3-14-50598/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50598

Haldusasi

OÜ Adepte kaebus Maksuja Tolliameti 07.03.2014 korralduse nr 12.2-3/20299-40 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kaebaja – OÜ Adepte, volitatud esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Marika Salmistu

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.10.2014. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Maksuja Tolliameti (MTA) 07.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/20299-40 (tl 8-10) kohustati OÜ-d Adepte kui kolmandat isikut andma maksuhaldurile kirjalikku teavet korralduse punktides 1-14 esitatud küsimustele ja esitama korralduse punktis 15 loetletud dokumendid e-postiga digitaalselt allkirjastatuna korralduses näidatud maksuhalduri ametniku e-posti aadressil või Maksuja Tolliameti aadressil hiljemalt 17.03.2014.a. Korraldusest nähtuvalt kontrollib MTA OÜ MicroCenter käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil septembernovember 2013. OÜ Micro Center juhatuse liikmelt 19.12.2013 saadud teabe kohaselt väljastas OÜ Adepte kontrollitaval perioodil A. Kazakovile laenu, mis investeeriti OÜ Adepte tegevusse. Korralduse kohaselt on täiendava teabe ja dokumentide küsimine OÜ-lt Adepte vajalik OÜ MicroCenter poolt raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingute reaalse majandusliku sisu kontrollimiseks Korraldus sisaldas hoiatust, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 67 rakendada sunniraha, kirjaliku teabe andmise kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel esimesel korral summas 250 eurot ning korralduse märgitud dokumentide esitamise kohustuse tähtajaks mittetäitmisel rakendatakse esimesel korral sunniraha summas 250 eurot. Vastavalt MKS § 135 lõikele 1 võib sunnivahendit kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Samuti selgitati korralduses, et lisaks sunniraha rakendamise võimalusele on MKS § 154 lg 1 ja lg 2 kohaselt maksuhalduri tegevuse takistamise eest ette nähtud rahatrahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3 200 eurot.

2.OÜ Adepte esitas 17.03.2014 korraldusele vaide, taotledes korralduse kehtetuks tunnistamist osas, milles kaebajat kohustati andma maksuhaldurile kirjalikku teavet ja vastama korralduses esitatud küsimustele 1-14 ( tl 10 pöördel-11 pöördel) .MTA 24.03.2014 vaideotsusega nr 6-1/2075-2 jäeti vaie rahuldamata (12-14) .

3.OÜ Adepte esitas 23.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 07.03.2014 korralduse nr 12.2-3/20299-40 osaliseks tühistamiseks ( tl 3-7).

4.07.05.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Maksuja Tolliameti ning andis tähtaja kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamiseks ( tl15-16).MTA esitas kirjaliku seletuse ühes lisadega 06.07.2014 ( tl25-41). 10.06.2014 määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja ning otsuse avalikult teatavakstegemise aja ( tl 43-44). Täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtajal esitas kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse ühes menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega, taotledes MTA-lt kaebaja kasuks menetluskulu, mis seisneb esindajakulus, väljamõistmist summas 351 eurot ( tl 50-56). Vastustaja kinnitas varasemate seisukohtade juurde jäämist . Kaebaja menetluskulude taotlust esitatud suuruses pidas vastusaja põhjendamatuks ( tl 57-58).

II KAEBUSE MOTIIVID

5.Maksuhalduri 17.03.2014 korraldus on õigusvastane, sest kaebajat kohustatakse vastama MTA poolt esitatud küsimustele ilma, et selleks esineks õiguslik alus. Kaebuse esitaja taotleb korralduse tühistamist osas, milles kaebajat kohustati vastama korralduses nimetatud küsimustele 1-14.

6. MKS § 46 lg-te 2 ja HMS § 56 lg 2 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud.Korralduses on esitatud nõue nii dokumentide saamiseks kui ka nõutud vastuseid maksuhalduri poolt esitatud küsimustele. MTA määratleb õigesti, et esitatud nõue on käsitletav MKS § 61 lg 1 ja 2 sätestatud kolmandatele isikutele suunatud teabe saamise nõudena.

Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud haldusakt ei vasta HMS § 54, § 55 lg 1, § 56 lg 1 ja lg 2 nõuetele.

7.MKS § 61 lg 2 sätestab, et üldjuhul tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. MKS § 61 lg 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik. Selles nähakse ette konkreetne toiming, mis tuleb teha enne kolmanda isiku poole pöördumist. Erandid reeglist on loetletud ammendavalt samas sättes. Kohtupraktikas on leitud, et MKS § 61 lg 2 sätestatud piiranguga ei peeta silmas nõuet pöörduda maksukohustuslase poole ükskõik millises küsimuses, vaid seda, et sama teavet mida nõutakse kolmandalt isikult, oleks eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt. Korralduses ei märgita, et maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on samades küsimustes pöördutud maksukohustuslase poole. Toodust järeldub, et vastavat toimingut ei olnud korralduse andmise ajaks tehtud. Kaebajale teadaolevalt on vastavad küsimused esitatud maksukohustuslasele peale seda, kui vastav nõue esitati kaebajale. MTA korraldus teabe saamiseks on maksukohustuslasele esitatud 06.03.2014 korraldusega.Korralduse kohaselt on MTA kohustanud OÜ-d MicroCenter esitama MTA-le mh OÜ-lt Adepte laenu saamist tõendavad dokumendid ja ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse ütluste andmiseks 18.03.2014.a. MTA märgib vaideotsuses õigesti, et MKS § 61 lg 2 piirangu sisuks olevat nõuet ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. MTA jätab tähelepanuta, et antud juhtumil nõuti samade tehingute kohta teavet esmalt kaebuse esitajalt, mitte maksukohustuslaselt. Kaebuse esitaja poole on lubamatu pöörduda enne, kui vastava teabe saamiseks on pöördutud maksukohustuslase poole ja vastavat teavet ei ole saadud. Korraldus on vastuolus MKS § 61 lg-ga 2. Kaebaja märgib, et maksukohustuslasele esitati nõue üks päev enne seda, kui teavet nõuti kaebajalt, kui nõude täitmise tähtaeg oli maksukohustuslase jaoks päev hilisem ( 18.03.2014) kui kaebajal( 17.03.2014) . Seega oleks tekkinud vastustajal õigus nõude esitamiseks kaebajale alles pärast seda, kui 18.03.2014 ilmnes, et maksukohustuslaselt vajalikku teavet võimalik saada ei ole.

8.Vaideotsuses märgib MTA, et kaebuse esitaja poole pöördumise põhjuseks on asjaolu, et OÜ MicroCenter juhatuse liikmelt saadud teabe kohaselt on viimane saanud laenu kaebuse esitajalt. MTA väidete ja vaidlustatud korralduse alusel jääb arusaamatuks, miks on maksuhaldurile olulised vastused esitatud küsimustele ja miks ei piisa tehingu tegemist tõendavatest kirjalikest dokumentidest. Kaebaja leiab, et esitatud küsimustega tutvudes on ilmselge, et esitatud dokumentidega tutvumisel saab maksuhaldur vastuse enamikule küsimustele. Maksuhaldur peab põhjendama korralduses iga oma nõuet ja esitama vaid konkreetse asjaga tähtsust omavaid küsimusi, mitte aga esitada küsimusi n.ö.igaks juhuks.Korraldusest ei nähtu korralduse andmise faktiline alus.

9.Põhjendatud ei ole kolmandate isikute koormamine kohustusega anda teavet n.ö.igaks juhuks. Sellisel viisil antud haldusakt ei ole taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

10. Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja märgib, et kuivõrd kaebus kordab vaides esitatud seisukohti, ei korda vastustaja vaideotsuse seisukohti ja järeldusi.

11. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et korraldus peaks vastama haldusmenetluse seaduse sätetele. Maksumenetlus on üks haldusmenetluse eriliikidest ning haldusmenetluse seaduse sätted on maksukorralduse seaduses esitatud tervikuna, vaid üksikutes küsimustes on viidatud haldusmenetluse seadusele. Korraldus vastab MKS § 46 nõuetele. Kaebajalt on teavet nõutud eesmärgiga teha kindlaks OÜ MicroCenter maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Korraldusest on näha, et kaebaja poole pöördus maksuhaldur pärast seda, kui sai informatsiooni OÜ MicroCenter juhatuse liikmelt 19.12.2013.a. Vastustaja soovis kontrollida OÜ MicroCenter juhatuse liikme Andrei Kazakovi 19.12.2013 antud ütlusi, mille kohaselt sai tema laenu OÜ-lt Adepte ja mille siis investeeris OÜ MicroCenter.

12.Ekslik on kaebuse väide nagu oleks pidanud vastustaja pöörduma korralduses esitatud küsimustega kõigepealt OÜ MicroCenter poole ja alles seejärel samade küsimustega kaebaja poole. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendites kohtuasjades 3-3-1-98-10 ja 3-3-1-24-11 antud selgitustele kolmandalt isikult teabe nõudmise kohta, sealhulgas et MKS § 61 lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust ei ole õige kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu ning teabe seotus läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Samuti viitab vastustaja Riigikohtu lahendile kohtuasjas 3-3-1-90-13, milles on Riigikohus leidnud, et kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega, maksuhaldur põhjendama ei pea. Korralduses on märgitud, et täiendava teabe ja dokumentide küsimine OÜ-lt Adepte on vajalik OÜ MicroCenter raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingute reaalse majandusliku sisu kontrollimiseks.

13.Seoses kaebuse väidetega, et maksuhaldur ei ole enne kaebaja poole pöördumist pöördunud maksukohustuslase poole ( 06.03.2014 korraldus maksukohustuslasele, mille täitmise tähtaeg oli 18.03.2014)märgib vastustaja, et kõnelusele maksukohustuslasele on juba 18.12.2013 antud korraldus perioodi september-november 2013 dokumentide esitamiseks ja suulise teabe andmiseks ning et 06.03.2014 korraldusest nähtuvalt nii maksukohustuslaselt endalt kui kolmandatelt isikult saadud dokumentide ja teabe analüüsimisel ilmnes vajadus saada täiendavat teavet OÜ-lt MicroCenter. Vastustaja selgitab, et kaebaja poole pöörduti OÜ MicroCenter juhatuse liikme Andrei Kazakovi 19.12.2013 selgituse põhjal, mille kohaselt sai tema ise laenu kahelt äriühingult, üheks oli OÜ Adepte. Maksuhaldur pöördus nimetatud fakti kontrollimiseks kaebaja poole. OÜ MicroCenter pearaamat kajastab omaniku Andrei Kazakovi laenu andmist. Kaebaja poolt pöördus maksuhaldur, et saada dokumendid, mis puudutavad OÜ-lt Adepte laenu saamist, mis on pearaamatus kajastatud lühiajalise laenuna.

14.Laenutehingu toimumist või mittetoimumist võimaldavad tuvastada mitte üksnes kirjalikud tõendid, vaid ka selgitused, kuidas laenu andmine tegelikkuses toimus. Vastustaja ei näe, et korralduses esitatud küsimused oleks ebaproportsionaalsed või kahjustaksid kaebajat, kui laenuandmine tegelikkuses ka toimus.

IV KOHTU SEISUKOHT

15. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub MTA 24.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2075-2 põhjendustega kaebuses esitatud väiteid puudutavas osas ning tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 puudub vajadus nende siinkohal kordamiseks. Täiendavalt põhjendab kohus oma seisukohta alljärgnevalt. 16.Maksumenetlus on üks haldusmenetluse eriliikidest ning haldusmenetluse seaduse (HMS) sätted on maksukorralduse seaduses (MKS) esitatud tervikuna, vaid üksikutes küsimustes on viidatud haldusmenetluse seadusele.MKS § 45 sätestab, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 46 lg 2 kohaselt peab haldusakt olema motiveeritud. Samas ei nõustu kohus kaebajaga vaidlustatud korralduse motiveerimatusest.

Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluste ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, samas ka uurimispõhimõttest (MKS § 11) tulenev kohustus koguda täiendavaid tõendeid. MKS § 61 lg

1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-98-10 selgitanud ( p.13):”MKS § 61 lg 1 esimene lause sätestab teabe nõudmise eesmärgi - teavet nõutakse vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.” Kohtuasjas 3-3-1-24-11 selgitas Riigikohus:“ MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.“ ( p.13).

MKS § 61 lg 3 sätestab:”Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.”. MKS § 46 lg 2 sätestab, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Käsitletava paragrahvi lg-tes 3 ja 4 on märgitud kirjalikule haldusaktile esitatavad nõuded, seajuures sätestatakse lg-s 3 .“Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis peavad sisalduma:1) maksuhalduri nimetus ja aadress;2) haldusakti koostanud ametniku eesja perekonnanimi ning ametikoht;3) haldusakti andmise kuupäev;4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus;7) haldusakti täitmise tähtaeg;8) muud seadusega sätestatud andmed.“ Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on täidetud haldusakti põhjendamise üldnõuded, sealhulgas on täidetud MKS § 46 lg 3 p 5 sisalduv nõue haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse äratoomise kohta. Viidatud on haldusakti andmise õiguslikule alusele (MKS § 61 lg-d 1 ja 3) ning on piisavalt selgitatud korralduse andmise faktilist alust .Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et MTA kontrollib OÜ MicroCenter käibemaksu arvestamise ,deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september-november 2013.a. Samuti nähtub korraldusest, et OÜ MicroCenter juhatuse liikmelt 19.12.2013 saadud teabe kohaselt väljastas OÜ Adepte kontrollitaval perioodil Andrei Kazakovile laenu, mis investeeriti OÜ Adepte tegevusse. Korralduse kohaselt on täiendava teabe ja dokumentide küsimine OÜ-lt Adepte vajalik OÜ MicroCenter poolt raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingute reaalse majandusliku sisu kontrollimiseks.

Eeltoodust tulenevalt on esitatud vaidlustatud korralduses ka põhjendused, miks on pöördutud kaebuse esitaja poole ning korralduses esitatud põhjendustest järeldub ka käsitletava menetlustoimingu seos menetletava asjaga. 17.MKS eespoolviidatud sätetest, mis näevad ette põhjendamiskohustuse, ei tulene, et kolmandalt isikult teabe saamiseks korralduse andmise põhjendamiskohustuse puhul on peetud silmas kolmandale isikule maksuhalduri poolt asjas kogutud tõendite põhjal tehtud järelduste , samuti konkreetsete väidete, mille õigsuse kontrollimist peab maksuhaldur vajalikuks, esitamist.Ka Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-98-10 asunud seisukohale, et MKS §

61 lg 2 sätestatud “Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt” (p.19). Kaebaja esitatud 06.03.2014 korraldus nr 12.2-3/20299-38 OÜ-le MicroCenter teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks ( tl 13 pöördel-14) ei kinnita kaebuse väidet kaebuse esitaja poole pöördumisest enne maksukohustuslaselt vastava teabe nõudmist. Esmalt märgib kohus, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusest ( tl 8-9) tulenevalt on OÜ Adepte poole pöördutud OÜ MicroCenter juhatuse liikmelt Andrei Kazakovilt 19.12.2013 saadud teabe alusel. Vastustaja poolt esitatud täiendavad tõendid kinnitavad vastustaja kirjalikus seletuses kaebuse kohta toodud selgitusi - Andrei Kazakov on 19.12.2013 selgitanud, et ta sai laenu kahelt äriühingult, millest üheks oli OÜ Adepte ( tl 31-33) ning osundatud fakti kontrollimiseks on pöördutudki kaebaja poole käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusega. 06.03.2014 korralduses nr 12.2-3/20299-38 OÜ-le MicroCenter teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks on viidatud varasemale OÜ-le MicroCenter antud korraldusele ( 18.12.2014) teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks ning on selgitatud vajadust täiendava teabe saamiseks. Maksuhaldur on kirjalikus seletuses kaebuse kohta selgitanud, et maksukohustuslase poole on pöördutud dokumentide saamiseks, mis puudutavad OÜ-lt Adepte laenu saamist, mis on pearaamatus kajastatud lühiajalise laenuna ( tl 34-35). Seega kaebuse esitajalt nõutav teave puudutab sama tehingut, mille kohta on juba maksukohustuslaselt teavet nõutud.

18.MKS § 11 lg 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59 lg 1 annab otsustused konkreetse maksumenetluse käigus kogutavate tõendite kohta MTA ainupädevusse. Samuti tuleneb osundatud sättest, et maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda, s.o.millal ja milliste tõendite põhjal peab ta mingi asjaolu piisavalt tõendatuks. Käesoleval juhul on maksuhaldur teostanud kaalutlusõigust selliselt, et on pidanud vajalikuks lisaks nõutud dokumentidele saada ka vastuseid konkreetsetele küsimustele, mis võimaldavad tuvastada laenutehingu kontrollimist. Kohtu hinnangul saaks vaidlustatud korralduse ebaproportsionaalsust väita juhul, kui kaebaja puhul oleks välistatud temal nõutava informatsiooni olemasolu või oleks samad küsimused kaebajale juba esitatud.Kaebaja subjektiivne hinnang, et enamikule küsimustele on maksuhaldur pidanud saama vastused esitatud dokumentatsioonist ( tl 36-41), ei muuda korraldust teabe andmiseks ebaproportsionaalseks. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et laenutehingu toimumist võimaldavad tuvastada ka selgitused, ,kuidas laenu andmine tegelikkuses toimus. Korralduses kaebajale esitatud küsimused selle kohta, kuidas toimus laenu andmine on, nagu kohus on eespool märkinud sobivaks abinõuks.Samuti on kaebaja poole pöördumine vajalik, sest vastavat informatsiooni laenu andmise kohta ei ole võimalik saada teisest allikast, ka on kaebaja poole pöördumine mõõdukas abinõu. MKS § 59 lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur otsustuse seletuste võtmise kui menetlustoimingu vormi osas igakordselt sõltuvalt konkreetse menetluse asjaoludest. Käesoleval juhul on kaebuse esitajale esitatud küsimused, millele on palutud kirjalikult vastata , korraldust ei saa pidada ebaproportsionaalseks ka korralduse täitmise viisi tõttu.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist taotlenud, seega jäävad kaebuse esitaja kanda üksnes tema enese menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus ka vajalikuks asuda analüüsima kaebaja esitatud menetluskulude nõude põhjendatust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik