1-14-7004/6 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2014 Tartu, (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7004

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud lahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. augusti 2014

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomägi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 21.07.2014 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt on J. Reinomägi esitanud prokuröri abi ja määratud kaitsja suhtes

kuriteoteate. Kaebaja leiab, et tema vabadusi on piiratud ja tema kohta on prokuröri abi ning

määratud kaitsja esitanud valeandmeid. Taotlusest nähtub, et J. Reinomägi kaebuse põhjal ei

alustanud Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust. J. Reinomägi ei ole nõus

kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, vaid leiab, et tema õigusi rikuti ja taotleb riigi

õigusabi esitamaks kaebust Riigiprokuratuurile.

2. Viru Maakohtu 27.08.2014 määrusega jäeti J. Reinomägi taotlus riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.

2.1

Kohtuinfosüsteemist nähtub, et J. Reinomägi on varasemalt esitanud 25.03.2014

kaebuse Riigiprokuratuuri seoses kohtuametniku väidetava ebaseadusliku tegevusega.

Riigiprokuratuur on kaebuse rahuldamata jätnud. Ühtlasi on J. Reinomägi esitanud

samasisulise kaebuse riigi õigusabi saamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kaebus jäeti

07.04.2014 Tartu Ringkonnakohtu lahendiga nr 1-14-2961 ja 15.05.2014 Riigikohtu lahendiga

nr 3-7-1-1-318 rahuldamata viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 5.

2.2

Maakohus leidis, et J. Reinomägi ei ole ära kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi oma

õiguste kaitseks kohtueelses menetluses. Kui J. Reinomägi soovib oma taotluses esitatud

väidetavate õiguste rikkumise kaitseks kohtusse pöörduda, peab ta esmalt esitama kaebuse

Riigiprokuratuurile ehk vaidlustama kriminaalmenetluse alustamata jätmise ning seega

teostama KrMS §-s 207 ettenähtud õigust. Taotlusest ei nähtu, et J. Reinomägi oleks seda

teinud. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et J. Reinomägi on olnud varem suuteline ise esitama

Riigiprokuratuuri ja Tartu Ringkonnakohtusse samasisulise kaebuse, milles taotletakse

kriminaalmenetluse algatamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi isikule, kui

taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Reinomägi, taotledes selle tühistamist ja määruse tegemist,

millega edastataks tema taotlus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Rakvere kohtumajale. Ka soovib ta

teabenõude korras koopiat oma taotlusest ja käesolevast kaebusest.

3.1

J. Reinomägi leiab, et ta esitas maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 6 lg-

s 2 nimetatud isikuna, s.o süüdistatav kriminaalmenetluses asjas, mis puudutab tema õigust

ennast kaitsta. Nimelt on ta tema suhtes teostatavas kriminaalasjas nr 1-14-5226 kasutanud

tõhusat õiguskaitsevahendit ning esitanud kuriteokaebuse kaitsja, prokuröri abi, uurija ja

kohtunike suhtes. Ta on soovinud riigi õigusabi osutaja vahendusel kasutada kaebeõigust

kriminaalmenetluse mittealustamises. Maakohtu otsustus temale õigusabi mitte anda on

vastuolus RÕS § 7 lg-ga 2. Samuti tuleneb tema õigusabi saamise õigus inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsioonist, täpsemalt selle artiklitest 1, 3, 6 lg 3, 13, 14 ja 17.

3.1.1 J. Reinomägi peab põhjendamatuks maakohtu märget, mille kohaselt ei ole tema ära

kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi oma õiguste kaitseks kohtueelses menetluses.

Määruses selgitatakse, et kui ta soovib oma taotluses esitatud väidetavate rikkumiste kaitseks

kohtusse pöörduda, siis peab ta esmalt esitama kaebuse Riigiprokuratuurile. Selle toimingu

tarbeks ta aga õigusabi ju taotlebki. Väljatoodu kinnitab, et tahtlikult rikutakse tema märgitud

konventsiooni artikleid.

3.2

Teiseks leiab J. Reinomägi, et tema taotlust riigi õigusabi andmiseks menetles vale

kohus. Tema põhjendused on järgmised. RÕS § 15 lg 1 kohaselt lahendab kohtumenetluse

käigus esitatud taotluse asja menetlev kohus. RÕS § 10 lg 7 kohaselt, kui taotlus on esitatud

kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus

viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. J. Reinomägi leiab, et

kuivõrd tema osas teostatav kriminaalasi nr 1-14-5226 on menetlemisel Rakvere kohtumajas,

tulnuks Jõhvi kohtumajal tema taotlus viivitamatult saata lahendamiseks kriminaalasja nr 1-

14-5226 lahendavale kohtule.

3.2.1 J. Reinomägi lisab, et hiljuti taotles ta Viru Maakohtult riigi õigusabi kannatanuna

vaidlustamaks Riigiprokuratuuris kriminaalmenetluse alustamata jätmine teatud kuriteos.

Olenemata sellest, et RÕS § 10 lg 5 järgi kuulus tema taotlus lahendamisele maakohtus,

edastas kohtunik A. Palmiste, kes on teinud ka vaidlusaluse määruse, selle lahendamiseks

halduskohtule. Märgitud toiming kinnitab tahtlust ebaseaduslike kohtulahendite tegemisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu määruse ja J. Reinomägi

määruskaebusega, leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud

argumendid selle tühistamiseks alust ei anna. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus

järgnevalt.

5. Esmalt käsitleb ringkonnakohus J. Reinomägi poolt tõstatatud küsimust sellest, kas

Jõhvi Maakohus oli üldse pädev tema õigusabitaotlust lahendama. Seejuures on J. Reinomägi

viidanud juhtumile, kus Viru Maakohus edastas tema taotluse riigi õigusabi saamiseks

halduskohtule, kuigi RÕS § 10 lg 5 kohaselt oleks selle pidanud lahendama ise.

5.1

Käesolevas asjas on J. Reinomägi taotlenud riigi õigusabi, kuna ta soovib Viru

Ringkonnaprokuratuuri määruse vaidlustada Riigiprokuratuuris. Seega taotleb isik abi

kaebuse koostamiseks ja sellega kaasnevaks õigusalaseks nõustamiseks. Nimetatud taotluse

lahendamine kuulub RÕS § 10 lg 3 kohaselt taotleja elu- või asukohajärgse või õigusteenuse

osutamise eeldatava koha järgse maakohtu pädevusse. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd

J. Reinomägi viibib vahistatuna Viru Vanglas (asukoht Ülesõidu 1, Jõhvi), on Viru Maakohus

tema taotlust lahendades toiminud kooskõlas seadusega. J. Reinomägi viidatud RÕS § 15 lg 1

siinkohal aga ei rakendu, kuna isik soovib riigi õigusabi saamise läbi täiesti uue

kriminaalmenetluse alustamist, mitte õigusabi tema suhtes käesolevalt läbiviidava menetluse

raames. Kaebuse esitaja umbmäärase ja asjakohatu viite Viru Maakohtu varasemale lahendile

jätab apellatsioonikohus siinkohal käsitlemata.

6. Järgmiseks leiab ringkonnakohus, et maakohus on J. Reinomägile riigi õigusabi

andmata jätmisel õigesti juhindunud RÕS § 7 lg 1 p-st 1, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebuses sisalduvad viited inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklitele ning RÕS § 6 lg-le 2 ja § 7 lg-le 2 on siinkohal

sobimatud, kuivõrd J. Reinomägi ei soovi riigi õigusabi mitte tema suhtes kohtumenetluses

oleva kriminaalasja nr 1-14-5226 raames, vaid taotleb täiesti uue kriminaalmenetluse

alustamist.

7. Samuti nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu põhjendustega, millistel kohus

jättis J. Reinomägile riigi õigusabi andmata. Nimelt on esimene kohtuaste siin esmalt õigesti

juhtinud tähelepanu sellele, et J. Reinomägi on varem ise analoogse kaebuse

Riigiprokuratuurile juba esitanud. Ringkonnakohus lisab siinkohal, et tegemist ei ole mitte

ühe sellise kaebusega, vaid J. Reinomägil on pikaajaline kogemus erinevates

kohtumenetlustes ja -astmetes, sealhulgas on ta korduvalt esitanud Riigiprokuratuurile

kaebusi väga mitmete riigiametnike suhtes kriminaalmenetluste alustamiseks. Tema selline

pidev kaebuste esitamine annab aluse väita, et ta on ka ilma advokaadi abita võimeline

esitama kaebust Riigiprokuratuurile.

7.1

Teiseks leiab ringkonnakohus, et Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusele kaebuse

esitamine ei ole tegevus, mis vajaks isikult õigusalaseid eriteadmisi. Kõnealune kaebus

Riigiprokuratuurile on vormivaba ja selle läbivaatamisel on prokuratuur kohustatud

analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, sealhulgas ka neid, millele isik pole osutanud. Seega

puudub vajadus, et kaebuse esitaja ise omaks õigusalaseid eriteadmisi.

7.2

Eeltoodust lähtudes ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 on Viru Maakohus õigesti

jätnud J. Reinomägile riigi õigusabi andmata.

8. Kuigi J. Reinomägi varasematest korduvatest kogemustest tulenevalt selleks otsene

vajadus puudub, märgib ringkonnakohus siinkohal veel, et mõistetavalt ei pruugi kaebuse

esitaja nõustuda ka Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse

alustamata jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks. Ka sellises olukorras,

tulenevalt PS §-st 15 ja vastavalt KrMS §-le 208 on talle tagatud kaebeõigus. Kuid püüdes

vältida isiku alusetu kahtlustamisega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid on seadusandja

põhjendatult leidnud, et Riigiprokuratuuri põhistatud määrust saab isik vaidlustada vaid

professionaalse juristi - advokaadi vahedusel.

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus,

et J. Reinomägile riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda, kuivõrd taotleja on võimeline oma

õigusi kaitsma ise. Maakohtu määrus jääb muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus