3-14-52226
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52226 Haldusasi O. D., O. V., A. V., J. I. ja D. Z. esialgse õiguskaitse taotlus. Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja: O. D. Taotleja: O. V. Taotleja: A. V. Taotleja: J. I. Taotleja: D. Z.
RESOLUTSIOON 1. Jätta O. D., O. V., A.V., J. I. ja D. Z. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Saata määrus taotlejatele.
Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates (HkMS § 252 lg 7, § 204).
ASJAOLUD JA ESITATUD ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS 1. 26. septembril 2014 saabus Tallinna Halduskohtule O. D., O. V., A. V., J. I. ja D. Z. nimel esitatud avaldus, milles taotletakse esialgse õiguskaitse korras Tallinna Kesklinna Vanema 8. augusti 2014 korralduse nr 469 täitmise peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-14-56875. Taotlusest nähtuvalt on selle tsiviilasja esemeks M. S. hagi OÜ Tanaka, A. P., T. P. ja Tallinna linna vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Samuti nähtub taotlusest ja sellele lisatud materjalidest, et taotluse esitajad on Tallinnas xxxxxxxx asuva elamu mõtteliste osade erastamise õigustatud subjektid ning nad leiavad, et eelviidatud tsiviilasjas tehtavast lahendist tulenevalt võib xxxxxxx asuva elamu mõtteliste osade erastamise õigustatud subjektide ring muutuda. Linnaosavanema 8. augusti 2014 korraldusega, mille peatamist avaldajad taotlevad, kinnitati xxxxxxx elamu mõtteliste osade erastamiseks läbi viidud enampakkumise tulemused. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2.
Vaadanud läbi avalduse ja sellele lisatud materjalid, leian, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, sest halduskohtu menetluses ei ole kaebust, mille rahuldamise tagamiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Samuti ei nähtu taotlusest, et kaebajad oleks esitanud vaide, mille kohta tehtava otsuse tagamiseks oleks esialgne õiguskaitse vajalik. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et halduskohus saab esialgset õiguskaitset kohaldada siis, kui halduskohtule on esitatud kaebus ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine on vajalik selleks, et teised menetlusosalised või muud isikud ei saaks teha toiminguid, mille tõttu ei oleks kaebajal võimalik oma tegelikku eesmärki saavutada isegi siis, kui kaebus rahuldatakse. Esialgne õiguskaitse on niisiis ette nähtud selleks, et kaebusega kohtusse pöördunud isiku olukord kohtumenetluse kestel ei halveneks. Esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist saaks taotleda eeskätt siis, kui halduskohtule on esitatud selle haldusakti tühistamise nõue. Käesolevast taotlusest ei nähtu, et taotlejad oleksid esitanud halduskohtule kaebuse kas Tallinna Kesklinna vanema 8. augusti 2014 korralduse tühistamiseks või mistahes muu kaebuse, milles tehtava kohtuotsuse täidetavuse tagamiseks oleks selle korralduse täitmise peatamine vajalik. 4. HkMS § 249 lg 2 kohaselt on esialgse õiguskaitse taotlus võimalik esitada ka vaidemenetluse ajal. Samas ei ole taotlejad viidanud ühelegi asjassepuutuvale vaidemenetlusele, mis õigustaks käesoleva esialgse õiguskaitse taotlemist. Kui taotluse esitajad leiavad, et Tallinna Kesklinna vanema 8. augusti 2014 korraldus nr 469 on õigusvastane ning rikub taotluse esitajate subjektiivseid õigusi, on neil võimalik seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitada selle korralduse tühistamiseks kaebus halduskohtule või vaie. Alles pärast vaidemenetluse kestel või kohtule kaebuse esitamise korral on võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Enne kaebuse või vaide esitamist aga esialgset õiguskaitset kohaldada ei saa. 5. Kuigi käesolevast taotlusest ei nähtu selgelt, millistele asjaoludele kaebajad täpselt tuginevad, võib taotluse ja linnaosavanema korralduse põhjal, samuti mulle teada olevate Koidula tn. 14a elamu mõtteliste osade erastamisega seotud varasemate vaidluste (haldusasjad nr 3-10-3163 ja 3-12-1400) asjaolude põhjal aimata, et kaebajad peavad võimalikuks, et 5. augustil 2014 toimunud elamu mõtteliste osade erastamise enampakkumisel ei saanud osaleda kõik isikud, kes oleksid kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (KaasES) kohaselt pidanud seal osaleda saama. Kui kaebajad soovivad edaspidi sel argumendil linnaosavanema 8. augusti 2014 korraldust vaidlustada (halduskohtule sellekohase kaebuse esitada), siis tuleb neil silmas pidada, et HkMS § 44 lg 1 kohaselt saab isik kohtusse pöörduda enda subjektiivsete õiguste kaitseks. See tähendab seda, et haldusakti tühistamist ei saa nõuda pelgalt seetõttu, et see haldusakt on objektiivselt õigusvastane, vaid konkreetne isik saab tühistamisnõude esitada, kui see haldusakt tema õigusi rikub. Isegi juhul kui leiaks tuvastamist, et M. S. oli xxxxxxx elamu üürnik ning oleks pidanud saama osaleda mõtteliste osade erastamise enampakkumisel, ei näi see kuidagi rikkuvat O. D., O. V., A. V., J. I. ja D. Z. õigusi. Isegi kui eeldada, et kõigil taotlejatel oli mõtteliste osade erastamise õigus esimese eelistusena (KaasES § 4 lg 1 p 1), ei saanud nende õigusi kuidagi rikkuda see, et veel mõni vastava eesõigusega isik enampakkumiselt kõrvale jäi. Linnaosavanema 8. augusti 2014 korraldusest nähtuvalt ei võitnud ükski taotleja ühegi mõttelise osa enampakkumist, samuti ei ole M. S. sel
enampakkumisel ühtegi mõttelist osa omandanud. Selles valguses jääb samuti arusaamatuks, kuidas see, kas M. S. üürilepingu ülesütlemine toimus õiguspäraselt või mitte, üleüldse tegelikult taotlejate õigusi rikkuda saaks. Samuti tuleb silmas pidada, et vastav kaebus oleks võimalik esitada 30 päeva jooksul vaidlustatava haldusakti teatavakstegemisest arvates. See tähtaeg on taotlejatel suure tõenäosusega käesolevaks ajaks juba mööda lastud. Tähtaja ennistamine oleks võimalik, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel ning tähtaja ennistamise avaldus on esitatud 14 päeva jooksul takistuse äralangemisest (HkMS § 71). Lisaks eeltoodule märgin, et kui kaebajad soovivad esitada kaebuse, tuleb HkMS § 104 lg 1 viimase lause kohaselt tasuda riigilõivu igal kaebajal täismääras, samuti tuleb igal isikul riigilõiv tasuda käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise korral.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
