3-14-51296/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedErakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 26.05.2014 ettekirjutusega nr 41 (31-3/14-34/1) kohustati J.M.t Erakonnaseaduse § 124 lg 1 ja § 1211 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastama keelatud annetus Tallinna Linnavalitsusele ning esitada 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed.
Legislator headnote
AI generated3-14-51296/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51296 Haldusasi J.M. kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 26.05.2014 ettekirjutuse nr 41 (31-3/14-34/1) tühistamise nõudes.
Menetlustoiming
Menetlusosalised
Menetluse lõpetamine.
Kaebuse esitaja J.M. ning vastustaja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, lepinguline esindaja adv Küllike Namm. RESOLUTSIOON 1.Lõpetada haldusasja nr 3-14-51296 menetlus seoses haldusasja kohtuvälise lahendamisega. 2.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada J.M. kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot, kandes selle J.M. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxx Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides selgituseks „J.M. riigilõiv haldusasjas nr 3- 14-51296“. 3.Sekretäril saata käesolev kohtumäärus kaebajale, vastustaja lepingulisele esindajale ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 26.05.2014 ettekirjutusega nr 41 (31-3/14-34/1) kohustati J.M.t Erakonnaseaduse § 124 lg 1 ja § 1211 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastama keelatud annetus Tallinna Linnavalitsusele ning esitada 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed.
27.06.2014 esitas J.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 26.05.2014 ettekirjutuse nr 41 (31-3/14-34/1) tühistamiseks. Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamiseks kuni asjas lõpliku lahendi tegemiseni. 03.07.2014 kohtumäärusega rahuldati J.M. esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati ERJK ettekirjutuse nr 41 (31-3/14-34/1) täitmine kohtuvaidluse ajaks, s.o kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 05.08.2014 esitas ERJK ettekirjutuse nr 41 (31-3/14-34/1) kehtetuks tunnistamise teavituse ning palus kohtul lõpetada menetlus. 11.08.2014 kohtunõudega küsis kohus J.M. seisukohta haldusasja menetluse lõpetamise kohta. Samuti selgitas kohus, et kohus võib lõpetada menetluse Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg
1 p 4 alusel ning andis kaebajale võimaluse esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kulude kandmist tõendavad dokumendid. 29.08.2014 esitas J.M. taotluse menetluse jätkamiseks ERJK ettekirjutuse nr 41 (31-3/14-34/1) õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja soovib preventiivsetel põhjustel menetluse jätkamist ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja märgib, et ERJK on alustanud tema suhtes haldusmenetlust samadel asjaoludel, mis on käesolevas haldusasjas. Kaebaja selgitab, et kui kohus tuvastab ettekirjutuse õigusvastasuse, siis tuleb haldusorganil edasiste haldusotsuste tegemisel juhinduda kohtuotsuse põhjendustest ning haldusorgan ei saa enam anda samasugust haldusakti samadel asjaoludel. Kaebaja on seisukohal, et kui selgitatakse õiguspärasuse küsimus käimasolevas menetluses siis ennetatakse sellega uut kohtumenetlust samas asjas. Kaebaja ei pea mõistlikuks olukorda, kus otsustatakse menetlus lõpetada, et mingi aja pärast saaks kaebuse esitaja kohtusse esitada samasisulise kaebuse. 04.09.2104 kohtunõudega palus kohus kaebajal täiendavalt selgitada õigusvastasuse tuvastamine vajalikkust kaebaja õiguste kaitseks. Samuti selgitas kohus, et ühe haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei too kaasa juhiseid tulevikus teise haldusakti koostamiseks jms. Kaebaja vastastas kohtunõudele 19.09.2014. Kaebaja on seisukohal, et isiku jaoks peab olema tuvastamiskaebuse esitamise kaudu ennetavalt ära hoitav ka selline õigusvastane menetlus, mis tõenäoliselt lõpeb õigusvastase haldusakti andmisega. Kaebaja on seisukohal, et samasisulise kaebusega tulevikus kohtusse pöördumine on isikule liialt koormav.
KOHTU SEISUKOHT
HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
Halduskohtumenetluse kommenteeritud väljaande §-i 152 kommentaaride kohaselt peab kohus menetluse jätkamise taotluse esitamise korral hindama, kas kaebajal oleks § 45 lg 2 sätestatud alus samasisulise tuvastamiskaebuse esitamiseks. Juhul kui on ilmne, et sellist õigust kaebajal olla ei saa, ei ole alust menetluse jätkamiseks ja menetlus tuleb lõpetada. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Üldjuhul ei ole preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus lubatav, kuna isikul on võimalus tulevikus õigusvastase olukorra esinemisel kaitsta oma õigusi asjakohasema ja tõhusama vahendiga, milleks võib olla tühistamisvõi kohustamiskaebus.
Kaebuse esitaja taotleb menetluse jätkamist ERJK ettekirjutuse nr 41 (31-3/14-34/1) õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja seisukohalt on tuvastamiskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik preventiivsel eesmärgil, kuna ERJK on algatanud uue haldusmenetluse käesoleva haldusasjaga samadel asjaoludel ning õigusvastasuse tuvastamisel on haldusorgan kohustatud juhinduma edasiste haldusotsuste tegemisel kohtuotsuse põhjendustest ning seega on välistatud samasisulise haldusakti andmine. Lisaks leiab kaebaja, et tema õiguste kaitsmine tulevikus uues kohtumenetluses ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlik.
Kohtule esitatud materjali kohaselt tunnistas ERJK 05.08.2014 otsusega nr 31-3/14-34/6 käesolevas haldusasjas vaidlustatava ettekirjutuse kehtetuks tagasiulatuvalt. Seega ei saa vaidlustatav ettekirjutus enam kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning seega ei ole ka alust menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Käesoleva kohtumenetluse eesmärgiks ei saa kaebajal olla huvi saada kinnitus vaidlusaluse ettekirjutuse õigusvastasuse kohta, kuna ERJK on ise vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust kinnitanud ettekirjutust kehtetuks tunnistades. Kohus on seisukohal, et kaebajal on võimalus oma õigusi tõhusamalt kaitsta tulevikus uue algatatud haldusmenetluse käigus tehtud haldusotsuse vaidlustamisega asjakohase tühistamiskaebusega. Tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuga ei ole kaebajal võimalik ennetada tema suhtes uue haldusmenetluse läbiviimist ega uue ettekirjutuse tegemist. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise näol on tegemist üksnes vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamisega, mis ei too vastustajale kaasa õiguslikke tagajärgi ega kohustuslikke juhiseid uue haldusotsuse tegemisel. Seega ei aita preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse menetlemine kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks tuvastamisnõude osa rahuldamata ning lõpetab käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot ning seega kuulub tagastamise kaebaja poolt kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
HKMS § 109 lg 2 kohaselt märgib esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS §
152 lg 1 p 4 alusel. Haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral on kaebaja menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmise eelduseks muuhulgas menetluskulude suurust, koosseisu ning kulude tegelikku kandmist tõendavate dokumentide õigeaegne esitamine kaebaja poolt. Kaebaja on kohtule teatanud, et ei soovi menetluskulude hüvitamist vastustaja poolt ning seetõttu ei ole kaebaja menetluskulude hüvitamist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Elle Kask Kohtunik