3-14-51898/12 · 3-14-51898/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51898 Haldusasi Jevgeni Kuznetsovi kaebus Viru Vangla kinnipidamistingimustega

põhjustatud

kahju hüvitamiseks summas 2780 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Jevgeni Kuznetsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jevgeni Kuznetsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 28.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kuznetsovi kaebus (tl 1-2) Viru Vangla kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 2780 eurot. Kaebaja väitel viibis ta Viru Vanglas 01.01.2010 kuni 17.05.2010, kus kambris oli pinda vähem kui 3 m² ühele inimesele, ka puudus värske õhu ringlus. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks. 2. Viru Vangla 08.09.2014. a vastuses kohtunõudele (tl 11) teatas, et J. Kuznetsov esitas 29.05.2014 vanglale kahjunõude (tl 12-12p) seoses ebapiisava isikliku ruumiga kambris ning Viru Vangla jättis 04.08.2014. a vastusega nr 6-16/162-3 (tl 13) J. Kuznetsovi taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja viibis Viru Vanglas viimati 18.05.2010, kaebaja ei esitanud taotlust menetlustähtaja ennistamiseks ja vanglal puudub alus iseseisvalt kahju hüvitamise taotluse tähtaja ennistamiseks.

3. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määrusega (tl 15-15p) tagastas J. Kuznetsovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus leidis, et käesoleval juhul jäeti kaebaja hüvitamistaotlus vangla poolt läbi vaatamata, seega ei ole täidetud ükski vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 alternatiiv, et kohustuslikku kohtueelset menetlust saaks lugeda läbituks. Kaebuse esitamine on lubatav vaid juhul, kui taotlus on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti, mistõttu kohus kontrollis Viru Vangla 04.08.2014. a hüvitamisnõude läbi vaatamata jätmise otsuse õiguspärasust. Kohus märkis, et kannatuste või ohu põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju saab isikule teatavaks üldjuhul selle tekkimise hetkel, mistõttu kaebaja pidi väidetavalt õigusvastaste kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju tekkimisest teada saama hiljemalt Viru Vanglas viibimise lõppemisel. Kaebaja kinnipidamine väidetavalt õigusvastastes tingimustes Viru Vanglas lõppes 18.05.2010 ning kaebaja esitas hüvitamistaotluse vanglale 29.05.2014, seetõttu nõustus kohus vangla seisukohaga, et kaebaja pöördus vangla poole hüvitamisnõudega pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega. Kohus möönis, et vangla ei ole andnud haldusmenetluses kaebajale võimalust taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuid viitas, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-le 3 ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kohus leidis, et kuna kaebaja esitas hüvitamisnõude vanglale enam kui neli aastat pärast väidetava kahju põhjustamist, siis ületas kaebaja hüvitamistaotluse esitamisel kolmeaastast kaebetähtaega enam kui aasta võrra ning HMS § 34 lg 3 ei oleks võimaldanud haldusorganil kaebetähtaega ennistada isegi vastava taotluse esitamise korral. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Viru Vangla jätnud kaebaja hüvitamistaotluse õiguspäraselt läbi vaatamata ning kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud, millest tulenevalt asus kohus seisukohale, et kaebajal ei ole kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus kohtus menetletav. Kuna kohus tagastas kaebuse, siis ei võtnud kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. 12.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kuznetsovi määruskaebus (tl 18), milles ta märgib, et kirjutas kohe, kui sai teada, et tema õigusi on rikutud. J. Kuznetsov mainib, et ta ei ole jurist, kes teab enda õigusi ja kohustusi ning vangla ei ole talle öelnud, et tema õigusi on rikutud. J. Kuznetsov palub annullerida Tartu Halduskohtu otsus ning teha uus ja õiglane otsus. 5. Tartu Halduskohus 17.09.2014. a määrusega (tl 20-20p) jättis määruskaebuse käiguta. Kohus viitas, et määruskaebuses puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta ja halduskohtu viitenumbrile ei ole laekunud ülekannet seoses käesoleva määruskaebusega. Kohus selgitas, et riigilõivuseaduse § 57¹ lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ning kaebajal tuleb esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus märkis, et kui kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 6. 22.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kuznetsovi puuduste kõrvaldamise vastus (tl 23), milles ta taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna ta ei tööta, viibib vanglas ja tal puuduvad sissetulekud. 7. Tartu Halduskohus 25.09.2014. a määrusega (tl 28) vabastas J. Kuznetsovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2 2

10.09.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. J. Kuznetsov palub määruskaebuses annullerida Tartu Halduskohtu otsus ning teha uus ja õiglane otsus. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja taotlust tuleb tõlgendada taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrus. 10. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on kinnipeetav, kes esitas halduskohtule kahju hüvitamise nõude seonduvalt tema kinnipidamistingimustega perioodil 01.01.2010 kuni 17.05.2010. VangS § 11 lg 8 näeb ette kohtueelse menetluse vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja pidi VangS § 11 lg-st 8 ning RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale eelviidatud sättes nimetatud tähtaja jooksul. Vastasel juhul ei saanud taotlust lugeda nõuetekohaselt esitatuks. Seega on halduskohus õigesti toiminud, asudes HKMS § 120 lg 1 p-st 8, § 121 lg 1 p-st 4 ning § 47 lgst 1 tulenevalt kontrollima, kas isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. 11. RVastS § 17 lg 3 seob kahjunõudega haldusorgani poole pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Kaebaja on kaebetähtaja kulgema hakkamist seetõttu ekslikult seostanud kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Kuivõrd kaebaja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks seoses liiga vähese isikliku ruumiga kinnipidamiskambris, siis pidi ta väidetavast kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teadlik olema hiljemalt 18.05.2010, kuid kahjunõude vanglale esitas ta alles 29.05.2014. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus eeltoodust tulenevalt asunud põhjendatult seisukohale, et kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast RVastS § 17 lgs 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega. 12. Kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust (Riigikohtu 01.10.2002. a määruse nr 33-1-57-02 p 20) ning seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse kaotus. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (16.10.2002 otsuse nr 33141- 02 p 11). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole tähtaegselt pöörduda. Põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist, on kohtupraktikas üldreeglina peetud objektiivset asjaolu, mis on kaebajast sõltumatult tinginud kaebetähtajast mittekinnipidamise. Kaebuses märgitud põhjus kinnipidamistingimuste osas väidetavast õigusvastasusest teadasaamine EIK lahendite pinnalt ei ole kahjunõudega kohtusse pöördumise objektiivne takistus, mistõttu ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks. Samuti ei saanud hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on põhjendatult ka märkinud, et kuna kaebaja esitas hüvitamisnõude vanglale enam kui neli aastat pärast väidetava kahju põhjustamist, siis ei 3 3

oleks HMS § 34 lg 3 võimaldanud haldusorganil kaebetähtaega ennistada isegi kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise korral. 13. Kokkuvõtlikult tõdeb ringkonnakohus, et halduskohus on kaebetähtaja kulgemise hindamisel kohaldanud õigesti seadust. Kuna kaebaja ei käitunud kohtueelses menetluses nõuetekohaselt, siis ei ole hilisem kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, mistõttu kuulus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. 14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J. Kuznetsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4