3-14-50712/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50712 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus Maksuja Tolliameti 28.02.2014 korralduse nr 12.2-3/21299-3 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –OÜ XXX Vastustaja - Maksuja Tolliamet Resolutsioon 1. Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 29. septembrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 29. oktoobril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MTA 04.02.2014 korraldusega nr 12.2-3/21299-1 (tl 19) kohustati OÜ XXX esindusõiguslikku isikut maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46, § 60 lg 1 ja 2, § 62 lg 1 ja KMS § 22 lg 3¹ alusel ilmuma MTA-sse ja esitama 01.01.2014 kuni 12.02.2014 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat jm tõendid) ning pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2014 kuni 12.02.2014 kohta. OÜ XXX esindusõigusliku esindajana ilmus maksuhalduri juurde vandeadvokaat Rene Varul. OÜ XXX esitas dokumendid valikuliselt ja äriühingu 2014 jaanuarikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enamuse sisendkäibemaksu (83,14%) kohta üldse dokumente ja andmeid ei esitanud. Esitatud seletused olid tehingute toimumise kohta hinnangu andmiseks ebapiisavad ning esindaja sõnul kogu majandustegevust korraldas äriühingus V.Kortšaka isiklikult.

Asja kiirema menetlemise eesmärgil tegi Maksuja Tolliamet 28.02.2014 korralduse nr 12.2- 3/21299-3 (tl 13) ja kohustas OÜ XXX juhatuse liiget Valeri Kortšakat seletuste andmiseks isiklikult kohale ilmuma.

Mõlema korralduse peale esitas OÜ XXX Maksuja Tolliametile vaided, mis MTA 19.03.2014 (tl 20-22) ja 04.04.2014 (tl 15-18) vaideotsustega jäeti rahuldamata.

07.04.2014 esitas OÜ XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 28.02.2014 korralduse nr 12.2-3/21299-3 tühistamiseks (tl 2-3).

Tartu Halduskohtu 06.05.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. OÜ XX kõrvaldas puuduse ja kohus võttis oma 21.05.2014 määrusega OÜ XXX kaebuse menetlusse ning tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 20.06.2014 määras kohus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.

KAEBAJA VÄITED

Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on tehtud mitte maksumenetluse raames, korralduse adressaat on vale ja korraldus on sisult õigusvastane. Kaebaja on seisukohal justkui oleks tema enda otsustada, kuidas maksuhaldur peaks menetlust läbi viima ja milliseid tõendeid koguma.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja hinnangul on vaidlustatud korraldus tehtud seaduslikul alusel, korraldus on piisavalt põhjendatud ning on seetõttu õiguspärane ja tugineb seadusest tulenevale õiguslikule alusele. Vastustaja märgib, et antud asjas on Maksuja Tolliamet ettevõtlusega tegelemise kontrolli lõpetanud ja teinud OÜ-le XXX 31.03.2014 otsuse käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kaebaja väide, et tegemist ei ole maksumenetlusega, ei ole õige. Kohtu arvates on vastustaja põhjendatult osundanud vaidlustatud korralduses maksumenetlusele, sest ka ettevõtlusega tegelemise kontroll viiakse läbi maksumenetluses ning see on üheks maksumenetluse liigiks. MKS § 60-64 mõistes on maksumenetlusega tegelikult hõlmatud väga mitmekülgne maksuhalduri tegevus talle maksuseadustest tulenevate ülesannete täitmisel. Sealhulgas on selliseks tegevuseks ka ettevõtlusega tegelemise kontroll ja käibemaksukohustuslaste registri korrashoiu tagamine.

Vaidlustatud korraldus oli adresseeritud OÜ-le XXX kui maksukohustuslasele. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et juhul, kui maksuhalduri sooviks oli kohustada OÜ XXX juhatuse liiget Valeri Kortšakat ilmuma maksuhalduri juurde, siis oleks tulnud korraldus adresseerida OÜ XXX juhatuse liikmele Valeri Kortšakale kui kolmandale isikule.

Antud juhul oli korralduse adressaadiks maksukohustuslane ning äriühingu seaduslikuks esindajaks on juhatus. Kui äriregistri andmetel on äriühingul üks juhatuse liige, siis põhimõtteliselt maksukohustuslane ja selle seaduslik esindaja kattuvad. Vaidlustatud korralduses märgiti, et teavet on vaja saada isikult (V.Kortšakalt), kes on tehinguid ise isiklikult ja vahetult teinud ja kogu OÜ XXX äritegevust korraldanud, otsinud müüjaid, ostjaid ja vedajaid jne. Seega puudutab vajalik teave maksukohustuslase ettevõtlust, mitte kolmandate isikute tegevust ning maksuhalduril ei olnud mingit vajadust pöörduda V.Koltšaka kui kolmanda isiku poole.

Vaidlust ei ole selles, et 18.02.2014 ilmus maksuhalduri juurde äriühingu esindusõigusliku isikuna Rene Varul, kes andis maksuhaldurile äriühingu ettevõtluse kohta suulisi seletusi ja esitas (osaliselt) ka korralduses nõutud dokumendid ning kelle seletuse kohaselt tegeleb OÜ-s XXX kütuse ostu-müügi tehingutega ainuisikuliselt juhatuse liige V. Kortšaka, mistõttu maksuhaldur andis korralduse seletuse saamiseks isiklikult menetlusosalise seaduslikule esindajale. Tulenevalt MKS § 56 lg 1 sätestatud kaasaaitamiskohustusest pidi maksukohustuslane maksuhalduri nõude ka täitma.

Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et korraldus on sisult õigusvastane. Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetlust viib läbi siiski maksuhaldur Maksuja Tolliametile maksuseadustega antud pädevusest tulenevalt. Maksuhaldur peab maksumenetluses kohaldama seadust ühetaoliselt (Põhiseaduse § 12) ning tagama seadustest kinnipidamise. Maksuhaldur on kohustatud koguma piisavalt tõendeid, et tekkiks veendumus kaebaja ettevõtlusega tegelemise kohta ja et maksukohustuslane käibemaksukohustuslasena registreeringut ei kuritarvita.

HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Nimetatud sätte kohaselt saab õiguspäraseks lugeda sellist haldusakti, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud korraldus vastab nimetatud haldusakti õiguspärasuse tingimustele (MKS § 46). Seega korralduse esitamise õiguslik alus oli olemas ning korraldus on ka vajalikul määral põhjendatud, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik