahus juba 04.02.2014 (tl 35). Vastustaja kinnitas istungil, et kaebaja edastatud fotol (tl 35 pöördel) nähtub ettekirjutuse nõuetekohane täitmine. Eeltoodust tulenevalt ei tingi korrektsele õiguslikule alusele viitamata jätmine haldusakti tühistamist.

9. Järgnevalt kontrollib kohus haldusakti põhjendusi. Kaebaja on vaielnud sisuliselt vastu, et KeeleS § 16 lg 3 koosseis ei ole täidetud, ning on leidnud, et haldusakt on põhjendamata. Kohus möönab, et haldusakti põhjendused on napid ning selles ei ole kontrollitud KeeleS § 16 lg 3 kohaldamise aluseid.

Ettekirjutuse põhjendused on üksnes järgmised: kaebaja kaupluse avalik teave on võõrkeelne, ettekirjutusega tagatakse eestikeelse teabe saamise õigus; ettekirjutus on kaalutletud ja erapooletu ja selle tegemisel on arvestatud avalikku huvi ja kaebajale tekkivaid tagajärgi; kaebaja on eelnevalt ära kuulatud.

Otseselt ei ole ükski toodud põhjendustest väär. Kaebaja kauplusel olev teave trendy bags & accessories on võõrkeelne ja kaebaja on eelnevalt ära kuulatud (tl 33-35). Küll aga ei ole vastustaja kontrollinud, kas KeeleS § 16 lg 3 kohaldamise eeldused on täidetud või vähemalt sellise kontrolli tegemist ei nähtu haldusaktis. HMS § 56 lg-te 1 ja 3 kohaselt peab kirjalik kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, märkides ära kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakti põhjendamine tähendab ka muuhulgas seda, kuidas on ettekirjutuse õigusliku aluse (KeeleS § 16 lg 3) eeldused täidetud, näidates siis vajadusel ära nii faktilised alused (näiteks kaubamärgi registreerimine) kui ka oma kaalutlused (näiteks mõiste oluline teave sisustamine).

HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist. Kohus ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtupraktikas on aga mööndud, et haldusakti võib jätta tühistamata juhul, kui kaalutlusnormi alusel on juhtumi eripära arvestades võimalik kaalutlusreegleid rikkumata teha vaid üks kindel valik.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada vastustaja kaalutlusruumi ulatus KeeleS § 16 lg 3 kohaldamisel. Normi kohaldamise eeldused on järgmised:

- isiku tegevuskoha tähisena

- kasutatakse kaubamärki,

- millel on võõrkeelne osa,

- mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta

- ja mille eestikeelsena esitamine ei kahjusta kaubamärgi eristusvõimet.

Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja tegevuskoha, kaupluse tähisena kasutatakse kaubamärki, milleks on võõrkeelne tekst trendy bags & accessories. Sisuliselt vaidlevad pooled üksnes selle üle, kas poe nimi sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pood müüb kotte ja aksessuaare, mis nähtub ka kauplusest tehtud fotolt (tl 34). Kaebaja kinnitas sama asjaolu istungil. Lisaks võttis kohus asja juurde kaebaja enda kodulehe väljatrüki (tl 69) ja Mustika keskuse kodulehe väljatrüki (tl 70), millest kummastki nähtub, et kaebaja vaidlusaluses tegevuskohas pakutakse müügiks erinevaid kotte ning lisandeid

6(7) ehk aksessuaare – salle, rätikuid, vöid, kindaid, mappe ja vihmavarje. Mustika keskuse kodulehel on lisaks selgitatud, et müüdav moekaup on trendikas ja isikupärane.

Eeltoodust nähtub selgelt, et kauplusele antud nimi Trendy Bags and Accessories, mis on kaubamärgina registreeritud, vastab otseselt kaupluses müüdavale kaubale, nagu kaebaja seda kirjeldanud on – trendikad kotid ja aksessuaarid.

11. Kaebaja leiab, et KeeleS § 16 lg-te 1-3 kohaldamisalasse kuuluvad üksnes majandusja kutsetegevuse koha liiginimetused, mitte koha enda nimetus, kui see koha liiginimetust ei sisalda. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kaebaja argumenti järgides tuleks kaubamärgina registreeritud majandustegevuse koha nimetused nagu bookshop, vegetable market või coffee shop3 tõlkida, samas kui samaväärsed nimetused books, vegetables või coffee võiks jätta tõlkimata. Kohtu hinnangul annab nii silt „raamatud“, „köögiviljad“ kui ka „kohv“, samavõrra edasi infot kaupluses müüdavate kaupade kohta, kui see annaks koos tegevuskoha liiginimega ehk kujul „raamatupood“, „köögiviljaturg“ ja „kohvipood“. Seetõttu ei ole ka pakutava kauba kohta infot andes oluline, kas teabeks on „trendikad kotid ja aksessuaarid“ või „trendikate kottide ja aksessuaaride pood“. Oluliseks teabeks on antud juhul siiski, millist kaupa poes müüakse, mitte üldine teave selle kohta, et tegemist on kauplusega.

Kohus möönab, et kaubamärgi ülesandeks on eristada ühe isiku kaupu teise isiku samaliiglistest kaupadest ja teenustest. Samas kui kaubamärk sisaldab ka olulist teavet kauba kohta ehk antud juhul seda, et tegemist on trendikate kottide ja aksessuaaridega, tuleb esitada vastav teave ka eesti keeles. Seega võib kaubamärk täita kahetist funktsiooni – anda nii infot müüdava kauba iseloomu kohta kui ka eristada neid teistest samaliigilistest kaupadest. Näiteks Mary’s Café ja Centre Currency Exchange annavad nii teavet tegevusala liigi kohta (kohvik ja valuutavahetus) kui ka on neil säilinud eristusvõime teiste samaliigiliste ettevõtete suhtes. Ka kaebaja kaubamärk annab lisaks eristusvõime funktsioonile ka olulist teavet selle kohta, millist kaupa pakutakse.

12. Kaebaja väide, et tegemist on analoogse olukorraga, mida käsitles Tallinna Halduskohus oma 25.06.2010 otsuses nr 3-10-1033, on ekslik. Viidatud haldusasjas oli vaidluse all kaubamärgina registreeritud reklaamlause dress for the moment. Kohus leidis, et selline tekst seinal ei viita otseselt sellele, et seina taga on kauplus, ega sellele, et tegemist on rõivakauplusega, selles ei viidata müüdavate toodete ega pakutavate teenuste omadustele, kvaliteedile, hinnale, pakkumistingimustele või muudele sellistele asjaoludele (otsuse punkt 12). Kohus leidis, et vaidlusalune kiri on võrreldav Nike toodete tunnuslausega just do it.

Käesolevas asjas ei ole meil tegemist kaubamärgina registreeritud väljendiga, mis ei sisalda üldse teavet müüdava kauba või teenuse kohta. Erinevalt viidatud reklaamlausetest – vabatõlkena „riietu vastavalt hetkele“ ja „lihtsalt tee seda“ – viitab kaebaja registreeritud kaubamärk otse, milliste omadustega (trendikaid) ja millist liiki (kotid ja aksessuaarid) kaupu kaebaja müüb, mistõttu saab seda käsitleda olulise teabena. Seetõttu ei ole kaebaja kaubamärk võrreldav tehnikakaupluse tähisega Apple ega riidekaupluste nimetusega Mango või New Yorker, kuna nimetused „õun,“ „mango“ ega „newyorklane“ ei iseloomusta poes müüdavaid tehnikakaupu ega riideid.

13. Kaebaja avaldas istungil seisukohta, et kuna kaupluse seinad on klaasist, siis puudub vajadus kaubamärki tõlkida, sest vastav oluline teave, millise kaubaga on tegu, on ilma tõlketa arusaadav.

Kohus leiab, et selline seisukoht ei ole kooskõlas KeeleS § 16 lg 3 ega laiemalt Eesti Vabariigi keelepoliitika eesmärgiga. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi eesmärk tagada eesti rahvuse,

3 Vastavalt raamatupood, köögiviljaturg ja kohvipood ning raamatud, köögiviljad ja kohv.

7(7) keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse § 6 sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel ning seda normi on võimalik muuta üksnes rahvahääletusel (PS § 162). Keeleseaduse alusel ei ole tehtud erandit, et kui tegevuskohas toimuv, seal pakutavad kaubad ja teenused on klaasseinte või muul põhjusel ilma kirjaliku teabeta arusaadavad, ei tule kaubamärgis sisalduvat olulist teavet tõlkida. Sisuliselt tähendaks sellise tõlgenduse lubamine, et kuni tegevuskohal on katmata klaasseinad, ei tule tarbijale eestikeelset teavet esitada, mis oleks vastuolus Eesti elanike õigusega saada eestikeelset avalikku teavet.

14. Kaebaja ei väida, et tema kaubamärgi võõrkeelse osa eesti keeles esitamine kahjustaks mingil määral kaubamärgi eristusvõimet. Arvestades viisi, kuidas kaebaja on varem ettekirjutuse nõuetekohaselt täitnud (tl 35 pöördel) ei nähtu seda ka kohtule.

15. Kohus jätab kaebaja viited reklaamiseadusest tulenevate piirangute rakendamisele tähelepanuta, sest asjas on ilmselge, et vastustaja ei ole sellele seadusele ettekirjutuse andmisel tuginenud. Samuti ei ole reklaamiseaduse alusel kaebaja tegevusala üle järelevalve teostamine Keeleinspektsiooni pädevuses (vt reklaamiseaduse § 30). Samuti ei ole kaebajale ettekirjutuse andmisel ette heidetud kaubandustegevuse seaduse rikkumist.

16. Eeltoodust tuleneb, et vastustaja kaalutlusõigus ettekirjutuse andmisel oli vaidlusalusel juhul piiratud üksnes asjaoluga, kas kaebaja tegevuskoha nimetus kaubamärgina sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta. Teiste asjaolude üle poolte vahel vaidlust ei ole.

Kohtu hinnangul on aga ka ilmselge, et vastustajal ei oleks põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu haldusakti tühistamise järgselt võimalik teha teistsugust haldusakti. Asjas on ilmselge, et kaubamärk Trendy Bags & Accessories sisaldab endas olulist teavet kaebaja tegevuskohas pakutavate kaupade kohta ning seetõttu peab olema teave esitatud ka eesti keeles. Asjaolu, et kaubanduskeskus, milles kauplus asub, ei luba sildikeste lisamist aknale, ei ole kaalutlus, mille alusel saaks vastustaja jätta ettekirjutuse andmata. Vastustajal on üksnes võimalus anda kaebajale täiendav tähtaeg seadusest tuleneva nõude täitmiseks. Kuna kohus on käesolevas asjas kohaldanud esialgset õiguskaitset, on kaebajal jätkuvalt võimalik pöörduda vastustaja poole, et kooskõlastada enne käesolevas kohtuasjas lõpplahendi jõustumist ettekirjutuse korrakohane täitmine.

Kokkuvõttes leiab kohus, et kuigi vastustaja on formaalselt rikkunud põhjendamiskohustust, ei tooks see haldusakti tühistamise korral kaasa teistsuguse haldusakti andmist. Arvestades kaebaja algses kaebuses esitatud põhjendusi, oli kaebajale haldusakti faktiline ja õiguslik alus vaatamata haldusakti vormipuudustele arusaadav ning kaebajal oli võimalik juba enne kohtusse pöördumist kaaluda, kas tema õigusi on seadusevastaselt rikutud. Seetõttu ei kaalu kohus menetluskulude väljamõistmise eesmärgil haldusakti üksnes formaalselt õigusvastaseks tunnistamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seetõttu jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin