1-11-11732/64 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-11732

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-11732 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Margit Luga Kriminaalasi

Süüdimõistetu suhtes karistusjärgse J.K

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu J.K

isikukood: elukoht (vabanemisel ; ): XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg

21.08.2014. a ja 05.09.2014.a (kaugkohtuistung ) id

RESOLUTSIOON

Jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata J.K suhtes

.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOL

UD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 02.11.2011. a otsusega mõisteti J.K süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning

teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 3 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel -

suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.04.2011. a otsusega mõistetud karistuse

2

ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust alates 14.06.2011. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 14.06.2011. a 07.10.2014. a. ja lõppeb Tartu Vangla edastas kohtule materjalid J.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll J.K palus kohtu kohaldamata.

Prokurör on veendunud, et vangla taotlus J.K le karistusjärgse käitumiskontrolli - kohaldamiseks on õigustatud. Prokurör on arvamusel, et J.K suhtumises õiguskorda

ei ole kõik paigas. Käesolevalt on võimalus oma õe korterisse J.K elama asuda Võrus. Kuigi J.K soovib vabanedes minna Soome, ei ole tal Soomes kindlat

töökohta. ör teeb ettepaneku panna käitumiskontrolli ajaks kohustus loobuda nii alkoholist Prokur

kui narkootikumidest, võtta arvele Töötukassas või leida töö kohtu määratud tähtajaks, läbida

kriminaalhooldaja äranägemisel ja Aasta pikkune käit vajadusel sotsiaalprogramme. umiskontroll on prokuröri hinnangul piisav.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning J.K ja ga kuulanud ära

prokuröri karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine , leiab, et J.K suhtes ei ole põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused J.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest

vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning - teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega,

ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871

lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust. Tartu Maakohtu 02.11.2011. a otsusega mõisteti J.K süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning

teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 3 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel -

suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.04.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust alates

14.06.2011. a. J.K kannab üle 2 aasta pikkust karistust kuriteo eest, mille

koosseisuliseks eega on J.K tunnuseks on vägivald. S suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti

3

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

J.K on varasemalt kriminaalkorduvalt karistatud. Karistuseks on ja väärteokorras

mõistetud nii rahatrahve vangistust, mis on jäetud täitmisele pööramata, aga ka vangistust, , aresti,

mis on asendatud ka reaalset vangistust. Peamiselt on J.K üldkasuliku tööga ning toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid ka isikuvastaseid vägivallategusid. J.K on viibinud kriminaalhooldusel kui Tartu Maakohtu 19.04.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

11-4925 istetud vangistus asendati 300 tunni varguse ja kehalise väärkohtlemise eest mõ

üldkasuliku tööga ning J.K määrati kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kriminaalhooldusel olles pani J.K toime kuriteo. uue (käesoleva) Käesolevat karistust kannab J.K eluohtlike tervisekahjustuse tekitamise eest (grillvarda taolise terava esemega rindu , millega tekitas kannatanule torkelöömine lõikehaava vasakpoolse sisemise

rindkerearteri ja südame vigastusega ning verisüdamepaunaga, põhjustades vigastusega ohu

kannatanu elule ).

Eeltoodust järelduvalt on J.K korduvalt karistatud, kuid sellele vaatamata on ta

jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Samas peab kohus oluliseks seda, et viimased J.K-le mõistetud karistused on olnud karistussüsteemis nn vangistuse alternatiivid. J.K-le

on mõistetud karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata (kriminaalasi nr 1-09-17787), kuid mis uute kuritegude toimepanemise tõttu tuli täitmisele pöörata.

J.K-le on ud karistuseks vangistus, mis asendati

mõistet üldkasuliku tööga

(kriminaalasi 1-10-3443), kuid seoses uue kuriteo toimepanemisega. mis pöörati täitmisele

Seejärel karistati üldkasuliku tööga J.K vangistusega, mis asendati samuti (kriminaalasi nr 1-11-4925). Käesoleval ajal kannab J.K karistusena vangistust, mis pöörati täitmisele. J.K selgitas kohtule, et esimest korda karistati teda aastal 1993, kui ta oli 21-aastane, praegu on J.K 42-aastane ja ta on vangistuses viibinud 8 korda. J.K sõnul on kuriteod toime pandud rumalusest ja ta loodab, et edaspidi seda ei juhtu, sest piir peab ka kuskil olema.

Kohus leiab, et J.K kuritegelik perioodi jooksul. J.K käitumine püsinud pika tegutsemisviisi ei ole mõjutanud karistused, mis talle on mõistetud. Vaatamata sellele, et J.K oli esimest kuritegu toime pannes 21-aastane, ei ole tema käitumist mõjutanud

ka vanusega kaasnev teatav elukogemus. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul seda, et J.K

on alt

varasemalt korduvalt käitunud õiguskorrale mittevastav , see on kooskõlas tema

eluviisi ja maailmavaatega , mõtlemise . Oluline on ka asjaolu, et käesoleval ajal on J.K

ise suuteline , mis annab üksnes lootma, et ta edasiselt enam kuritegusid toime ei pane omakorda aluse kahelda, kas sellel korral mõistetud karistus oleks J.K suhtes oma eesmärgi täitnud ning mõjutanud teda oma senisest eluviisist ja käitumisharjumusest vabanemise

korral loobuma. Samas peab kohus oluliseks käesoleval juhul arvestada, et J.K le - mõistetud karistused on olnud lühiajalised ja varasemalt ei ole teda karistatud pikema vangistusega kui 1 aasta (peamiselt karistused alla 1 aasta vangistust), v.a käesolev karistus, mis annab aluse

karistusjärgset käitumiskontrolli arutada arvata, et J.K süü . See annab alust

kuritegude toimepanemisel ei ole olnud suur, kuna mõistetud karistused on olnud alammäära lähedased (sh kuriteo eest mõistetud karistus, mida J.K käesolevalt kannab). Kohtu

hinnangul on nimetatud fakt oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste

kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed

eesmärg , mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne id)

käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste

mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust kalduvuskuritegude toimepanemist ühiskonnas

4

maandada piisavalt, on kohtu hinnangul põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist. J.K on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, ka paljud kuriteod on J.K

toime pandud alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab J.K , et enne vangistust tarvitas ta lahjat alkoholi igapäevaselt . Lühiajaliselt , vahel ka kanget

on J.K saanud alkoholiravi , aga see ei olnud (ampulli pannud, elektriravil käinud) tulemuslik. J.K selgitab, et kui inimene ise ei taha loobuda, siis ei saa keegi aidata. Küll aga ei näe J.K seost alkoholi tarvitamisel ja oma kuritegelikul käitumisel, kuigi

tunnistab, et kuriteod on olnud „purjuspäi rumalused“. Istungil on J.K vangla iseloomustuses kirjutatut kinnitanud ja lisanud, et kui õlu joomine on alkohol, siis selle tarvitamist

ta ei lõpeta. Probleemi näeks ta viinast purju joomises, aga pärast sauna 2 3 õlle joomises ta midagi -

halba ei näe. Seega, kuigi J.K ise seostab oma kuritegelikku käitumist alkoholi

tarvitamisega, ei pea ta lahja alkoholi tarvitamist (õlu joomist) üldse alkohoolse joogi tarbimiseks. Probleemidest arusaamist näitab see, et varem on J.K üritanud alkoholi tarvitamisest

loobuda, kuid edutult. Samas, kui J.K jätkab alkoholi tarvitamist, suurendab see oluliselt riske, et ta jätkab oma kuritegelikku eluviisi.

Erinevalt käitumisest vabaduses, on J.K käitumine kinnipidamisasutuses olnud

korrektne. Ta on -

osalenud kutseharidussüsteemis keevitaja 1 stases õppes ja lõpetanud, läbinud aa sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. Viimasest sai J.K enda sõnul ka abi. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kohus leiab, et läbitud sotsiaalprogrammid, millest J.K sõnul on talle palju abi olnud, võivad aidata kaasa tema paremale resotsialiseerumisele vabanemise korral. Sotsiaalprogrammides on tegeletud

probleemidega, mis J.K puhul kuritegude riskifaktoriteks on olnud alkoholi – tarvitamine ja agressiivsus.

Vabanemise korral . soovib J.K minna tööle Soome Konkreetset töökohta või

elukohta ta nimetada ei tea, mainib lihtsalt, et Soomes võtab teda vastu

lapsepõlvesõberxxxxxxxxxxxxxxxxx tema pere (elukaaslane koos 3-kuuse lapsega). J.K võimaliku Soome mineku osas on tema sõnul xxxxxxxxxxxxxxxx ühendust pidanud õde xxxxxxxxxxxx. Kohus kuulas J.K väidete kontrollimiseks ära Mxxxxxxxxxxx, kelle

sõnul ga J.K Soome minekust rääkinud. ei ole tegelikult tema xxxxxxxxxxxxxx

Sellegipoolest on , et kokkulepe elu- J.K jäänud seisukohale ja töökoha osas on

olemas. Siiski puuduvad kohtul andmed selle kohta, et J.K on võimalus pärast

karistuse ärakandmist Eestist lahkuda ja Soome minna ning elada ja töötada koos oma lapsepõlvesõbra xxxxxxxxxxxxxxxxa. Hinnates kogutud andmeid kogumis, on kohus veendunud,

et J.K puudub võimalus Soome elama ja tööle minna. Esiteks puudub J.K

endal Exxxxxxxxxxxxxxxx igasugune kontakt (ise kohtus ta xxxxxxxxxxxxxxxxx

viimati 5 aastat tagasi, praegu suhtleb temaga xxxxxxxxxxxxxx J.K õde

xxxxxxxxxxxxxkinnitas kohtule, et tema ei ole xxxxxxxxxxxxxxxxx suhelnud Soome tööle

saamise võimalustest. Lisaks ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et inimene, kellega J.K ei ole kohtunud 5 aastat oleks valmis teda enda juurde elama võtma ka olukorras, kus perre on sündinud väike laps. Kohtu hinnangul ei ole seega J.K väited Soome elama

ja tööle minemise kohta eluliselt usutavad ning on otsitud selleks, et tema suhtes välistada karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

J.K on Eestis olemas kindel elukoht. Enne xxxxxxxxxxxxxx vangistust elas ta õele

kuuluvas korteris, mis on käesoleval ajal välja üüritud, kuid vabaneb 01.10.2014. a, selleks, et J.K saaks sinna vabanemise korral taas elama asuda. Seega on J.K

vabanemisel olemas kindel elukoht. Samuti on J.K vabanemise korral tagatud lähedaste toetus, kes loodavad ja usuvad, et J.K on võimeline oma senist käitumist

5

muutma ja lõpetama alkoholi tarvitamise. Selleks on lähedased valmis pakkuma J.K le -

vajalikku toetust ja abi. Kohtu hinnangul suurendab see võimalusi, et J.K

oleks piisava tahte ja motivatsiooni korral võimalik kohaneda ühiskonnas ja seada endale edasiseks õiguskuulekad eesmärgid. Oluline on ka fakt, et tegelikkuses on J.K

võimeline tööd tegema ja seeläbi püsivat sissetulekut teenima. Kohus peab oluliseks, et J.K

kindlasti endale vabanedes töö leiaks, kuna see võimaldab olla tegevuses, saada regulaarset sissetulekut ja vähendada oluliselt alkoholi tarvitamist.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et J.K suhtes ei ole

karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatud kohaldamine . Kuigi J.K on toime pannud erinevaid kuritegusid, ei ole J.K näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega võimalik mõjutada õiguspärasele käitumisele.

Raina Pärn Kohtunik