1-12-12221/43 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-12-12221

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25 september 2014.a Kriminaalasja number 1-12-12221 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus

Kriminaalhooldusametniku ettepanek

G.V karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu G.V

isikukood XXX elukoht: ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele G.V-le Tartu Maakohtu 04.01.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12- kandmata osa, mis on 4 (neli 12221 mõistetud karistuse ) kuud ja 10 (

kümme) päeva vangistust.

Kohaldada süüdimõistetu G.V suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni tõkendina vahistamist. lub täitmisele

Vahistamine kuu viivitamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK G.V on süüdi tunnistatud 04.01.2013.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-12221 KarS § 424 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 26.07.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-

7221 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti G.V-le 1 aasta 8 kuud vangistust. 26.07.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-7221 G.V-le KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks (jõustunud 02.08.2012.a),

2 (4) jääb täitmisele iseseisvalt. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus on jõustunud 21.01.2013.a.

15.05.2014.a Tartu Maakohtu määrusega G.V vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus määras, et ärakandmata karistust ei pöörata täitmisele, kui ta katseaja jooksul, s.o

1 aasta jooksul, ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab talle KarS § 75 lg 1,

2 ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtumäärus jõustus 27.05.2014.a.

22.08.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku pöörata G.V karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

30.07.2014 kell 14:22 tuli kriminaalhooldusalune täitma

registreerimiskohustust ja tema suhtes teostatud joobekontrolli käigus tuvastati G.V väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,264 mg/l (joove tuvastati indikaatorvahendiga Mercury

Nordic’ga S/N: 10200312). 12.08.2014 kella 19:28 paiku nägi vanemkriminaalhooldusametnik hooldusalust G.V Jõgeva linas mänguväljaku asuval pingil koos sõpradega purgiõlut tarvitamas. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et G.V ei suhtu kriminaalhooldusesse täie tõsidusega, millele viitab temale KarS § 75 lg p 2 alu määratud kohustuse rikkumine ja logelev sel suhtumine antud võimalusse täita karistust vabaduses. Lisaks on kriminaalhooldaja märkinud, et

G.V suhtumine kriminaalhooldusesse ei olnud vastutustundlik juba katseaaja alguses - ta vabanes Tartu Vanglast ennetähtaegsalt 27.05.2014 ja oli kutsutud kriminaalhooldusesse esmasele vestlusele 02.06.2014. Teadmata põhjusel kriminaalhooldusalune esmakohtumisele ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik teostas 03.06.2014 kodukülastuse G.V määratud elukohta aadressile Suur 26 Jõgeva linn, kus isik ei viibinud. Kriminaalhooldusalune võttis ametnikuga telefoni teel ühendust ja täitis esmakordselt registreerimiskohustus alles 06.06.2014. a.

Kohus pidas asjas kaks kohtuistungit, mõlemale istungile ilmus G.V alkoholijoobes. Esimesel istungil, s.o 22.09.2014.a fikseeriti 1,210 mg/l ja väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 25.09.2014.a 0,962 mg/l. G.V tunnistas, et on määratud katseajal korduvalt alkoholi tarvitanud. Miks ta seda teinud on, selgitada ei osanud. Viimasel istungil selgitas, et kahe istungi vahepeal jõi kõigil päevadel, kuna on vaja minna vangistust kandma. Ta tunnistab rikkumisi ja kahetseb ning on valmis minema vanglasse. G.V palus, et vangistust ei pöörataks koheselt täitmisele, kuna soovib enne vanglasse minekut teha sisseoste.

Kriminaalhooldaja jäi istungil taotluse juurde pöörata G.V kandmata karistus täitmisele.

Lisaks taotles ta süüdimõistetu suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist, kuna on oht, et vabaduses olles jätkab ta rikkumiste toimepanemist ja , et oleks tagatud ka karistuse kandmisele asumine. G.V on regulaarselt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ka ei ole ta nõuetekohaselt täitnud registreerimiskohustust ega elanud kohtu määratud alalises elukohas. G.V ei ilmunud määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde. Selleks, et süüdimõistetuga üldse kontakt saada, tuli kriminaalhooldajal otsida teda võimalikest viibimiskohtadest ja võtta ühendust süüdimõistetu vanematega. Ühtegi põhjendust G.V-le kohustuste täitmata jätmise kohta esitada ei ole. Lisaks on kriminaalhooldajal andmeid, et süüdimõistetu tarvitab alkoholi koos sõpradega, kelledega sõidetakse siis ka koos autodega ringi. Endiselt püsib kõrge oht, et ka G.V võib panna toime uuesti kuriteo, mille eest ta hetkel karistust kannab, s.o joobes juhtimise.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

3 (4)

kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud kohustuse korduv rikkumine, s.o alkoholi tarvitamine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud.

Kohtule esitatud tõenditest järeldub, et G.V on suhtunud hoolimatult temale veelkordselt antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Oma käitumisega on ta näidanud, et eelnev vanglakaristus ei ole mõjus olnud. Kohus vabastas G.V enne tähtaega vangistuse kandmiselt, kuna leidis, et tegemist on isikuga, kelle puhul on esmase reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning kriminaalhoolduslike vahenditega saab isikut mõjutada rohkem kui seda saaks karistuse täieliku ärakandmisega kinnipidamiskohas. G.V oli kohtu hinnangul oma hoiakut õiguskorda muutnud ning teinud vajalikud järeldused G.V . Arvestades poolt toimepandud kuritegusid ja võimalikke riske, mis on õigusvastase käitumiseni viinud, on peetud vajalikuks tema vabastamisel kohaldada lisakohustusena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. selt ning neljal korral G.V on oma käitumisega näidanud, et suhtub sellesse ükskõik on fikseeritud kontrollnõude rikkumine. Selgelt ükskõikset suhtumist näitab kohtu arvates asjaolu, et ka kohtuistungile ilmus G.V mõlemal korral arvestatavas alkoholijoobes.

Ennetähtaega vangistusest vabastamine on soodustus, millega kaasnevad teatavad tingimused.

Isikul on vabaduses olles võimalus valida, kas ta täidab neid või kannab karistusaja lõpuni vanglas. G.V oli teadlik määratud nõuete täitmise kohustuslikkusest ning nende rikkumise tagajärgedest. Vaatamata sellele ei ole ta võtnud neid tõsiselt ning on jätkanud mitteõiguskuulekat käitumist.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Tartu Maakohtu 04.01.2013.a otsusega G.V-le

mõistetud karistuse ära kandmata osa tuleb täitmisele pöörata. G.V on viibinud vanglas07.02.2013.a kuni 27.05.2014.a, s.o , seega karistuse kandmata

1 aasta 3 kuud 20 päeva osa, mis tuleb pöörata täitmisele on päeva vangistust.

4 kuud ja 10

Kriminaalhooldaja taotles tõkendina vahistamise kohaldamist. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

KrMS § 130 lg 5 kohaselt võib kohus vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku § s 429 sätesta - tud korras. KrMS § 429 lg 1 p 2 võib kriminaalhooldusametniku taotlusel täitmiskohtunik vahistada kohaselt

vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele. Kohus on käesolevalt leidnud, et G.V enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa tuleb pöörata täitmisele. Kohtu käsutuses oleva informatsiooni põhjal on kohtul alust asuda seisukohale, et G.V võib on asuda kõrvale hoidma karistuse täitmisest. G.V on küll ilmunud kutse peale kohtuistungile, kuid temaga ei ole olnud võimalik menetlust läbi viia, kuna alkoholijoobest tulenevalt oli põhjust arvata, et ta ei pruugi toimuvast adekvaatselt aru saada. Vaatamata käivale kohtumenetlusele, on ta korduvalt rikkunud talle pandud kohustust. Ka on olnud raskendatud temaga kontakti saamine, kuna isik ei ole elanud elukohas, millisel ta oli kohustatud elama. Samuti ei ilmunud ta määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde. G.V on juba kõrvale hoidnud süüdimõistva otsuse täitmisest jättes täitmata talle määratud kohustused ning on alust arvata, et isik võib hakata kõrvale hoidma ka vangistuse kandmisest. Nimetatud kahtlust kinnitab ka asjaolu, et kohtuotsuse tegemise järgselt kohtu poolt määratud ajal

4 (4) G.V ei ilmunud vangistusse, mistõttu vangla esitas tema vanglasse toimetamiseks kohtule sundtoomise taotluse ((t.l 69). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et G.V suhtes tuleb kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkendina vahistamist.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, 432.

Kohtunik