3-14-51156/79 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51156

Haldusasi

AS E.R.S. kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

13.06.2014 otsuse nr 136-14/- tühistamiseks, AS Eesti

Raudtee kohustamiseks viia riigihanke „Veduriteenuse

tellimine lihtsustatud korras“ hanketeade ja hankedo-

kumendid vastavusse õigusaktide nõuetega või alterna-

tiivselt hanketeate ja hankedokumentide õigusvastasuse

tuvastamiseks ning riigihankes „Veduriteenuse tellimi-

ne lihtsustatud korras“ 03.07.2014 sõlmitud hankele-

pingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS E.R.S., volitatud esindajad v. adv Arne

Ots ja adv Rauno Klemm

Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, volitatud

esindajad v. adv Priit Lätt ja v. adv Gea Gustavson

Kolmas isik – AS EVR Cargo, volitatud esindaja Tuuli

Mizer

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. augusti 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Eesti Raudtee apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

8. september 2014. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Eesti Raudtee apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. augusti 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-51156

ja teha uus otsus, millega jätta AS E.R.S. kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

13.06.2014 otsuse nr 136-14/- tühistamiseks, AS Eesti Raudtee kohustamiseks viia riigi-

hanke „Veduriteenuse tellimine lihtsustatud korras“ hanketeade ja hankedokumendid

vastavusse õigusaktide nõuetega või alternatiivselt hanketeate ja hankedokumentide õi-

gusvastasuse tuvastamiseks ning riigihankes „Veduriteenuse tellimine lihtsustatud kor-

ras“ 03.07.2014 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.

3. Mõista AS-lt E.R.S. menetluskulude katteks 10 274,05 (kümme tuhat kakssada seit-

sekümmend neli eurot 5 senti) AS Eesti Raudtee kasuks. Ülejäänud menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

3-14-51156

2(14)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 09.10.2014 (HKMS §

278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib

Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee (hankija) viis riigihangete seaduse (RHS) § 19 alusel läbi riigihanke

„Veduriteenuse tellimine lihtsustatud korras“ (edaspidi riigihange), kuna tellitavateks teenus-

teks on 100% ulatuses raudteeveoteenused (CPV kood: 60200000-0), mis kuuluvad CPV mää-

ruse VII lisa kategooria nr 18 „Raudteetransporditeenused“ hulka. Hankija avaldas hanketeate

oma veebilehel 09.06.2014 kell 14.22. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 13.06.2014 kell

10.00. Tähtaegselt esitas pakkumuse AS EVR Cargo.

2. AS E.R.S. palus 12.06.2014 kell 12.17 hankedokumente. Hankija edastas need AS-le

E.R.S. samal päeval kell 13.02. AS E.R.S. esitas 13.06.2014 kell 09.07 vaidlustuse riigihange-

te vaidlustuskomisjonile (VAKO) hanke peatamiseks ning AS Eesti Raudtee kohustamiseks

hanketeate ning hankedokumentide õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimiseks.

VAKO jättis 13.06.2014 otsusega nr 136-14/- vaidlustuse RHS § 122 lg 3 p 1 alusel läbi vaa-

tamata.

3. AS E.R.S. esitas 16.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

VAKO 13.06.2014 otsuse nr 136-14/- ning kohustada AS Eesti Raudtee viima riigihanke han-

keteade ja hankedokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

4. AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo sõlmisid 03.07.2014 hankelepingu.

5. AS E.R.S. esitas 11.07.2014 taotluse kaebuse muutmiseks, et tuvastada hanke „Veduri-

teenuse tellimine lihtsustatud korras“ tulemusena sõlmitud hankelepingu tühisus. Lisaks täp-

sustas ta kaebust, paludes „kohustada aktsiaseltsi Eesti Raudtee viima hankes „Veduriteenuse

tellimine lihtsustatud korras“ koostatud hanketeade ja hankedokumendid vastavusse õigusak-

tidega ettenähtud nõuetele või tuvastada hanketeate ja hankedokumentide õigusvastasus, kui

kohus leiab, et ta ei saa rahuldada hanketeate ja hankedokumentide õigusaktidega vastavusse

viimise nõuet.“ Halduskohus võttis 16.07.2014 kohtuistungil kaebuse muutmise vastu (kd II,

lk 124). Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebus on esitatud tulenevalt majanduslikust huvist sõlmida hankeleping ning osutada hanke-

lepingu esemeks olevat teenust. Käesoleva hanke kvalifitseerumistingimused välistavad kon-

kurentsi. Hankedokumentide (HD) punkt 3.2.2.2 ja hanketeate (HT) 3.4 näevad ette, et pakku-

ja peab olema viimase kolme aasta jooksul osutanud Euroopa Liidu liikmesriigi ja Venemaa

Föderatsiooni vahel piiriülest raudtee-kauvaveoteenust lepingute maksumusega kokku vähe-

malt 3 miljonit eurot. Selle nõude tõttu kvalifitseeruks hankel üksnes AS EVR Cargo. Seejuu-

res sellist tingimust hankija poolt käesoleva aasta mais kehtetuks tunnistatud samasisulises

hankes nr 145671 ei seatud, kaebaja osales sellel hankel ning tema pakkumus oli soodsaim.

3-14-51156

3(14)

Kaebaja sai oma õiguste rikkumisest teada 12.06.2014, mil leidis hankija kodulehelt hanketea-

te ja sai kätte ka hankedokumendid. Praegusel juhul ei saa kohalduda RHS § 121 lg 1 ls 2 sä-

testatu, kuna see lause ei ole olemuslikult asjakohane selliste menetluste puhul, kus menetluse

tähtajad võivad olla oluliselt lühemad. Vastasel juhul võiks hankija lühikeste tähtaegade sätes-

tamisega sellistes hangetes tahtlikult välistada hankest huvitatud isikute õiguse hanke alusdo-

kumente vaidlustada. Isegi kui kaebajat oleks informeeritud hanketeate avaldamisest hankija

kodulehel (mida hankija ei teinud), siis ei oleks kaebaja jõudnud võimalike rikkumiste tuvas-

tamiseks hanketeadet ja hankedokumentatsiooni läbi töötada ja rikkumise korral vaidlustust

koostada nii, et oleks järgitud RHS § 121 lg-s 1 lauses 2 toodud üldreeglit. Selline olukord

pole kooskõlas PS §-ga 15.

Hankija pole järginud RHS § 19 lg 3 nõudel kohaldamisele kuuluvaid riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid (RHS § 3). Hanke ainsa hindamiskriteeriumina ei või sätestada üksnes hinda,

sest sellega rikutakse RHS § 31 lg-t 3 ja seeläbi RHS § 3 p-st 1 tulenevat kohustust saavutada

hankel parim hinna ja kvaliteedi suhe. Hankelepingu ese on ebaselge ja suur osa tingimustest

hiljem läbiräägitavad, mistõttu ei saa sellise hanke puhul kasutada vaid hinna kriteeriumit.

Hankija oleks pakkumuste hindamiskriteeriumitena pidanud täiendavalt sätestama vähemalt

teenuse kvaliteedi, ohutuse jne.

Hankes sätestatud pakkumuste tähtaeg ei ole mõistlik ning välistab konkurentsi hankel. Kui-

võrd tegemist on keerulise ja kompleksse teenusega, eeldab see oluliselt pikemat ajaraamis-

tikku. Hankija on jätnud endale pakkuja küsimustele vastamiseks kolm tööpäeva aega, mis

pakkumuste esitamise tähtaega arvestades selgituste saamist ei võimalda. Selliselt hanke kor-

raldamine on vastuolus RHS sätete ja üldpõhimõtetega (RHS § 3 p-d 3-5). Analoogilises kaa-

suses vaidlustusasjas nr 224-13/145671 on vaidlustuskomisjon juba tähtaegade küsimust ana-

lüüsinud ning jõudnud järeldusele, et sellise keeruka hanke korral oleks minimaalne mõistlik

pakkumuste esitamise tähtaeg 52 päeva hanketeate avaldamisest.

Arvestades hankija teisi hankes määratud tähtaegu on pakkumuste jõusoleku aeg (150 päeva)

ebamõistlikult pikk, tuues pakkujale paratamatult kaasa ebamõistlikke kulutusi ja kahju.

Hankeleping tuleb tunnistada tühiseks RHS § 69 lg 11 p-de 1 ja 2 alusel. Ka Rahandusminis-

teerium leidis järelevalvet läbi viies, et kolmepäevane pakkumuste esitamise tähtaeg ei ole

piisav hankel osalemiseks. 4 päeva pikkuse pakkumisperioodi kohaldamist on ebamõistlikuks

hinnanud ka Konkurentsiamet 13.06.2014 kirjas. Riigikohtu praktika kohaselt (vt haldusasi 3-

3-1-39-12, p 24) ei ole hankelepingu tühisuse alused piiratud RHS § 69 lg-ga 11. Isegi juhul,

kui kohus peaks asuma seisukohale, et ükski RHS § 69 lg-s 11 toodud hankelepingu tühisuse

alus ei kohaldu, tuleb kohaldada TsÜS § 87, sest esineb Euroopa Liidu toimimise lepingu

(ELTL) art-te 49 ja 56 ning nendel põhineva RHS § 3 rikkumine.

Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-63-08 tehtud otsuse p-des 13 ja 14 asunud seisukohale, et

ka lihtsustatud korras teenuste tellimine on riigihange ning selle osas on huvitatud isikutel

kaebeõigus sarnaselt teiste riigihangetega. Selline õigus ei ole aga tagatud juhul, kui hankijal

on äärmiselt lühikeste tähtaegade sätestamisega võimalus täielikult välistada vastavate isikute

kaebeõigus eeltoodud RHS § 121 lg 1 ls 2 alusel. Seega kui hankija on määranud pakkumuste

esitamise tähtaja, mis on kolm tööpäeva pärast HT avaldamist, ei kohaldu RHS § 121 lg 1 ls 2,

sest see välistaks huvitatud isikute kaebeõiguse hanke alusdokumentide peale.

6. AS Eesti Raudtee palus jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu või

jätta kaebus rahuldamata ning jätta kontrollimata RHS § 121 lg 1 ls-s 2 sätestatud vaidlustus-

tähtaja põhiseaduspärasus, sest säte pole asjassepuutuv. Tegemist on uue hankega (lihtsustatud

korras teenuse tellimine), mis on lihtsamate menetlusreeglitega kui lihthange, mistõttu eelmi-

3-14-51156

4(14)

ses lihthankes nr 145671 antud VAKO seisukohad ei ole asjakohased. Lihtsustatud korras

teenuse tellimisel on hankijal suurem vabadus teenuse tellimiseks reeglite kehtestamisel.

Kui hinnata RHS § 121 lg 1 ls 2 põhiseaduspärasust, on tegemist asjakohase, mõistliku ja põh-

jendatud piiranguga, mis annab VAKO-le reaalse võimaluse hanke alusdokumentide läbivaa-

tamiseks enne pakkumuste esitamist.

Rahvusvaheliste kokkulepetega on hankijale antud Eesti Vabariigis raudteeadministratsiooni

roll ning Venemaa Föderatsioon tunnustab Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) lepin-

gutest ja Eesti ja Vene ametiasutuste vahelistest kokkulepetest tulenevalt ainult välislepingu-

tega tunnustatud raudteeadministratsioone (raudteeettevõtjaid) piirijaamades kaupade ja vagu-

nite piiriüleste teenuste osutajana. Hankijal endal puudub piirijaamades kaupade ja vagunite

piiriüleste teenuste osutamiseks vajalik veduripark. Euroopa Liidu õigusega ei saa mõjutada

koostööd kolmandate riikide raudtee-ettevõtjatega, sh juba kehtivaid kokkuleppeid SRÜ jt

kolmandate riikidega. Varem välja kuulutatud lihthange kontsessiooni andmiseks vedajale tuli

lõpetada RHS § 29 lg 3 p 6 alusel, kuna lihthanke teate p IV.3) ning hanke dokumentide koha-

selt miinimumnõudena sätestatud alampiirist väiksemas mahus veomahtude üle läbirääkimine

ei olnud võimalik, kuid reaalsuses oli hangitavate teenuste maht võrreldes hankemenetluse

alustamise aja seisuga märkimisväärselt (35-44%) vähenenud, mistõttu puudus vajadus teenu-

se hankimiseks hankes ettenähtud mahus. Seega pidi hankija 2014 juunikuu alguses leidma

pädeva ja rahvusvaheliste kokkulepete nõuetele vastava isiku, kellele anda üle veduriteenuse

osutaja õigused, kohustused ja vastutus Koidula-Petseri piirilõigus. Venemaa Raudtee esinda-

ja ei aktsepteerinud teistsugust lahendust.

HT p 3.4. ja HD p-s 3.2.2.2. nimetatud piiriülese veoteenuse osutamise kogemuse olemasolu

annab hankijale kindluse, et vedaja mõistab täielikult teenuse olemust ja kõiki detaile, suudab

adekvaatselt hinnastada teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid ja riske, suudab ka pikaajali-

selt täita kõiki ülalviidatud rahvusvahelistes kokkulepetes kehtestatud nõudeid, sh adekvaat-

selt reageerida Venemaa Raudtee nii pikemaajalistele kui ka operatiivsematele korraldustele,

samuti et tal on olemas rahvusvahelistele kokkulepetele vastav nõuetekohane veduripark ning

võimekus seda pikema aja jooksul ülal pidada ka siis, kui veomahud vähenevad. Tegemist ei

olnud suunatud pakkumisega, kuna hankija andis RHS § 19 nõuete kohaselt kõigile huvitatud

isikutele avalikult teada soovist sõlmida leping lihtsustatud korras teenuse tellimiseks. Nõutud

ei olnud Eesti-Vene piiril veduriteenuse osutamise kogemust, vaid veduriteenuse osutamise

kogemust ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel. Ka

ühispakkumuse esitamine oleks olnud võimalik.

Eelmises samasisulises lihthankes nr 145671 oli lihthanketeade üleval üle 7 kuu, kuid huvita-

tud isikuid oli vaid kaks (kaebaja ja kolmas isik). Arvestusega, et ilmselgelt ei esine selliseid

piirüleseid pakkujaid, kes oleksid huvitatud tellitava teenuse osutamisest, samas aga on ole-

mas ülekaalukas avalik huvi rahvusvahelise lepingu täitmise ning riigi maine tasandil, määras

hankija pakkumuste esitamise tähtajaks 4 tööpäeva. Käesoleval juhul ei olnud ka RHS § 182

lg-s 3 sätestatud 4-päevase tähtaja nõude järgimine kohustuslik. Lihtsustatud korras teenuse

tellimise kohta on Euroopa Kohus märkinud (C-215/09, p-d 35 ja 38), et etteteavitamise tase

peab olema piisav, et teisest liikmesriigist pärit huvitatud ettevõtjad saaksid otsustada, kas

näidata üles huvi hankelepingu vastu. RHS-s ei ole ette nähtud miinimumtähtaega, mille jook-

sul teade peab olema avaldatud. Samuti ei ole RHS-s ette nähtud kohustust teavitada soovist

sõlmida leping lihtsustatud korras teenuse tellimiseks kõiki võimalikke huvilisi, vaid hankija

võib informeerida teate avaldamisest ka üksnes usaldusväärset pakkujat.

Kaebaja väide madalaima hinna kriteeriumi vastuolust RHS-ga pole asjakohane, sest RHS §

31 lg 3 ei kohaldu. Samas olid kõik olulised miinimumnõuded veduriteenuse minimaalselt

3-14-51156

5(14)

nõutava kõrge kvaliteedi tagamiseks niigi kehtestatud juba hanke alusdokumentides, ning ka

reaalsuses oli poolte ainus sisuline teema läbirääkimistel seotud teenuse hinnaga.

Pakkumuste jõusoleku määramine on hankija diskretsiooniotsus, tähtaeg määrati lähtudes va-

rasemast kogemusest, et vaidlustamise korral ei satuks ohtu lepingu sõlmimine.

7. Kolmas isik AS EVR Cargo märkis kirjalikus vastuses, et kuna hankemenetluse korral-

damine, menetlusliigi valik ning menetluslikud otsused kuuluvad hankija ainupädevusse, ei

ole kolmas isik õigustatud andma hinnangut hankija otsustele ega toimingutele. Kaebaja on

lasknud mööda RHS § 121 lg-s 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja ning kaebajal on võima-

lik esitada üksnes kahju hüvitamise nõue hankija vastu ning nõue muuta hanke alusdokumente

on perspektiivitu. Lisaks puudub kaebajal HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus. Kuna

hange on lõppenud ja hankeleping sõlmitud, tuleb kaebus nõudes „kohustada aktsiaseltsi Eesti

Raudtee viima hankes „Veduriteenuse tellimine lihtsustatud korras“ koostatud hanketeade ja

hankedokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele“ jätta rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.08.2014 otsusega AS E.R.S. kaebuse osaliselt (p 1),

tühistas riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.06.2014 otsuse nr 136-14/- (p 2), kohustas AS

Eesti Raudtee viima hanketeade ning hankedokumentide p-d 2.1, 3.2.2.2 ja 11.1 kooskõlla

õigusaktide nõuetega ning jättis kaebuse rahuldamata hankedokumentide p 5.4 õigusaktide

nõuetega kooskõlla viimise nõude osas (p 3), tuvastas, et AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo

vahel 03.07.2014 sõlmitud veduriteenuse osutamise hankeleping on tühine (p 4) ning mõistis

AS-lt Eesti Raudtee välja AS E.R.S. kasuks menetluskulude katteks 5073,76 eurot (p 5).

Arvestades AS E.R.S. positsiooni Eesti raudteeveoturul ja tema aktiivsust varasemates ana-

loogsetes hangetes, on isikul reaalne huvi hankes osaleda ning kaebus on esitatud subjektiiv-

sete õiguste kaitseks.

Kuna pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli hankija määranud 13.06.2014, tuli vaidlustus esi-

tada samal päeval, mil hanketeade avaldati, s.o 09.06.2014. Kaebaja esitas vaidlustuse RHS §

121 lg 1 ls-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes 13.06.2014, mistõttu VAKO tagastas vaidlustuse

RHS § 122 lg 3 p 1 alusel õigesti.

Järgmiseks tuleb vastata küsimusele, kas RHS § 121 lg 1 ls 2 on õiguspärane ja kohaldatav

olukorras, kus hanketeade avalikustatakse selliselt, et hanketeate ja -dokumentide peale vaid-

lustuse esitamine on pea võimatu. Arvestades seda, et hankija avaldas hanketeate oma veebi-

lehel 09.06.2014 kl 14.22 (II kd, lk 148), jäi potentsiaalsele pakkujale ebamõistlikult lühike

tähtaeg hankedokumentide vaidlustamiseks. Kuigi kaebaja osales varasemal samasisulisel

hankel „Veduriteenuse kontsessiooni andmine“ (viitenumber 145671) ning tundis veel

09.06.2014 telefoni teel huvi hanke vastu (kd II, lk 148), ei teavitanud hankija teda uue hanke

väljakuulutamisest isiklikult. Seega tingis hankija tegevus kaebaja hilinemise vaidlustuse esi-

tamisega. VAKO 11.10.2013 otsuses nr 224-13/145671 peeti analoogilises lihthankes mõistli-

kuks 52 päevast pakkumiste esitamise tähtaega. Selles otsuses toodud põhjustel on hankedo-

kumentide p 2.1. ning selles toodud alla nelja tööpäeva pikkune aeg keerulises hankes pakku-

muste esitamiseks põhjendamatu ja ebamõistlik ning vastuolus RHS § 3 p-ga 4, kuna ei või-

malda efektiivselt ära kasutada konkurentsiolukorda. Eriti arvestades seda, et võrreldes han-

kega nr 145671 olid 09.06.2014 välja kuulutatud hanke kvalifitseerimistingimused muutunud

oluliselt konkurentsi piiravaks ning teised Eesti äriühingud peale kolmanda isiku oleksid saa-

nud hankel osaleda koos teisest EL liikmesriigist pärit partneriga ühispakkumust esitades.

Hankija ei ole vaba pakkumuste esitamise tähtaja määramisel ning peab arvestama Euroopa

Kohtu praktikat, Euroopa Liidu õigust üldisemalt ja siseriiklikult RHS § 3. Igal üksikjuhtumil

tuleb hanke olemust, mahtu ja keerukust arvesse võttes määrata mõistlik tähtaeg, mis võimal-

3-14-51156

6(14)

dab saavutada RHS § 3 sätestatud eesmärke. Sisuliselt 4-päevane pakkumuste esitamise täh-

taeg saab olla proportsionaalne üksnes eriti lihtsates ja väikestes hangetes. Praegusel juhul on

aga tegemist kalli ja tehniliselt keerulise hankega, mille tulemusel antakse ühele ettevõtjale

sisuliselt ainuõigus kaubaturul tegutsemiseks. Ühispakkuja leidmine, vajalike dokumentide

hankimine ja pakkumuse vormistamine nii lühikese tähtaja jooksul on liialt raske.

Kuna käesolev riigihange võis huvi pakkuda ka teistele Euroopa Liidu liikmesriikides tegut-

sevatele ettevõtjatele, on piiriülene element praegusel juhul olemas ning kohaldamisele kuu-

lub Euroopa Liidu õigus. Piiriülese elemendi tuvastamiseks piisab sellest, et hange võib po-

tentsiaalselt pakkuda huvi teise liikmesriigi ettevõtjale ning välisettevõtja huvi ei pea tõenda-

ma (Euroopa Kohtu otsus nr C-91/08, p 34). Kõigepealt on ilmne, et AS E.R.S. oleks kvalifit-

seerunud üksnes juhul, kui ta oleks teinud ühispakkumuse mõne teise liikmesriigi ettevõtjaga.

Varasema riigihanke vastu huvi puudumine piiriülest huvi ei välista, sest vahepeal võisid olla

turul toimunud muutused, samuti ei saanudki teiste liikmesriikide ettevõtjad hankest teada,

sest hange avalikustati üksnes hankija eestikeelsel koduleheküljel. Piiriülese elemendi tuvas-

tamisel on oluline ka mittevaidlustatud asjaolu, et AS E.R.S kuulub oma emaettevõtja kaudu

Hollandi kapitalile.

Euroopa Kohus on otsuse nr C-412/04 p-s 66 märkinud, et kui piiriülese huvi olemasolu kor-

ral eelistatakse hankija liikmesriigi ettevõtjat ning selline ebavõrdne kohtlemine ei ole objek-

tiivsete asjaoludega õigustatud ning jätab teistes liikmesriikides asuvad ettevõtjad kõrvale,

kujutab see EÜ artiklitega 43 ja 49 keelatud kaudset diskrimineerimist kodakondsuse alusel.

Euroopa Kohtu otsuse nr C-231/03 p-s 17 on viitega otsusele nr C-324/98 samuti rõhutatud, et

läbipaistvuse puudumine toob kaasa võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise.

Riigikohtu halduskolleegiumi määruse nr 3-3-1-85-07 p-s 38 leiti, et olukorras, kus kohtuasja

raames on samaaegselt seatud kahtluse alla mingi sätte vastavus nii põhiseadusele kui ka Eu-

roopa Liidu (EL) õigusele, on asja lahendaval kohtul esmalt kohustus kontrollida Eesti õiguse

kooskõla EL õigusega.

Kui tegemist pole asjaoludega, mis välistaks direktiivi ajalise, isikulise või piirmääralise ko-

haldamise, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.12.2007 direktiiviga 2007/66/EÜ muudetud

direktiiv 92/13/EMÜ (õiguskaitsemeetmete direktiiv) kohaldatav praeguse vaidluse objektiks

olevatele nn B lisa teenustele, kuna direktiiv 2004/17/EÜ reguleerib osaliselt ka B lisas loetle-

tud teenuste hankelepingud (art 32). Nii Euroopa Komisjoni tõlgendavas teatises 2006/C

179/02 (p 2.3.2) kui õiguskirjanduses on jaatatud õiguskaitsedirektiivi kohaldumist direktiivi

2004/17/EÜ XVII B lisas loetletud teenuste lepingute suhtes. Õiguskaitsemeetmete direktiivi

art 1 lg 3 sätestab, et liikmesriigid võtavad seoses direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalasse

kuuluvate lepingute sõlmimise menetlustega vajalikud meetmed tagamaks, et tellijate otsuseid

saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas sama direktiivi artikli-

tega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu hankeid käsitlevate ühenduse õi-

gusaktide või seda õigust rakendavate riiklike eeskirjadega. Praegusel juhul kuulub kohalda-

misele direktiivi 92/13/EMÜ art 2c viimane lause, kuna vaidlustatud on art 2 lg 1 p b mõistes

otsus, mille kohta ei pidanud pakkujatele teadet esitama. Art 2 lg 1 p b alla kuuluvad ka han-

kedokumendid, so selles sättes viidatud „lepinguteade, perioodiline eelteade, kvalifitseerimis-

süsteemi kehtestamise teade, pakkumiskutse, lepingu dokumendid ning teised kõnesolevat

pakkumismenetlust käsitlevad dokumendid“. Seega pidanuks vaidlustatud dokumentide eda-

sikaebamiseks huvitatud isikutel olema vähemalt kümme kalendripäeva. Vaidlustamiseks ette

nähtud ajalise ülempiiri võib kehtestada liikmesriik või hankija, kui see on tema kaalutlusot-

suseks siseriikliku õigusega jäetud. Et täita direktiivist tulenevat 10 kalendripäevase vaidlus-

tamise miinimumnõuet ja arvestades RHS § 121 lg 1 ls 2 omapärast regulatsiooni, peab hanki-

ja, kelle määratud pakkumuste esitamise tähtpäevast sõltub otseselt vaidlustuse esitamise täh-

3-14-51156

7(14)

taeg, määrama pakkumuste esitamise tähtajaks üldjuhul vähemalt 4 päeva (§ 121 lg 1 ls 2)

+10 päeva (§ 121 lg 1 ls 1) ehk 14 kalendripäeva hanketeate avaldamisest alates. Direktiivide

sõnastus on 10-päevase miinimumtähtaja osas tingimusteta ja piisavalt täpne ning õiguskait-

semeetmete direktiiv on seega hankijale vahetult kohaldatav.

Isegi kui eitada õiguskaitsemeetmete direktiivi kohaldatavust, tuleks siiski lähtuda Euroopa

Kohtu asjakohasest praktikast (Euroopa Kohtu otsuse nr C-324/98 p 62; määrus nr C-59/00)

ning EL aluslepingutest. Võrdse kohtlemise põhimõte ja kodakondsuse alusel mittediskrimi-

neerimise põhimõte eeldavad läbipaistvuse kohustust, mille sisuks on tagada vastav avalikus-

tatuse tase kõigile potentsiaalsetele pakkujatele, mis võimaldab teenuste avatud konkurentsi

ning hankemenetluse erapooletuse kontrolli. Väga lühikese pakkumuste esitamise tähtaja mää-

ramine võib olla õigustatud vaid lepingute puhul, millele õiguskaitsemeetmete direktiiv ei

kohaldu ning üksnes erandlikes ja erakordsetes oludes, kus pakkumuste esitamise lühikese

tähtaja tingivad pöördumatute ja raskete tagajärgede oht avalikele huvidele. Praegusel juhul ei

ole hankija tõendanud selliste asjaolude esinemist. Ebaseadusliku pakkumuste esitamise tähta-

ja määramine ei tohi huvitatud isikuid jätta ilma kohtuliku kaitse ja hankemenetluse erapoole-

tu kontrolli reaalsest võimalusest. Seega on Eesti õigus, mis teeb ülemäära raskeks ja pea

võimatuks vaidlustuse esitamise olukorras, kus pakkumuste esitamiseks määrati põhjendama-

tult lühike tähtaeg, vastuolus EL õigusega ja tuleb jätta kohaldamata (Riigikohtu määrus nr 3-

4-1-5-08, p 32). Praegusel juhul ei ole tõhusa õiguskaitsevahendi olemasolu tagatud, mistõttu

oleks ka õiguskaitsemeetmete direktiivi kohaldamata jätmise korral RHS § 121 lg 1 ls 2 vas-

tuolus EL õigusega.

Hankija ei saavutaks loodetud tulemust ka juhul, kui asuda seisukohale, et õiguskaitsedirektiiv

ei kohaldu ja piiriülene element puudub. Sellisel juhul tulnuks RHS § 121 lg 1 ls 2 jätta

kohtuotsuses toodud motiividel kohaldamata mitte vastuolu tõttu EL õigusega, vaid vastuolu

tõttu PS §-ga 15.

Eesti seadusandja on lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul seadnud rangemad nõuded

kui EL riigihankedirektiivides (direktiiv 2004/17/EÜ ja 2007/18/EÜ), kus loeti nn lisa B han-

ked (mille alla kuuluvad ka raudteetransporditeenused) reeglina väiksemat piiriülest mõju

omavateks, mistõttu kehtestati neile üksnes avalikustamise, tehnilise kirjelduse koostamise ja

tõhusa õiguskaitse tagamise kohustuse. Hankijal on kohustus järgida RHS §-s 3 sätestatud

riigihanke korraldamise põhimõtteid. Piirates kallis ja keerulises hankes ebamõistlikult vaid-

lustuse esitamise võimalusi, läks hankija vastuollu RHS §-ga 3. Praeguses olukorras on tege-

mist Eesti mõistes suure, tehniliselt keerulise ja konkurentsiolukorda mõjutava hankega.

Kuna RHS § 121 lg 1 ls 2 on vastuolus EL õigusega, tuleb analüüsida kaebaja poolt vaidlusta-

tud HD punkte. Lisaks hankedokumentide punktile 2.1. (pakkumuste esitamise aeg), mille

vastuolu õigusaktidega tuvastas kohus eelpool, vaidlustas hankija HT p 3.4 ja HD p-d 3.2.2.2.

(kvalifitseerimistingimused), 11.1. (pakkumuse edukaks tunnistamine) ja 5.14. (pakkumuse

jõusoleku aeg).

HD p 11.1 kohaselt selgitab hankija eduka pakkumise välja hinna alusel, võttes aluseks esita-

tud vastavaks tunnistatud pakkumused (st esialgselt esitatud pakkumus koos läbirääkimiste

protokollis fikseeritud tulemusest lähtuvalt esitatud korrigeeritud pakkumisega) ning tunnistab

edukaks ühe madalaima hinnaga pakkumuse, mille esitanud pakkujaga sõlmitakse leping.

Olukorras, kus räägitakse läbi pakkumuse tingimusi, ei saa üksnes hind olla edukaks tunnis-

tamise aluseks, kuivõrd pakkumused peavad olema võrreldavad ning tagatud peab olema RHS

§-s 3 sätestatud põhimõtete järgimine. Praegusel juhul on eduka pakkuja välja selgitamise

alused hankedokumentides mitmeti mõistetavalt sätestatud, kuna pole selge, mida tähendab

„üks madalaima hinnaga pakkumus“.

