3-14-51192/13

3-14-51192/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

2014-09-29

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51192 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla 16.06.2014. a vastusele nr 6-24/3751-2 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus muutmata. 2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Maksimov esitas 17.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta ei ole nõus Tartu Vangla 16.06.2014. a vastuses nr 6-24/3751-2 toodud arvamusega. Lisaks märkis A. Maksimov küsimuse, kus ja kuidas vaidlustada vangla vastust. Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 16.06.2014. a vastus nr 6-24/3751-2 (tl 2), mille kohaselt esitas A. Maksimov 02.06.2014 vanglale pöördumise, milles soovis, et vangla väljastaks talle pesukäsna. Vangla teatas, et pesukäsna A. Maksimovile vangla kulul ei väljastata, kuna pesukäsn ei kuulu elementaarsete hügieenivahendite seas väljastatavate esemete hulka ning vanglal puudub kohustus selle väljastamiseks. 2. Tartu Halduskohus 30.06.2014. a määrusega (tl 6-6p) tagastas A. Maksimovi kaebuse. Kohtu arvates saab kaebusest järeldada, et kaebaja hinnangul on vangla pesukäsna väljastamisest keeldumisel käitunud õigusvastaselt. Kohus märkis, et kaebaja ei ole täpsustanud kaebuse nõuet vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lgle 2. Kohus ei pidanud vajalikuks kaebuse käiguta jätmist nõude täpsustamiseks, kuna kaebajale on eelnevates kohtuasjades piisavalt selgitatud, millistele nõuetele kaebus peab vastama ning käesolev kaebus ei oleks isegi nõude täpsustamise korral menetletav. Arvestades, et kaebaja

on esitanud 16.06.2014 toimingu vaidlustamiseks kaebuse kohtusse 17.06.2014, siis ei saa kohtu hinnangul olla kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamis-, kohustamis- või hüvitamisnõude esitamiseks vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tele 5 ja 8 ning nimetatud nõuete osas kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus kontrollis, kas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud (HKMS § 45 lg 2). Kohus märkis, et käesoleval juhul on kaebajal võimalus oma õiguste efektiivsemaks kaitsmiseks, läbides kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse ning esitades seejärel kohtule kohustamisnõude pesukäsna väljastamiseks. Kohus asus seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna tema õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Eeltoodud põhjustel leidis kohus, et kaebaja tuvastusnõue seoses pesukäsna väljastamisest keeldumisega ei ole lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, ning ülejäänud halduskohtumenetluse nõuete osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastas kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. A. Maksimov esitas 16.07.2014 määruskaebuse (tl 12), milles märgib, et ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei ole kaitsjat, puuduvad seadused ja rikutud on Põhiseadust. 4. Tartu Halduskohus 22.08.2014. a määrusega (tl 16-16p) jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb kaebajal põhjendada, miks ta leiab, et vaidlustatud määrus on väär (HKMS § 205 lg 1 p 4) ning märkida tuleb andmed riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 5. 08.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 21), milles ta palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ega sissetulekut. Lisaks märgib A. Maksimov, et vaidlustamiseks ja kohtuga kirjavahetuse pidamiseks on vaja kaitsjat, kuna mitte kõik, mida kohus räägib, ei ole arusaadav. 6. Tartu Halduskohus 22.09.2014. a määrusega (tl 27-27p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Kohus märkis, et kuigi kaebaja viitab kaitsja vajadusele ja põhjendab kaitsja puudumisega tagastamise määruse õigusvastasust, ei ole kaebaja esitanud selget taotlust riigi õigusabi määramiseks. Kohtu hinnangul on 16.07.2014. a määruskaebuses ja 08.09.2014. a avalduses toodud viited kaitsja vajadusele pigem määruskaebuse põhjendused ning mitte eraldiseisev taotlus riigi õigusabi määramiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi 17.06.2014. a kaebuse. 2 2

Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 16.07.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud (I) ning võtab seisukoha kaebaja esitatud riigi õigusabi taotluse kohta (II). Seejärel lahendab ringkonnakohus 16.07.2014 esitatud määruskaebuse (III). I 9. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtuga, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse. Halduskohus on 22.09.2014. a määrusega kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastanud. Seega on Tartu Halduskohus 22.09.2014. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. 11. Lisaks on A. Maksimov määruskaebuses märkinud, et tal ei ole kaitsjat ning puuduste kõrvaldamise avalduses on ta märkinud, et vaidlustamiseks ja kohtuga kirjavahetuse pidamiseks on vaja kaitsjat, kuna mitte kõik, mida kohus räägib, ei ole arusaadav. Tartu Halduskohus 22.09.2014. a määruses märkis, et kohtu hinnangul on 16.07.2014. a määruskaebuses ja 08.09.2014. a avalduses toodud viited kaitsja vajadusele pigem määruskaebuse põhjendused ning mitte eraldiseisev taotlus riigi õigusabi määramiseks. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kaebuses halduskohtule ei ole kaebaja kaitsja saamiseks menetlusabi taotlust esitanud, vaid ta on sellekohase taotluse esmakordselt esitanud määruskaebuses, mida ringkonnakohus tõlgendab kaebaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Ringkonnakohus võtab A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse osas seisukoha alljärgnevalt (II). II 12. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb A. Maksimovi määruskaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest 3 3

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Maksimovi määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata. III 13. Tartu Halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht, kas halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt. Kohtupraktikas on märgitud, et HKMS § 121 lg 2 p 1 sättes on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus (Riigikohtu 23.10.2013. a määrus nr 3-3-1-29-13, p 16). Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, ja seejuures tuleb kohtul kaebeõiguse ilmselget puudumist kaebuse tagastamise määruses ka hoolikalt põhjendada (Riigikohtu 21.05.2014. a määrus nr 3-3-1-26-14, p 9). 14. Halduskohtule esitatud kaebusest saab järeldada, et kaebaja hinnangul on vangla pesukäsna väljastamisest keeldumisel toiminud õigusvastaselt. Halduskohus on õigesti märkinud, et kohtule esitatud kaebusest ei selgu kaebaja nõue vastavalt HKMS § 37 lg-le 2. Kaebuse saamisel on kohtul kohustus kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teha vajaduse korral kaebajale ettepanek kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3), samuti kontrollida, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kohus võib vajaduse korral jätta kaebuse käiguta ja nõuda kaebajalt kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamist (HKMS § 120 lg 3). Lähtuvalt asjaolust, et kaebaja poolt varasemalt esitatud arvukate kaebuste menetluste raames on talle korduvalt selgitatud nõudeid, millele peab kaebus vastama, ei pidanud halduskohus käesolevas asjas vajalikuks kaebuse käiguta jätmist nõude täpsustamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üksnes asjaolu pinnalt, et isikule on varasemalt kohtu poolt selgitatud nõudeid, millele kaebus peab vastama, ei pruugi siiski alati olla põhjendatud seisukoht, et puudub vajadus nõuda kaebajalt kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamist, kuid hinnates käesolevas asjas kaebuse tagastamise aluseks olevaid asjaolusid, on halduskohtu käitumine aktsepteeritav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lgst 2 ja § 201 lg-st 4. Halduskohus on 30.06.2014. a määruses piisavalt põhjalikult analüüsinud kaebuse tagastamise aluseid, tõdenud õigesti rikkumise väheolulisust ja igati arusaadavalt selgitanud, et kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu põhjendused piisavad ning halduskohtu määrus on õiguspärane. Määruskaebuses ega puuduste 4 4

kõrvaldamise avalduses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 5