3-14-50878/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50878 Otsuse kuupäev

29. september 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla kohustamiseks ilma kinnipeetava nõusolekuta kell 6.00 mitte sisse lülitama põhivalgustust Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Ken Kessel Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. oktoober 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Ken Kessel esitas 12.03.2014 Tartu Vanglale taotluse(registreeritud nr 2-3/1149-1), milles ta taotles hommikul kell 6.00 elukambris ilma tema nõusolekuta laelambi süütamise lõpetamist. 10.04.2014 Tartu Vangla vastuses nr 2- 3/1149-2 selgitati, et pärast öörahu lõppemist lülitatakse sisse põhivalgustus, et kinnipeetavad saaksid teha ettevalmistusi toitlustamiseks ja loenduseks ning et vanglaametnikud saaksid teostada järelevalvet.

2. 14.04.2014 esitas K. Kessel vaide nõudis tema 12.03.2014 taotluse rahuldamist. Mais 2014 (täpne kuupäev dokumendil puudub) tehtud vaideotsusega nr 1-11/221-2 jäeti K. Kesseli vaie rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 20.05.2014 K. Kesseli kaebus, milles ta nõudis Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist hommikuti kell 6.00 vastu tema tahtmist laetule sisse lülitamisel ning tema vaide menetlemisel.

4. Oma 18.06.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ning juhtis kaebaja tähelepanu võimalusele esitada kohustamiskaebus. Samuti palus kohus selgitada, milliseid kaebaja õigusi on vaidemenetluse käigus ning vaideotsusega rikutud.

5. Tartu Halduskohtusse saabus 25.06.2014 K. Kesseli avaldus, milles ta teatas, et jääb oma seniste nõuete juurde, kuid lisaks palub ta ka Tartu Vangla kohustamist tulevikus mitte lülitama ilma kinnipeetava nõusolekuta hommikuti kell 6.00 laevalgustit sisse.

6. 26.06.2014 esitas Tartu Halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58 alusel Tartu Vanglale kohtunõude, milles paluti väljastada kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõte.

7. 07.07.2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse kohustamisnõude osas menetlusse ning tagastas selle tuvastamisnõude osas.

8. Tartu Vangla palub oma 22.07.2014 vastuses kaebusele jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna vastustaja hinnangul on tegemist keelamiskaebusega ning kuna pärast öörahu lõppu eluruumides tavapärase valgustuse sisse lülitamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ei ole kaebus lubatav. Alternatiivselt palub Tartu Vangla jätta kaebuse rahuldamata.

9. 07.08.2014 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

10. 11.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendavad seisukohad.

Kaebuse põhjendused

11. Kaebuse kohaselt on menetleja jätnud kaebaja 12.03.2014 taotluses toodud argumendid täielikult tähelepanuta, mistõttu ei ole sisuliselt seda lahendatudki. K. Kesseli sõnul on vale väide, et laetule süütamine on vajalik selleks, et kinnipeetavad saaksid teha ettevalmistusi toitlustamiseks ja loenduseks ning ametnikud saaksid teostada järelevalvet. Ta selgitab, et ka enne 6.00 teostavad ametnikud igal tunnil järelevalvet ning seda ilma põhivalgustuseta. Samuti märgib ta, et talle piisab ka öötulest.

12. 11.08.2014 kohtusse saabunud avalduses märgib K. Kessel, et vastustaja poolne järjepidev ja teadlik kannatuste tekitamine on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 tähenduses piinamine. Ta juhib tähelepanu asjaolule, et ühestki õigusaktist ei tulene, et vangla peab hommikul suure laetule süütama. Samuti selgitab K. Kessel, et tule süütamine ei täida äratusfunktsiooni, kuna äratus toimub Tartu Vanglas läbi valjuhääldite teadustamise ning see on piisav. Äratusfunktsioonist polnud ka kohtueelses menetluses juttu. Kaebaja toonitab, et valgustus ei ole tavalise eluruumi valgustusega võrreldav.

Vastustaja vastuväited

13. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on esitanud keelamiskaebuse, mis ei ole lubatav, sest HKMS § 45 lõike 1 kohaselt võib selle esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Tartu Vangla hinnangul ei saa valgustuse sisselülitamine kaebaja õigusi rikkuda.

14. Tartu Vangla selgitab, et tegemist on tavapärase eluruumidesse mõeldud valgustiga. Niisuguse valgusti sisselülitamine ei saa rikkuda õigusi ega põhjustada kannatusi. Asjaolu, et kaebaja peab valgusti sisselülitamist ärritamiseks, millega põhjustatakse stressi ja nördimust, ei tähenda, et selline tegevus oleks õigusvastane. Ei ole eluliselt usutav, et hommikul valgustuse sisselülitamine oleks ahistav ja piirav. Osaliselt täidab hommikune valgustuse sisselülitamine ka äratusfunktsiooni.

Kohtu seisukoht

15. Vastustaja on oma kirjalikus vastuses tuginenud väitele, et K. Kesseli kaebus on keelamiskaebus ning see ei ole käesoleval juhul lubatav. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul see määrava tähendusega, kas pidada kaebust kohustamisvõi keelamiskaebuseks. HKMS § 44 lg 1 sätestab üldise kaebeõiguse eelduse ehk reegli, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise õigust, lubades seda üksnes siis, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu vaidlustamisel.

16. Praeguse kaebuse kontekstis tähendab see, et keelamiskaebuse esitamise õiguse jaatamiseks on tähtis kolme komponendi tuvastamine: on põhjust arvata, et vastustaja teeb toimingu; toiming võib rikkuda kaebaja õigusi; õigusi ei saa tõhusalt kaitsta toimingu vaidlustamisel. Vaidluse all ei ole see, et vastustaja teeb järjepidevalt vaidlustatud toimingu ehk süütab põhivalgustuse kaebaja kambris hommikuti kell 6.00 ilma tema nõusolekuta. Isiku õiguste rikkumine tule süütamisel võib põhimõtteliselt olla võimalik, sõltudes valgusti omadustest, isiku tervisest jms asjaoludest. Kaebeõiguse hindamisel ei saa hinnata siduvalt seda, kas kaebaja õigusi on rikutud, vaid kaebeõigust tuleb jaatada ka siis, kui õiguste rikkumine on võimalik, misjärel saab seda kohtumenetluses kontrollida. Kui toiming rikub näiteks isiku tervist, ei ole õiguste samaväärne kaitsmine tagantjärele võimalik. Seega on antud asjas kaebajal kaebeõigus sõltumata sellest, kuidas tema kaebust kvalifitseerida. Samas ei tähenda kaebeõiguse olemasolu tingimata kaebuse rahuldamist.

17. Kaebaja nõuab, et vangla lõpetaks elukambris suure laetule igahommikuse kell 06.00 sisse lülitamise. Kuna tulede sisse ja välja lülitamist vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri, tuleb kohtul vangla toimingu õiguspärasuse hindamisel lähtuda VangS § 41 lõikest 1, mille kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas. Samuti võtab kohus arvesse, et VangS § 7 lõike

2 kohaselt peavad kinnipeetavate kambrid võimaldama nende pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

18. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 10 lõike 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava. Tartu Vangla kodukorra p 5.1 järgi on kinnipeetav kohustatud järgima päevakava. Kodukorraga kehtestatud päevakava kohaselt on öörahu vanglas kell 22.00 – 06.00 ning äratus vanglas on kell 06.00. Kohtu hinnangul ei riku vangla kaebaja õigusi sellega, et äratuse momendist lülitab sisse elukambris suure laetule, mis on ettenähtud kambri valgustamiseks. Öörahu ajal on kambrites sisse lülitatud öövalgustus. Vastustaja selgitas, et põhivalgustus lülitakse sisse selleks, et kinnipeetavad saaksid teha ettevalmistusi hommikuseks toitlustamiseks ja loenduseks ning et vanglateenistus ametnikud saaksid teostada järelevalvet. Vastustaja teatas kohtule et see tuli on tavapärane, ei ole tugeva valgusega, ei ole prožektor ja seega ei saa mõjuda ärritavalt silmadele. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Seejuures märgib kohus, et kuigi iseenesest on tõsi kaebaja väide, et vanglaametnikud teostavad järelevalvet ka öörahu ajal, on iseenesest mõistetav, et pärast öörahu lõppu, mil kinnipeetavad on üles ärganud, võib tõusetuda ka vajadus teostada järelevalvet hoolikamalt ehk paremates valgustustingimustes. Samuti on öörahu ajal tulenevalt vangla kohustusest tagada kinnipeetavatele uneaeg järelevalve teostamine olemuslikult mõnevõrra piiratud. Seetõttu on selge, et pärast öörahu lõppemist on vanglal õigus teostada järelevalvet mõnevõrra intensiivsemalt kinnipeetavate õigustesse sekkudes kui öörahu ajal.

19. On ilmselge, et toimingud vanglas peavad olema teataval määral ühtlustatud ning need ei pruugi kõigile kinnipeetavatele meeldida. Olukorras, kus kinnipeetavale on tagatud vähemalt 8-tunnine öörahu, ei saa kohtu arvates valgustuse sisse lülitamist kuidagi pidada kaebaja õiguste rikkumiseks ja samuti ei ole see käsitatav kannatuste tekitamisena. Kohtu hinnangul ei saa keskmisele inimesele põhjustada kannatusi väljaspool uneaega valgustatud ruumis viibimine.

20. Kannatuste põhjustamist saaks niisuguses olukorras jaatada üksnes siis, kui selleks on mingi eriline kinnipeetava tervisest tulenev põhjus. Käesoleval juhul niisugust asjaolu tuvastatud ei ole. Kohus möönab, et teatud toimingutes kõikide kinnipeetavate suhtes täpselt ühtemoodi kohaldatav režiim võib põhjustada teinekord teatavaid ebamugavusi, kuid need ebamugavused kaasnevad paratamatult vanglas kinnipidamisega, kuna ühtsele päevakavale allutamine on vangistuse olemuslik osa.

21. Kaebaja on seisukohal, et laetule kell 6.00 sisselülitamine on EIÕK artikli 3 rikkumine. Selleks, et oleks võimalik tuvastada EIÕK artikli 3 rikkumine, peavad kannatused olema teatud minimaalse raskusastmega ja kaasnenud kannatused peavad igal juhul ületama selle kannatuste astme, mida seostatakse seadusliku karistusega. Teatud ebamugavused kaasnevad vangistuse kandmisega paratamatult. Kohus on seisukohal, et valgustuse öörahu järel sisse lülitamine ei saa käesoleval asjas esitatud asjaolude pinnal põhjustada kannatusi, mis oleksid niisuguse raskusastmega, et võimaldaksid tuvastada EIÕK artikli 3 rikkumise. Samuti ei ole see vastuolus Eesti riigisisese õigusega. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik