2-12-37199/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-37199 Tsiviilasi AV hagi MV ja RR (R) vastu kaasomandi lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.04.2014 otsus ja 06.06.2014 täiendav otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MV vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-X, XXXXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX XXXXX XXXXXXXX), esindaja Reimo Mets

Kostja I MV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX, XXXXX, XXXXXX), esindaja Kalle Oja

Kostja II RR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-XX, XXXXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX)

Menetlustoiming Apellatsioonimenetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu MV loobumine Harju Maakohtu 10.04.2014 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-12- 37199 esitatud vastuapellatsioonkaebusest.

2. Lõpetada apellatsioonimenetlus.

3. Jätta vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja MV kanda.

4. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.

2(3) Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 10.04.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hageja hagi ja lõpetas pooltevahelise kaasomandi selliselt, et kinnistu jääb ½ osas hageja ja ½ osas kostja II omandisse ning kohustas hagejat maksma kostjale I hüvitist ning kostjaid andma vastavad nõusolekud kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostjale I kaasomandi lõpetamisel makstava hüvitise tasaarvestamiseks hageja rahalise nõudega kostja I vastu tsiviilasjas nr 2-12-26050. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. 15.04.2014 esitas hageja maakohtule avalduse kohtuotsuse täiendamiseks, mille alusel määras maakohus 06.06.2014 täiendava otsusega asendada kostjate tahteavaldused kohtuotsusega.

2. 11.05.2014 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osaliselt ja teha selles osas uus otsus, millega määrata kaasomandiosale uus väärtus ja kohustada hagejat maksma selle alusel hüvitis, samuti asendada kostjate tahteavaldused kinnistu omanikukande muutmiseks kohtuotsusega ning jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud täielikult kostja I kanda. Ringkonnakohus võttis 10.06.2014 määrusega kaebuse menetlusse.

3. 25.06.2014 esitas kostja I ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu 10.04.2014 otsuse osas, millega mõisteti hagejale välja hüvitis kostjale I kaasomandi osa kaotamise eest ja menetluskulude jaotuse osas, ning teha selles osas uus otsus, mõistes välja hüvitise suuremas summas ja jättes menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus võttis vastuapellatsioonkaebuse 30.06.2014 määrusega menetlusse.

4. 16.07.2014 esitas hageja kohtule avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks. Kostja I nõustus kaebusest loobumisega. Ringkonnakohus võttis 25.08.2014 määrusega vastu hageja loobumise apellatsioonkaebusest ja lõpetas selles osas apellatsioonimenetluse. Kohus leidis, et kostja I esitatud vastuapellatsioonkaebuse alusel menetlus jätkub, kuivõrd nimetatud kaebus on esitatud apellatsioonitähtaja jooksul TsMS § 632 lõike 3 esimese lause mõttes. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jäid hageja kanda.

5. 05.09.2014 esitas kostja I kohtule avalduse vastuapellatsioonkaebusest loobumiseks. Kostja I palub vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulude jaotamisel arvestada hageja vastuolulise menetlusõigusliku käitumisega ja asjaoluga, et hageja apellatsioonkaebusest loobumine ei olnud kuidagi seotud maakohtu poolt täiendava otsuse tegemisega, vaid pigem kartusega, et õiglase hüvitise suurust võidakse vastuapellatsioonkaebuse alusel suurendada, samuti asjaoluga, et kostja I esitas kaebuse vastuapellatsioonina. Seetõttu palub kostja I jätta tema vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud täielikult hageja kanda või alternatiivselt kohaldada TsMS § 162 lõiget 4, jättes kulud täielikult poolte endi kanda.

3(3)

6. 13.09.2014 seisukohas leiab hageja, et kuna teises tsiviilasjas on kostja I kaasomandiosale seatud kohtulik hüpoteek hageja kasuks ning Riigikohus on kassatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-12-26050 menetlusse võtnud (asja arutamine toimub 27.10.2014), siis tuleb käesolevas asjas lahendi tegemine edasi lükata, kuni on tehtud Riigikohtu otsus. Eeltoodu on oluline seetõttu, et nõuded on omavahel tihedalt seotud ja sisuliselt puudutavad mõlemad tsiviilasjad ühte ja sama temaatikat. Samuti märgib hageja, et kuivõrd ta on vastuapellatsioonkaebusele vastuse esitanud, tuleb jätta kaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja kanda.

7. Ringkonnakohus küsis hageja vastuses sisalduvale taotlusele menetluse peatamiseks kostjalt I seisukohta. 18.09.2014 seisukohas leiab kostja I, et puudub alus lükata edasi vastuapellatsioonkaebusest loobumise avalduse vastuvõtmist.

Määruse põhjendused

8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kostja I loobumine vastuapellatsioonkaebusest tuleb vastu võtta. TsMS § 644 lõike 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sama sätte lõike

3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud; lõike 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Eeltoodu alusel tuleb võtta vastu kostja I loobumine vastuapellatsioonkaebusest ja seoses sellega lõpetada tsiviilasja menetlus.

9. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et loobumise vastuvõtmise otsustamine tuleks edasi lükata kuni tsiviilasjas nr 2-12-26050 tehtava Riigikohtu lahendini. Tegemist oleks sel juhul menetluse peatamisega TsMS § 356 lõike 1 alusel, kuid hageja esiletoodud asjaolud ei anna selleks alust. Küsimus, kas tsiviilasjas nr 2-12-26050 hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek takistab või mitte jõustuva lahendi täitmist, lahendatakse täitmise käigus. Käesolevas asjas vastuapellandi loobumine kaebusest ja sel alusel apellatsioonimenetluse lõpetamist ei takista asjaolu, et hageja ja kostja I vahel on Riigikohtu menetluses teine tsiviilasi, kus hageja soovib saada kostjalt I hüvitist neile kaasomandisse kuulunud vara ½ väärtuse ulatuses, kuna vara omandamisel tasus kogu vara eest hageja oma rahaliste vahenditega.

10. Kaebusest loobumise korral ei anna seadus kohtule kaalutlusõigust, kelle kanda jätta lõpetatud apellatsioonimenetluses tekkinud poolte menetluskulud. Lõpetatud osas jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 644 lõike 3 kohaselt kaebuse esitaja kanda.

Ülle Jänes Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/