1-12-1229/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-1229

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-1229 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu K.E tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu K.E

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel) puudub Kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta K.E temale Viru Maakohtu 07.02.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1229 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 07.02.2012. a otsusega tunnistati K.E süüdi KarS § 424 järgi ning karist

3 kuud vangistust, mida suurendati alusel Harju Maakohtu useks mõisteti KarS § 65 lg 2 20.10.2010. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 29 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.03.2012. a 24.06.2015. a. ja lõppeb Vangl ei toeta K.E htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha K.E rokurör tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht b

a. Prokurör toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu K.E selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukohaga kuulanud ära

K.E , leiab, et K.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2. K.E karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude kannab käesoleval ajal liit toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on K.E temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. K.E on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 2 1).

Seega esinevad formaalsed alused K.E tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 K.E on varasemalt karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest ning talle on mõistetud eriliigilisi karistusi mõistetud karistuseks ka . Korduvalt on K.E-le vangistust, mis ei ole hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Harju Maakohtu 20.10.2010.

a otsusega kriminaalasjas 1-10-10288 karistati K.E grupiviisilise röövi toimepanemise eest tingimusliku karistuse , s.o 3-aastase vangistusega 3-aastase katseajaga. ga

Katseajal pani K.E toime kuriteo

, mille eest kannab ta karistust käesoleval ajal – mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise K.E juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. . Vaatamata sellele, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on rangelt keelatud, poleks K.E tohtinud ka kainena mootorsõidukit juhtida, kuna tal puudub juhtimisõigus. Oluline on seegi, et K.E ei ilmunud vabatahtlikult ka karistust kandma, vaid tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist.

Eelnevast nähtuvalt on K.E-le varasemalt antud võimalust kanda talle mõistetud karistust vabaduses, kuid K.E ei ole talle antud võimalust kasutanud ja on katseajal rikkunud määratud kohustusi ja pannud toime uue kuriteo. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et K.E on varasemalt karistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud (Järva Maakohtu 06.05.2005.a otsusega kriminaalasjas 1-56/05, vabastati 2007. a). Sellegipoolest pani K.E uue kuriteo toime ligikaudu pool aastat pärast katseaja lõppu.

3.2 Vangla materjalide kohaselt hakkas K.E alkoholi tarvitama juba 14-aastaselt ning kuriteod on toime pandud alkoholijoobes või sellest ajendatult. Ka K.E ise on selgitanud, et kuriteod on toime pandud alkoholi süül. Esines aegu, kus ta tarvitas alkoholi nädalate kaupa, peamiselt igavusest ja siis kui keegi külas käis. K.E on enda sõnul motiveeritud alkoholist loobuma ning mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi. Samuti ei sobi alkohol kokku ravimitega, mida ta peab igapäevaselt võtma. Narkootikume on K.E tarvitanud, süstinud alates 2000. aastast amfetamiini. K.E ei pea narkootikume probleemiks, pärast 2007. aastal vangist vabanemist tarvitanud ei ole. Suitsetamisest on K.E käesoleva vangistuse ajal loobunud. Kohus leiab, et K.E puhul on oluliseks kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi kuritarvitamine. Kuigi K.E arvab, et suudab vabanemisel hoiduda alkoholi tarvitamisest, ei ole kohus K.E suutlikkuses veendunud. Siinjuures arvestab kohus, et K.E on olnud väga pikka aega alkoholi liigtarvitaja, tal ei ole varasemalt olnud piisavat motivatsiooni, et täita kohtu määratud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Lisaks mõjutab K.E inimesed, kes teda ümbritsevad. Vabanemise korral naaseb K.E keskkonda, kus ta enne vangistust oli.

3.3 Vangistuse jooksul on K.E osalenud puidupingitöölise kutse omandamisel ja lõpetas, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning Sotsiaalsete oskuste treening, alates

20.12.2013.a osaleb majandusabitöödel toidujagajana. K.E hinnangul on vanglas läbitud sotsiaalprogrammid teda aidanud. Lisaks toimuvad kokkusaamised psühhiaatriga kaks korda kuus. Distsipl . Kohus peab positiivseks, et K.E inaarkaristusi mõistetud ei ole

on karistuse kandmise ajal tegelenud rehabiliteerivate tegevustega ja on sealjuures läbinud ka alkoholivastase programmi. Kohus peab positiivseks, et läbitud programmist on K.E saanud mõtteid ja tahet edasiseks, kuid leiab siiski, et see ei anna alust olla veendunud, et K.E tegelikkuses vabanedes oleks suuteline alkoholi tarvitamisest loobuma.

3.4 Vabanemisjärgselt soovib K.E asuda elama varasemasse elukohta vanemate juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tegemist on eramuga, kus on neli tuba, elamiskõlbulikud on kaks, maja vajab remonti. K.E suhtlusringkond enne vangistust oli pigem kuritegevusele kalduv, kuid K.E sõnul kodukohas enam selliseid sõpru ei ela, kes võiksid teda negatiivselt mõjutada. K.E lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, vend, õde. Suhted vanematega on rahuldavad, teis Vanemad on nõus poega toetama kui tega puuduvad. ta on kaine, alkoholi tarvitanuna on ta kasutanud vanemate peal vägivalda. K.E oli 5 aastat abielus ja abielust sündis tütar, kellega suhted samuti puuduvad. Rahaliselt on K.E valmis toetama vanemad. Vabanemise korral soovib aktiivselt tegeleda ka ise töö otsimise

ga ja vanemate maja remontimisega. K.E sõnul on tal suur osa rahatrahve tasutud, tasumata nõuetega plaanib vabaduses tegeleda. Kohus leiab, et kuna K.E sõnul oli tema alkoholi tarvitamine tingitud tegevusetusest, on kuriteoriskide maandamiseks oluline, et K.E leiaks töökoha.

4. Kohus

hinnates kõiki tingimisi enne tähtaega vabastamise aluseks olevaid asjaolusid kogumis, on seisukohal, et K.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega Kohtu hinnangul ei võimalda K.E .

vabastamist kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ning vabanemisjärgsed elutingimused. Kohus peab positiivseks, et K.E on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuid peab siiski oluliseks, et varasemad karistused ei ole pannud K.E oma käitumist muutma. K.E tuleb jätkata karistuse kandmist.

Raina Pärn Kohtunik