3-14-51156

8(14)

HT 3.4 ja HD 3.2.2.2. näevad ette, et pakkuja peab kolme viimase kolme aasta jooksul (2010-

2012) osutanud Euroopa Liidu liikmesriigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel piiriülest raudtee-

kaubaveoteenust lepingute maksumusega kokku vähemalt 3 000 000 eurot. Kuigi kvalifitsee-

rimistingimuste sätestamine on hankija pädevuses, peab ta põhjendama tingimuse eesmärgipä-

rasust ja proportsionaalsust. Hankija ei ole kohtumenetluses suutnud tõendada sellise kvalifit-

seerimistingimuse vajalikkust, eriti olukorras, kus varasem riigihange (hanketeade kd II, lk

36-39; hankedokumendid kd II, lk 40-67 pöördel) sarnast kvalifitseerimistingimust ette ei näi-

nud. Kuigi tegemist on kahe erineva hankega, on sisuliselt ikkagi tegemist sama teenuse telli-

misega. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks Vene Föderatsiooni raudteead-

ministratsiooni keeldumine aktsepteerida hankija alltöövõtjana kedagi muud kui kolmandat

isikut. Kuna tingimus välistab konkurentsi, on see vastuolus RHS §-ga 3.

Piisavalt põhistamata on hankija spekulatsioon, et kaebaja ei suuda mõista teenuse olemust ja

täita endale võetud kohustusi. Kuna Eesti üheks suurimaks raudteekaubaveo ettevõtjaks oleva

kaebaja majandustegevus sõltub olulises osas piiriülestest raudteekaubavedudest, on ebatõe-

näoline, et kaebaja hakkaks osutama teenust ettevalmistamatult ja mittenõuetekohaselt.

HD p 5.14, mis näeb ette pakkumuste jõusoleku tähtajaks 150 päeva, ei ole ebamõistlik, kuna

hankija peab arvestama võimalike vaidlustega.

Hankija sõlmis 03.07.2014 kolmanda isikuga hankelepingu menetluse tulemusel, milles rikuti

oluliselt EL õigust ja RHS §-s 3 sätestatud riigihangete aluspõhimõtteid, välistades sisuliselt

konkurentsi hankel. Arvestades jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsuse nr 3-

14-50168 p-des 12-15 toodud seisukohti on halduskohtul ka praegusel juhul pädevus tuvasta-

da hankelepingu tühisus. RHS mõte ja eesmärk on keelata hankelepingu sõlmimine olukorras,

kus hankedokumentide tingimused, sh pakkumuste esitamise tähtpäev on määratud õigusvas-

taselt ning pakkumuse esitamisest huvitatud isik jäetakse sisuliselt ilma vaidlustuse esitamise

võimalusest. Seega on 03.07.2014 sõlmitud hankeleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 87 järgi tühine. Tühine leping on TsÜS § 84 lg 1 kohaselt kehtetu algusest peale

ning selle allkirjastamine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, mh ei lõpeta RHS § 29 lg 3 p 1

alusel hankemenetlust. Hankija peab viima hankedokumentide vaidlustatud punktid seadusega

kooskõlla, mh määrama mõistliku tähtaja pakkumuste esitamiseks.

Kuna kehtivat hankelepingut pole sõlmitud, ei ole kohtul takistusi RHS § 126 lg 1 p-s 5 sätes-

tatud volituse rakendamiseks. Kuna hankija ei kohaldanud RHS 2. peatükis sätestatud korda ja

ka sisemine hankekord ei näe RHS § 19 alusel riigihanke läbiviimisel ette pakkuja kvalifitsee-

rimise, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse tegemist, pole hankija poolt need

väidetavalt koostatud dokumendid haldusaktid, mida kaebaja peaks tühistamiskaebusega vaid-

lustama (HKMS § 267 lg 2). Õigusvastastele hankedokumentidele tuginevad toimingud ja

hankeleping on ebaseaduslikud. Hankijat kohustatakse viima hankedokumendid kooskõlla

seadusega, millega on hankedokumentide õigusvastased punktid konkludentselt kehtetuks

tunnistatud.

Kuna põhinõue kuulub rahuldamisele, puudub vajadus alternatiivsena esitatud hankedoku-

mentide õigusvastaseks tunnistamise taotluse lahendamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. AS Eesti Raudtee palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

04.08.2014 otsus ja jätta uue otsusega AS E.R.S. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

3-14-51156

9(14)

Hankel puudub piiriülene huvi. Halduskohtu poolt piiriülese huvi tõendamisel tehtud viide

Euroopa Kohtu kohtuasjale C-91/08 ei ole asjakohane, kuna nimetatud lahend puudutas pai-

galdus- ja ümberehitustööde teenuste kontsessiooni, millele kohalduvad Euroopa Liidu ja sise-

riiklike õigusaktide hankemenetluse ranged sätted, mis kohustavad hankijat laiemalt teavitama

hankest ning määrama ooteaja ja pikema pakkumuse esitamise tähtaja. Lihtsustatud korras

tellitavate teenuste hangete puhul neid kohustusi täitma ei pea. Euroopa Kohus on asunud vas-

tupidiselt seisukohale, et lihtsustatud teenuste hangete puhul ei saa eeldada piiriülest huvi (vt

kohtuasjad C-507/03, p 25, C-95/10, p 35 ja C-160/08, p 118). Euroopa Kohus on märkinud,

et piiriülese huvi tõendamiseks ei piisa asjaolust, et tuginetakse kõnealuste teenuste majandus-

likule tähtsusele ja lepingu suurele mahule või pelgalt hankemenetluse vaidlustamise faktile

(vt kohtuasjad C-507/03, p 34; C-160/08, p 120). Euroopa Komisjoni tõlgendavas teatises

2006/C 179/02 on rõhutatud, et iga hankija peab ise hindama, kas leping võib teiste liikmes-

riikide ettevõtjatele huvi pakkuda. Kaebaja lähtus piiriülese huvi puudumise tuvastamisel

järgnevast: 1) Eesti raudteevedude turg ei ole oma marginaalse mahu tõttu atraktiivne; 2)

praeguse hanke esemeks oleva teenuse suhtes varasemalt läbi viidud lihthanke hanketeade ja

hankedokumendid, mis oma sisult olid peaaegu identsed, olid riigihangete registris avaldatud

ja kättesaadavad kokku ligi 7 kuud (04.09.2013-28.03.2014), mille vältel ei tundnud lihthanke

vastu huvi ega esitanud pakkumust ükski välisriigi ettevõtja; 3) hanke esemeks olevat teenust

tuleb pakkuda Eesti-Vene piiril asuval Koidula-Petseri piirijaamade vahelisel 1,5 km pikkusel

raudteelõigul, millel rööpme laius on 1520 mm, samas kui mujal Euroopas on see 1435 mm.

Seega on Euroopa raudteeettevõtjatel majanduslikult ebamõistlik tulla siia piirkonda veduri-

teenust osutama. Vastustaja kaudne seotus Hollandi kapitaliga ei tõenda kindlat piiriülest huvi

praeguse lihtsustatud korras teenuse tellimisel.

AS Eesti Raudtee on põhjendanud, et piiriülene huvi puudus, seega ei saa ta olla rikkunud ka

läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ega teenuste vaba liikumise põhimõtet (vt Euroopa Kohtu

kohtuasi C-160/08). Isegi kui eeldada EL õiguse kohaldatavust, pole kaebaja EL õiguse alus-

põhimõtteid rikkunud. Hankija avaldas oma veebilehel hanketeate ning edastas soovijatele

hankedokumendid. Seega on läbipaistvuse kohustus täidetud. Varasema lihthanke ning vaid-

lusaluse hanke tingimused on suures osas identsed ning varasemast hankest teada. AS E.R.S.,

olles varasemal hankel osalenud, oli kõigist tingimustest suurel määral teadlik ning uue hanke

dokumentidega tutvumine ei olnud talle ülemäära koormav. Kuna apellant täitis läbipaistvuse

kohustuse, ei ole ta rikkunud oma tegevusega teenuste vaba liikumise ega võrdse kohtlemise

põhimõtet. Ükski välisriigi pakkuja ei ole näidanud huvi hankelepingu vastu ning seda ei ole

võimalik ka eeldada. Seetõttu ei ole hankija diskrimineerinud teisi ettevõtjaid, piiranud konku-

rentsi ega takistanud muul moel teenuste vaba liikumist.

Õiguskaitsemeetmete direktiiv ei ole kohaldatav, sest see ei oma vahetut õigusmõju. Õigus-

kaitsemeetmete direktiivi art 2c on õigesti üle võetud RHS § 121 lg-ga 1, sest õiguskaitse-

meetmete direktiiv ei sätesta kohustuslikku 10-päevast läbivaatamisnõude tähtaega lihtsusta-

tud korras tellitud teenuste hanke korral. Sellise nõude kehtestamisel tekiks vastuolu EL sea-

dusandja enda kehtestatud lihtsustatud korras tellitud teenuste hangete reeglitega.

Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et õiguskaitsemeetmete direktiiv ei ole õigesti Eesti siseriik-

liku õigusega ühtlustatud, ei ole direktiiv sisult piisavalt selge ega täpne, et sellel saaks olla

vahetu õigusmõju. Kuna õiguskaitsemeetmete direktiivil, sh art 2 lg 1 p-l b puudub ametlik

eestikeelne tõlge, ei ole direktiiv selles ulatuses üldse kohaldatav. Apellandile on arusaamatu,

kuidas on halduskohus järeldanud, et art 2 lg 1 p b hõlmab ka hankedokumente. Art 2 lg 1 p b

ingliskeelne sõnastus ei anna võimalust üheselt tõlkida mainitud dokumendid pakkumismenet-

lust käsitletavateks dokumentideks, st hanketeateks ja hankedokumentideks.

3-14-51156

10(14)

RHS § 121 lg 1 ls 2 ei ole vastuolus PS §-ga 15. Apellant jääb seejuures halduskohtule esita-

tud seisukohtade juurde.

Hankelepingu tühisuse tuvastamine ei ole õiguspärane. RHS § 4 lg 2 kohaselt on hankelepin-

gu tühisuse alused sätestatud üheselt ja ammendavalt RHS-s. Kuna EL õiguse ja riigihanke

korraldamise üldpõhimõtete rikkumine ei too RHS järgi kaasa hankelepingu tühisust ning teisi

RHS-s sätestatud hankelepingu tühisuse aluseid ei nähtu, ei saa 03.07.2014 sõlmitud hankele-

pingut tühiseks lugeda. Halduskohtu viited TsÜS §-le 87 ei ole kohased. Samuti ei võimalda

TsÜS § 87 lugeda tehingut tühiseks üldsõnalisel või seaduse mõttel põhineval põhjendusel.

Seejuures ei saa RHS § 3 ning ELTL art 49 ja 56 pidada sellisteks normideks, mille eesmär-

giks oleks tuua kaasa nende sätete rikkumise korral automaatne tehingu tühisus. Samuti ei ole

antud juhul EL aluslepinguid oluliselt rikutud ning seega ei ole õigustatud hankelepingu tühi-

suse tuvastamine.

Halduskohtu väide otsuse p-s 23, et tõhus õiguskaitse ei ole tagatud, kui vaidlustusega hiline-

nud pakkuja ei saa sellele enam hanke lõppstaadiumis tugineda, läheb vastuollu hankemenet-

luse loogilise järgnevuse põhimõttega ega ole põhjendatud.

Hankelepingut ei saa lugeda tühiseks ka tulenevalt avalikust huvist. Olukorras, kus Koidula-

Petseri piirijaamade kaudu toimub ligikaudu 50% Eesti Vabariigi raudteetransiidist, on äärmi-

selt tähtis, et veduritöö ei katkeks sellel raudteelõigul ühekski päevaks.

AS-l E.R.S. on alternatiivsed tõhusad õiguskaitsevahendid. Nii on AS-l E.R.S. põhimõtteline

võimalus nõuda hankijalt mitmesuguse kahju, sh saamata jäänud tulu, hüvitamist eeldusel, et

kahju on tekkinud ning põhjuslikus seoses hankija tegevusega.

Hanke kvalifitseerimistingimused ja hindamiskriteerium olid õiguspärased. Apellant jääb oma

varasemate seisukohtade juurde.

10. AS E.R.S. palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata ning menetluskulud jätta AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo kanda.

Hanke puhul esines piiriülene huvi. Selle olemasolu on tuvastanud ka Rahandusministeerium.

Muu hulgas leidis Rahandusministeerium Euroopa Kohtu praktikale tuginedes, et piiriülene

huvi esineb juba tulenevalt hanke märkimisväärselt suurest maksumusest. Halduskohus ei ole

piiriülest huvi paljasõnaliselt eeldanud, vaid on tuginenud asjas esitatud tõenditele ning oma

seisukohta põhjendanud. Piiriülene huvi oli olemas ka hankija enda seisukohtadest tulenevalt

(vt 09.07.2014 vastuse p 3.2.5). Hankija viitab „kõigile huvitatud isikutele“, kes kehtestatud

kvalifitseerimistingimuste tõttu saavad olla vaid välismaised isikud. Seega hange ei ole adres-

seeritud üksnes siseriiklikule turule, vaid esineb piiriülene huvi. Seda kinnitab ka hankija sei-

sukoht, et kaebaja ja teised huvitatud isikud oleks saanud esitada ühispakkumuse mõne rah-

vusvahelise teenuse osutamise kogemusega ettevõtjaga.

Asjakohatu on piiriülese huvi puudumist põhjendada asjaoluga, et veduriteenuse osutamise

lõigul on raudtee rööpme laius 1520 mm, mujal Euroopas aga 1435 mm. Eestiga sama rööp-

melaius on näiteks ka Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Slovakkias.

Piiriülese huvi puudumine ei tulene ka apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Kohtu prakti-

kast. Viidates Euroopa Kohtu kohtuasjale C-160/80 (p 120), on apellant toetunud tegelikkuses

kohtujuristi ettepanekule, mitte Euroopa Kohtu otsusele, moonutades seejuures ka kohtujuristi

seisukoha mõtet. Seejuures on apellandi enda viidatud Euroopa Komisjoni tõlgendavas teati-

ses 2006/C 179/02 toodud kriteeriumid, millest saab tuletada piiriülese huvi olemasolu.

3-14-51156

11(14)

AS Eesti Raudtee on rikkunud läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja teenuste vaba liikumise

põhimõtet. Isegi kui piiriülest huvi hankel esinenud ei oleks (millega kaebaja ei nõustu), siis

see ei välista nimetatud põhimõtte rikkumist AS Eesti Raudtee poolt. Vastavad kohustused on

sätestatud riigihangete üldpõhimõtete kaudu ning need üldpõhimõtted kohalduvad ka lihtsus-

tatud korras teenuste hankimisele (RHS § 19 lg 3).

Euroopa Komisjoni tõlgendavast teatisest nähtub selgelt, et mida suurema ja kallima hankega

on tegemist, seda olulisem on võimalikult laiaulatuslik kajastus. Kuigi teatises ei välistata

hankija enda kodulehe kasutamist hankest teavitamiseks, märgitakse selgelt, et parem on ka-

sutada eriportaale. Käesoleval juhul on hanke kohta avaldatud teade vaid eesti keeles. On ilm-

ne, et 3-päevane tähtaeg hanketeate avaldamisest pakkumuste esitamise tähtajani ei ole mõist-

lik ega taga hanke läbipaistvust. RHS § 19 ei sätesta 4-päevast miinimumtähtaega, vaid vastav

tähtaeg peab olema hanke eset ja mahtu arvestades mõistlik. Asjakohatu on väide, et kuna

hankedokumendid olid suures osas identsed eelmise tühistatud hanke dokumentidega, siis ei

olnud uute dokumentidega tutvumine AS E.R.S. jaoks ülemäära koormav. See läheb vastuollu

võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kaebaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et õiguskaitsemeetmete direktiiv on kohaldatav ka

lihtsustatud korras tellitavatele teenustele. AS Eesti Raudtee on apellatsioonkaebuses viidanud

praktikas välja kujunenud direktiivide otsekohaldumise eeldustele. Kaebaja märgib, et haldus-

kohus ongi otsuse p-s 21 tuvastanud, et vastavad vahetu õigusmõju eeldused on täidetud.

Kaebaja ei nõustu väitega, et õiguskaitsemeetmete direktiivi otsekohaldumist takistab asjaolu,

et sellel puudub ametlik eestikeelne tõlge. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2007 direk-

tiiv 2007/66/EÜ, millega muudeti õiguskaitsemeetmete direktiivi 92/13/EMÜ ja muu hulgas

kehtestati art 2 lg 1 sõnastus, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja sellest on olemas ametlik

eestikeelne tõlge.

Vaidlust ei saa olla selles, et hankedokumendid on hõlmatud direktiivi art 2 lg 1 p b sõnastu-

sega.

RHS § 121 lg 1 ls 2 on vastuolus PS §-ga 15 vähemalt ulatuses, milles see lühikeste tähtaega-

dega hangete puhul välistab kaebeõiguse täielikult või piirab seda ebamõistlikult. Vaidlust ei

ole menetluse põhimõttelise etapilisuse üle, vaid küsimus on selles, kui pikk peaks konkreetne

etapp (alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg) olema.

AS E.R.S. nõustub, et lihtsustatud korras teenuste tellimine peab toimuma lihtsalt, kiirelt ja

efektiivselt. See aga ei tähenda, et lihtsustatud korras teenuste hankimisele ei kohalduks üldse

mingeid reegleid ega riigihangete üldpõhimõtted.

Hankija ei saa põhjendada praegusel hankel ebamõistlikult lühikese pakkumuste esitamise

tähtaja sätestamist sellega, et üks pakkuja on juba varasemalt sarnasel hankel osalenud.

Hankelepingu tühisuse tuvastamine on õiguspärane. Kohtupraktikast tulenevalt on ELTL art

49 ja 56 ning nendel põhineva RHS § 3 olulise rikkumise korral halduskohtul võimalik hanke-

lepingu tühisus tuvastada ka TsÜS § 87 alusel. Kohtupraktika kinnitab, et hankelepingu tühi-

suse alused ei ole piiratud RHS § 69 lg-ga 1. Seadusest tuleneva keeluna TsÜS § 87 mõttes

tulebki mõista keeldu rikkuda ELTL art 49 ja 56 ning nendel põhinevat RHS § 3. Seejuures on

väär AS Eesti Raudtee seisukoht, et TsÜS § 87 ei võimalda lugeda tehingut tühiseks seaduse

mõttel põhineval põhjendusel. Seadusest tulenev keeld võib olla seaduses väljendatud kahel

viisil - kas sõnaselgelt või tuleneda sätte olemusest. Antud juhul tuvastas kohus keelu sätte

olemusest. Hankelepingu tühisuse tuvastamise eeldused on täidetud ka järelevalve otsuse ko-

haselt. Kaebaja on alternatiivselt seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused hankelepingu

tühisuse tuvastamiseks ka RHS § 69 lg 11 p-de 1 ja 2 alusel, kui tõlgendada neid punkte lähtu-

3-14-51156

12(14)

valt RHS eesmärkidest ja üldpõhimõtetest. Hankelepingu tühisuse tuvastamine ei tekitaks

erakordset ja avaliku huviga vastuolus olevat olukorda.

AS-l E.R.S. puuduvad alternatiivsed tõhusad õiguskaitsevahendid. Selleks ei ole teoreetiline

võimalus esitada kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamist tuleks lugeda viimaseks meetmeks

juhul, kui kahju ei ole võimalik vältida või kõrvaldada menetluse raames muul viisil.

Hanke kvalifitseerimistingimused olid õigusvastased. Eksitav on apellatsioonkaebuse väide, et

hangitav veduriteenus on oma olemuselt märkimisväärselt erinev tavalisest raudteekaubaveo-

teenusest. Töötajatele ja veduritele esitatavad nõuded on mõlemal juhul põhimõtteliselt sarna-

sed. Asjakohatu on põhjendada uute karmimate kvalifitseerimistingimuste kehtestamist Ve-

nemaa Föderatsiooni või Venemaa Raudtee nõudmiste või viimastega sõlmitud kokkulepete-

ga. Faktilistest asjaoludest nähtub selgelt, et Venemaa Föderatsioon ega Venemaa Raudtee ei

ole kuidagi seotud käesoleva hanke raames kvalifitseerimistingimuste karmistamisega. Tege-

mist on hankija otsusega.

Hanke hindamiskriteerium oli õigusvastane.

11. Kolmas isik AS EVR Cargo apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohus leidis, et hankija on rikkunud hanke korraldamise üldpõhimõtteid sedavõrd

tõsiselt, et kohaldada tuleb rangeimat vahendit – hankeleping tuleb tunnistada tühiseks. Muu-

hulgas tuvastas halduskohus, et hankija on kehtestanud konkurentsi piiravad kvalifitseerimis-

tingimused ning kohustas hankijat viima need tingimused õigusaktidega kooskõlla. Ringkon-

nakohus peab õigeks alustada kaebuse lahendamist just sellest küsimusest, sest vastusest kü-

simusele, kas HT p-s 3.4 ja HD p-s 3.2.2.2. sätestatud kvalifitseerimistingimus oli objektiiv-

selt vajalik, sõltub ringkonnakohtu arvates kaebaja kaebeõiguse olemasolu. Kui kvalifitseeri-

mistingimuse seadmine on objektiivselt põhjendatud ja õiguspärane, poleks kaebajal olnud

võimalik hankel osaleda ning ülejäänud argumentide kontrollimine ei omaks kaebuse lahen-

damise seisukohalt tähtsust. Pakkumiste esitamiseks antud tähtaja pikem kestus või pakkumi-

se edukaks tunnistamise üksikasjalikumad tingimused ei saaks kaebajat aidata oma eesmärgi –

hankes osalemine – saavutamisel, sest vaidlust pole, et kaebaja pole osutanud piiriülest raud-

tee-kaubaveoteenust Euroopa Liidu liikmesriigi ja Vene Föderatsiooni vahel. Samuti pole

kaebaja väitnud, et kavatses esitada ühispakkumuse mõne kvalifitseerimistingimusele vastava

äriühinguga.

13. Vaidlus selle üle, kas õiguskaitsemeetmete direktiiv on antud juhul kohalduv ja kas see on

korrektselt üle võetud, on õiguslikult keerukas. RHS § 121 lg 1 ls 2 põhiseadusega kooskõla

kontrollimine tuleks kõne alla üksnes juhul, kui tegemist oleks asjassepuutuva normiga. As-

jassepuutuv on norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, s.t kui kohus peaks

asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhisea-

dusele vastavuse korral. Kohtupraktikas on HKMS § 268 lg-t 1 tõlgendatud selliselt, et menet-

lus VAKO-s loetakse läbituks ka juhul, kui VAKO on jätnud vaidlustuse õigusvastaselt läbi

vaatamata. Selline tõlgendus lähtub eesmärgist, et võimalikult suurel määral oleks tagatud

hankevaidlustega kohtusse pöördumine ja efektiivne õiguskaitse. Enne kui asuda kontrollima,

kas VAKO otsus tuleks RHS § 121 lg 1 ls 2 vastuolu tõttu EL õigusega või põhiseaduse §-ga

15 tunnistada õigusvastaseks, on mõistlik kõigepealt kindlaks teha, kas selle normi kohalda-

mine mõjutaks kaebuse lahendust. Kui kaebajal puuduks kvalifitseerimistingimuse tõttu

võimalus hankes osaleda ja hankelepinguni jõuda, ei saaks kaebust juba seetõttu rahuldada

ning asja lahendus ei sõltuks RHS § 121 lg 1 ls-st 2. Sellisel juhul on kaebajale olnud vaata-

3-14-51156

13(14)

mata vaidlustuse tagastamisele tagatud efektiivne õiguskaitse ning küsimus, kas hankemenet-

luses tema õigusi rikuti, on läbinud kohtuliku kontrolli.

14. Ringkonnakohus leiab, et HT p-s 3.4 ja HD p-s 3.2.2.2. sätestatud kvalifitseerimistingi-

mus, et pakkuja peab olema kolme aasta (2010-2012) jooksul osutanud Euroopa Liidu liik-

mesriigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel piiriülest raudtee-kaubaveoteenust, on hanke eset

arvestades proportsionaalne ja vajalik. Kaebaja ja halduskohus on vastupidist järeldades tugi-

nenud põhiliselt asjaolule, et varasem sama teenuse saamiseks korraldatud riigihange sellist

tingimust ette ei näinud ning sellise kvalifitseerimistingimuse puudumine polnud varasema

riigihankemenetluse kehtetuks tunnistamise aluseks. Kui juba asuda varasemast riigihanke-

menetlusest mingeid järeldusi tegema, siis võib märkida, et I kd tl 40-51 asuvast VAKO

11.10.2013 otsusest AS E.R.S. vaidlustuses AS Eesti Raudtee riigihankes „Veduriteenuste

kontsessiooni andmine“ (viitenumber 145671) hanketeate ja hankedokumentide peale, s.o

eelmises hankes tehtud VAKO otsusest selgub, et kaebaja vaidlustas siis muuhulgas mitmeid

HT ja HD tingimusi väitega, et teenuse olemus on ebaselge ning kvalifitseerimistingimus

(raudtee-kaubaveoteenuse netokäive eelmisel kolmel majandusaastal igal aastal vähemalt

kolm miljonit eurot) on ebaproportsionaalselt madal ja ebapiisav kvaliteetse ja vastutusvõime-

lise teenuse osutaja leidmiseks. Kaebaja leidis siis, et veduriteenuse osutaja peab olema vastu-

tusvõimeline ja väga põhjaliku kogemusega isik, et tagada teenuse ohutu ja kvaliteetne osuta-

mine, vigade vältimine, nende operatiivne parandamine ning võime vastutada nii hinnaliste

veoste eest. Kaebaja rõhutas, et talle kui teenuse suurimale tellijale on oluline, et teenus oleks

kvaliteetne. Vaidlustus selle kvalifitseerimistingimuse osas jäi küll rahuldamata, sest VAKO

leidis, et see tingimus ei riku vaidlustaja õigust hankel osaleda, aga järeldust, et varasem pii-

riülese raudtee-kaubaveoteenuse osutamise kogemus kvaliteetse teenuse saamiseks oluline on,

toetab see küll. Arvestades eelmises riigihankes väljendatud seisukohti, ei tundu käesolevas

vaidluses eriti veenev kaebaja väide, et ostetava teenuse näol on tegemist tavalise raudteekau-

baveoteenusega, mis ei nõua teenuse osutajalt erilisi oskusi ning piisav kvalifitseerimistingi-

mus oleks üksnes varasema raudtee-kaubaveoteenuse osutamise kogemus.

15. Ringkonnakohtu hinnangul on hankija piisavalt veenvalt põhjendanud, miks piiriülese

veduriteenuse varasema kogemuse nõue on õigustatud. Hankija on põhjendatult viidanud sel-

lele, et tegemist on Vene Föderatsiooniga sõlmitud raudteevedude piiriülest koostööd käsitle-

vatele rahvusvahelistele kokkulepetele tugineva teenusega, mille tõrgeteta toimimise tagamine

on oluline nii riigi rahvusvahelise maine kui ka transiidiärist tulenevate sissetulekute säilita-

miseks. Rongide vastuvõtmine ja üleandmine piiril toimub muu hulgas vedurite vahetamisega

kokkulepitud piirijaamades ja seda nii Vene raudteeadministratsioonilt Eesti omale kui vastu-

pidi. Arvestades seda, et teenuse sisuks on raudtee-kaubavedu Eesti kui Euroopa Liidu liik-

mesriigi ja Vene Föderatsiooni vahel, on oluline, et pakkuja omaks kogemust ning arusaama

asjaajamisest Euroopa Liidu välispiiri üleselt ning Vene Föderatsiooni vastavate ametiasutus-

tega. Kõnealune Petseri üleandejaam asub Vene Föderatsiooni territooriumil ning vaheterri-

tooriumidel töötavad vedurijuhid peavad teadma nii Eesti kui ka Vene normatiivdokumente.

Kaubad ja vagunid antakse üle Petseri üleandejaamas vastava raudtee agentide poolt, Vene-

Eesti raudtee otseühendusega seotud operatsioonide täitmine teostatakse piirijaamas Venemaa

raudtee administratsiooni ja AS Eesti Raudtee teenistuste osavõtul ning arvestades seda, et uut

raudteealast piirikokkulepet Vene ja Eesti poole vahel pole sõlmitud, põhineb piiril igapäeva-

tööd tegevate raudtee-ettevõtjate tegevus ja suhtlemine varasematel lepingutel ja kokkulepetel,

mille tõlgendamine ja järgimine peab tagama sujuva teeninduse piiril. Eeltoodu kinnitab, et

tegemist on oluliselt erineva teenusega kui tavapärane raudtee-kaubaveoteenus. Lisaks peab

teenuse pakkuja olema paindlik veduri tüübi kasutamisel, maksimaalse veokiiruse, kaalu, ron-

gide pikkuse kooskõlastamisel, mida tehakse raudteeadministratsioonide poolt igakordselt

liiklusgraafiku koostamisel. Varasem piiriülene kogemus näitab muuhulgas pakkuja või-

3-14-51156

14(14)

mekust tegutseda muutuvates oludes, sest Vene pool teeb rongide koosteplaani, s.t. määrab

sisuliselt saabuvate rongide arvu aastaks.

16. Asjaolu, et käesoleval juhul vastas minimaalselt vajalikele tingimustele Eestis vaid üks

pakkuja, ei tähenda hankemenetluses RHS üldpõhimõtete rikkumist. RHS § 3 sätestatud

üldpõhimõtteid tuleb kohaldada vastastikuses mõjus, üht või teist põhimõtet esiplaanile sead-

mata. Hanke eesmärgiks on osta vajalik kvaliteetne teenus parima võimaliku hinnaga (p 1),

kasutades selleks ära olemasolevat konkurentsiolukorda (p 4) ja mitte piirates meelevaldselt

isikute osalemist hankel. Seega hankeid ei viida läbi konkurentsiolukorra tekitamiseks ning

hankelepingu saab õiguspäraselt sõlmida ka siis, kui pakkumuse on esitanud pelgalt üks pak-

kuja.

17. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse kaebuse rahul-

damata jätmise kohta, tuleb HKMS § 109 lg 4 kohaselt muuta ka kohtukulude jaotust. HKMS

§ 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Esimese

astme kohtu menetluses on kaebaja taotlenud riigilõivu 669,11 euro ja õigusabikulu 6414,60

euro, kokku summas 7083,71 euro väljamõistmist vastustajalt. Halduskohus pidas põhjenda-

tuks välja mõista 5073,76 eurot. Vastustaja taotles halduskohtu menetluses 4783,92 euro õigu-

sabikulu väljamõistmist.

Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja 8369,40 euro õigusabikulu ( 6090 eurot + 2279,40

eurot seoses kohtuistungil osalemisega) väljamõistmist. Vastustaja taotleb apellatsioonimenet-

luses 639,11 euro suuruse riigilõivu ja 4851,02 euro õigusabikulu (4007,36 eurot + 843,66

eurot seoses kohtuistungil osalemisega) väljamõistmist.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

Vastustaja menetluskuludest tuleb kaebajal hüvitada riigilõiv 639,11 eurot ja mõlema

kohtuastme õigusabikulud kokku summas 9634,94 eurot. Kolmas isik ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks