4-14-5779/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. augustil kohtumajas 2014 Jõhvi Väärteoasja number 4-14-5779 (2440,14,003692) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõdovitš Väärteoasi kaebemenetluses

A.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja A.S Vxxx19.06.2014.a ot 2440,14,003692 susele väärteoasjas nr

Menetlusalune isik A.S, isikukood xxx, xxx

Menetlusalune isik kaitsja

Andrei Matvejev Kohtuväline menetleja PPA Ida prefektuuri esindaja A.S Istungi toimumise aeg 25.08.2014 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta A.S kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 19.06.2014 2440,14,003692 rahuldamata .a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 29. septembrist 2014.a.

MENETLUSE KÄIK 29.05.2014 koostas patrullpolitseinik Exxx Rxxxa väärteoprotokolli AB 1255651 selle fakti kohta, et A.S asulas kiirusega 82+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem, kui 29 km/h. Samuti puudus isikul esitamiseksvastava kategooria juhtimisõigust tõendav dokument ning isikut tõendav dokument. Sellega rikkus LS § 1 A.S

5 lg 1 p 2 ning LS § 88 lg 1. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ja LS § 242 lg 1 alusel.

19.06.2014 tegi Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi piirkondliku politseitöö politseijaoskonna teenistuse Andres Visnapuu 440,14,003692 otsuse, milles vanemväärteomenetleja väärteoasjas 2 pidas tõendatuks poolt LS § 227 lg 2 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava A.S

väärteo toimepanemist ja Mas isikule karistusena KarS § 63 lg 1,3 kohaselt LS § 227 lg 2 järgi 62 trahviühikut summas eurot ning LS § 2 sena juhtimisõiguse

27 lg 5 p 1 alusel lisakaristu äravõtmise 1 kuuks.

15.07.2014 esitas A.S-i kaitsja advokaat Andrei Matvejev kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada. 19.06.2014.a kohtuvälise menetleja otsus sisaldab paljusõnalist kirjeldust Eesti liikluses toimunud olukorra kohta ja üldsõnalised märkused sellest, et kiiruse ületamine viib liiklusõnnetustele nt. jalakäijatega ja jalgratturiga. Ei ole selge, millisel viisil need arutlused aitavad tuvastada karistuse Mamiseks olulisemad asjaolud. Asjaoludest, mis tegelikult puudutavad antud asja, on ära märgitud ainult see, et menetlusalune isik on varem toime pannud samalaadset tegu ja menetleja arvates varasema toimepannud teo toimepanemise eest Matud karistus ei parandanud menetlusaluse isiku käitumist.

Otsuses puuduvad viited sellele, mis konkreetsed asjaolud milliste tõenditega tõendatakse, milliseid fakte tuvastas kohtuväline menetleja mainitud tõendite pinnalt ja millest tekib süüteo kooseis. Kaitsja on sellise arvamuse juures, et lisakaristuse Mamisel on kohtuväline menetleja rikkunud ka menetlusnorme. Lisakaristuse kohaldamine on subsidiaarne karistus ja selle kohaldamine peab olema eraldi põhjendatud lisaks põhikaristuse kohaldamisele. Lisakaristuse kohaldamine peab olema proportsionaalne lähtudes karistamise eesmärgist: sundima isikut parandama oma käitumist.

Kohtuväline menetleja viitas lisakaristuse kohaldamist põhjendades põhikaristuse kohaldamise aluseks olevatele asjaoludele ja lisaks sellele Mas, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest.

Kaitsja jääb selles osas samalaadse arvamuse juurde nagu põhikaristuse põhjendamise osas. Kohtuväline menetleja peab otsuse tegemisel analüüsima konkreetse juhtumi asjaolusid, mitte riigi liiklusohutuse üldolukorda ja viidata konkreetsele rikkumistele või asjaoludele, mis põhjendavad lisakaristuse kohaldamist, mi

tte üldõigusolukorrale.

Andes ütlusi esitas menetlusalune isik väite, et liiklus koos teiste sõidukitega ühises suunas ja ta arvab, et kiirusemõõtmise seade võibki fikseerida mitte tema kiirust, vaid tema ees või taga liikuvate sõiduke kiirust. Otsuse tegemisel oli kohtuväline menetleja kohustatud analüüsima antud vastuväidet, esitama oma arvamus sellise argumendi mittekõlbamatuse kohta ja esitama oma arvamuse põhjendused.

Lisaks sellele tuleb ära märkida seda, et antud kohas ( ) kehtivad erinevad kiirusrežiimid: 70 xxx

km/h, pärast seda 50 km/h ja pärast seda uuesti 70 km/h. Patrullauto seisis kohas, kus kehtib kiiruslimiit 50 km/h. Kaitsja on sellise arvamuse juures, et juhul, kui kiiruse mõõtmine toimub teelõigul, kus kehtivad erinevad kiirusrežiimid, peab liiklusjärelevalve teostaja kajastama piisavalt väärteo toimepanemist kajastavates dokumentides mõõtmise teostamise kohta, mõõtmise piire ja sõiduki asukohta kiiruse mõõtmisel selleks, et vältida olukorda, millal kiiruse mõõtmine teostatakse kohast, kus kehtib vähem kiirusrežiim, kuid sõiduk liigub mõõtmise teostamise ajal kohas, kus kehtib suurem kiirusrežiim. Kaitsja arvates peab protokolli koostaja sellisel juhul juba kiirusseadme kasutamise protokollis täpselt ata koht, kus seisis (või sõitis) liikluse järelevalve teostaja mõõtmise hetkel ja distantsi M

kuni sõidukini, mille kohta kiiruse mõõtmise teostatakse. Või teostades mõõtmist kohast, kus kehtib vähem kiirusrežiim, tagada, et kiirusmõõtmise seadme mõõtmise distants ei ületa selle vähema kiirusrežiimi kehtivuse tsooni.

Teiste sõnadega, tuleb vältida olukorda, et menetlusalune isik liigub suurema kiiruse lubatava liiklusmärgi kehtivuse tsoonis, kui liiklusjärelevalve teostaja teostab kiiruse mõõtmist selle liiklusmärgi tsoonist, mis kehtestab vähema kiiruse tsooni ja pole võimalik tuvastada, mille konkreetse liiklusmärgi tsoonis liikus menetlusaluse isiku sõiduk mõõtmise teostamise hetkel. Kaitsja soovib rõhutada, et pole võimalik tuvastada selle olukorda tunnistaja ütluste pinnalt, kuna inimese silmad ei ole mõõteseadmed ja ei saa inimene nimetada konkreetset distantsi temalt objektini, eriti kui objekt liigub või läheneb. Väärteomenetluse peamine nõue seisneb selles, et otsus peab olema motiveeritud. Kohtuväline menetleja peab selgelt välja tooma, milliste tõendite alusel, neile viidates ta ühe või teise järelduse teeb. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on

väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas asjas 3-1-1-102-11, p 7; 3-1-1-3-08, p 12; 3-1-1-6-06, p 6.3; 3-1-1-45-06, p 9; 3-1-1-105-03, p 12).

KrMS § 211 lg 2 sätestab, et kohtueelses menetluses selgitab uurimisasutus kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Eelnevast lähtudes on kohtuväline menetleja kohustatud otssuse koostamisel välja selgitamata menetlusalust isikut õigustavad asjaolud. Kohtuväline menetleja jättis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja kaitsja vastulauses avaldatud asjaolud täiesti tähelepanuta, millega rikkus ülalnimetatud väärteomenetluse põhjapanevat põhimõtet. Eelnevast lähtudes, tegi kohtuväline menetleja otsuse ebausaldusväärsete ja vastuoluliste tõendite alusel, jättes välja selgitamata menetlusalust isikut õigustavad asjaolud. Eespool kirjeldatud rikkumiste tõttu puuduvad väärteoasjas usaldusväärsed tõendid, mille alusel oleks kohtuväline menetleja saanud tõsikindlalt tuvastada, ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, kas menetlusalune isik sõitis kiirurežiimi ületava kiirusega või mitte. Asjas kogutud materjalide pinnalt ei ole võimalik seda asjaolu tõsikindlalt tuvastada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja esindaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Menetlusalune isik A.S andis ütlusi, et ta sõitis xxx . Politsei seisis 250 m enne märk pööret. Nendest 50 km märgini oli 500 800 m. Kiirust ta otseselt ei järginud, kuid teab, et kiirust -

ta ei ületanud. Jälgis ees sõitvat autot ja navigaatorit. Sõitis 50 suunas sõitsid ka -60 km/h. Samas teised autod. Dokumente kaasas polnud, kuna unustas rahakoti koju.

Tunnistaja Exxx Rxxx xxx -200 m kaugusel ning a andis ütlusi, Auto oli mõõtmise momendil 140

50 km märk oli 700-800 m kaugusel. Auto peeti kinni. Juhil polnud dokumente. Tuvastati isik ja too palus mitte karistada kuna on sõiduõpetaja ning kaotab tööloa. Rikkumisega ta nõus ei olnud.

Tunnistaja MxxxMxxx mais xxx andis ütlusi, et /h. Kui juht neid märkas tegi äkkpidurduse. Auto peeti kinni. Juhil puudusid dokumendid. Isik tunnistas, et ületas kiirust aga palus, et annaksime andeks, ta on sõiduõpetaja ning võib tööst ilma jääda. Siis hakkas isik rikkumist eitama.

Kohtuistungil avaldati kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokoll (lk. 18-19), mille kohaselt xxx km/h. Kiiruse mõõtmise laiendMamatus on +/- 3 km/h, seega ületas A.S sõidukiirust mitte vähem, kui 64 km/h.

Kohtuistungil avaldati isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 20), mille kohaselt tuvastati

29.05.2014 kell 13.40 politsei andmekogu andmetega m-KAIRI, et isik vastab infosüsteemis olevale fotole.

Kohtuistungil avaldati A.S-i karistusregistri andmed (lk 22, 33-37), mille kohaselt on kokku menetlusalust isikut karistatud 3 korda väärteokorras, sh LS § ja LS § 74

242 lg 1 -22 lg 1 järgi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et A.S-i kaitsja advokaat Andrei Matvejevi kaebus ei ole põhjendatud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks atud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende M kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et A.S puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Menetlusalune isik ei eita oma süüd ning väärteo toimepanemise fakt on tõendatud tunnistajate ütluste MxxxMxxxja Exxx Rxxxa ga.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate Mxxxn M ja E R ütluste ja kirjalike tõendite usaldusväärsuses. ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas Tunnistajad andsid

objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tutvunud menetlusaluse isikuga, nad on sõltumatu ütlusi selle kohta, mida ise nägi d tunnistajad, kes andsid d. Antud tunnistajad on

politseitöötaja kelle igapäevaseks töö on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases d,

ks

töös peavad kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel nad

koheselt reageerima. Kaitsja hinnangul ilmnevad tunnistajate ütlustes vastuolud osas, millal ja millises järjekorras olid kohapeal koostatud menetlusdokumendid, seega tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Hinnates tunnistajate ütlusi, tuleb arvestada .

asjaoludega, et käesolevas väärteomenetluses koostas menetlejana vajalikud dokumendid politseitöötaja ning teine politseitöötaja on tunnistaja, kes võis mitte teada menetleja E R

- M M

poolt protokollide koostamise järjekorda. Samuti on tegemist politseitöötajatega, kes pidevalt koostavad analoogilisi dokumente ning nad võisid unustada, millises täpses järjekorras olid koostatud dokumendid justnimelt antud väärteoasjas. Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, ütlustes puuduvad vastuolud tõendamiseseme asjaolude kohta, ütl used on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega.

Kohtu hinnangul on veenvad tunnistajate E R ja M M seletus , mille kohaselt nad on kindl , et ed ad

nende poolt X maanteel 6-l kilomeetri XXX l peatatud sõiduk liikus liiklusmärgi 50 km/h piirkonnas, sõiduk sõitis antud teemärgi juurest juba ligi 800 meetrit. Siinjuures tuleb silmas pidada, et politseitöötajad igapäevaselt sõidavad antud teel ning väga tihti mõõtevad sellel kohal sõidukiirust. Seega patrullpolitseinikud hästi teavad antud teelõike ja vahemaad mõõtetava sõiduki ja liiklusmärgi või politseiauto vahel. Samuti juhul, kui autojuht ei oleks pannud toime liiklusalast rikkumist, puuduks politseil vajadus . sõidukit peatada

Tunnistajate E R ja M M’a ütlused on kooskõlas liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning kohtu hinnangul tunnistajate ütlused koostoimes dokumentaalse tõendiga saavad olla küllaldas eks ja usaldusväärse ks tõendi t te teks.

Kohus ei loe menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks kuna ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega (tunnistajate ’a ütlustega ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga) E R ja M M

ning kohus kõrvaldab menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on enda õigustatavad ning antud väärteo soovides vabaneda toimepanemisega kaasnevast vastutusest.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, A.S xxx et h, millega ületas lubatud

sõidukiirust 50 km/h mitte vähem, kui 29 km/h. Samuti puudus isikul esitamiseksvastava kategooria juhtimisõigust tõendav dokument ning isikut tõendav dokument. Sellega rikkus A.S

LS § 15 lg 1 p 2 ning LS § 88 lg 1. Menetlusaluse isiku tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ja LS § 242 lg 1 alusel.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § 15 lg 1 p kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab:

21-40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 1 kuue kuuni. Liiklusseaduse § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. LS § 242 lg 1 näeb sätestab: - -des 201 -des 205 -des 209, 211 ja -des 214 -des 221

des 226

. Liiklusseaduse § , § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll riikliku järelevalv i /tl kohaselt 18/ teostati e korras

liikumiskiiruse mõõtmine l kiirusmõõteseadega STALKER xxx 6-l - km II MDR nr AS008371,

mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-13/00246, mida testiti 29.05.2014.a kell 13.20 ning seade oli töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; 3) välistati elektriliste häirete allikad; 4) tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulasisesel valgeajal, sademeteta ilmaga, kuival, kattega, kahesuunalisel teel, hea nähtavusega kahe sõidurajaga teel. Patrullauto seisis. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes

. Mootorsõiduk liikus pärisuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda. Kiirus mõõdeti sirgel teelõigul 3-4 sekundi jooksul, segavaid asjaolusid ei olnud. Seadme helisignaal

Radarimõõturil (Doppler helisignaal) oli ühtlaselt tõusev, kõrgenev. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadme näit. Seadme lugem näitas km/h. Lubatud sõidukiirus

mõõdetaval teelõigul on

0 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiend km/h. Ületas Mamatus +/- 3 mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui näidati

29 km/h. Juhile seadme

tabloole fikseeritud näitu Mõõtmis . e ajal ei kasutatud video/heli/fototehnikat. Protokoll on allkirjastatud , menetlusaluse isiku ja tunnistaja polt. mõõtja/protokollija

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on järgitav ja arusaadav.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et A.S juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 15 lg 1 p

2 ja kvalifitseeritud . Liiklusseaduse § 227 lg järgi Liiklusseaduse § 242 objektiivsed tunnused (LS § 88 lg rikkumise korral) seisnevad mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki juhtimises ilma vastavate dokumentideta (juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus).

A.S-i teos LS § 242 lg 1 järgi väärteo tunnuste olemasolu tuvastamisel tugineb kohus tunnistajate ütlustele. Tunnistajad E R ja M M seletasid, et juhil puudusid esitamiseks vastava kategooria juhtimisõigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. Seega A.S juhtis mootorsõidukit ilma Liiklusseaduse § 88 lg-s 1 vajalike dokumentideta ning A.S LS -s 1 . täitis oma tegudega § 242 lg sätestatud väärteokooseisu

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et A.S täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. sõiduki A.S autojuhina nägi liiklust piiravat märki, kuid kiirust ei vähendanud. A.S tegevus oli teadlik ja sihikindel ning ta tahtlikult eiras Liiklusseaduse

-s 1 § 15 lg 1 p 2 sätteid. LS § 242 lg sätestatud väärteo pani A.S toime hooletusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. A.S, olles sõiduõpetaja ja juhiloa omav isik, peab Liiklussea enne sõidu alustamist dust tundma ning peab

veenduma, et kõik vajalikud dokumendid on tal kaasas, kui hooletuse tõttu ei kontrollinud d menetlusalune isik dokumentode olemasolu. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg2,

§ 242 lg 1 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et A.S pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on Matud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusaluse isiku kaitsja on seisukohal Kohus ei , et Ida Prefektuuri otsus ei ole põhjendatud. nõustu kaitsja seisukohaga ning leiab, et otsus on piisavalt motiveeritud.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

Mamisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

A.S-ile on väärteootsusega nr 244014003692 Matud karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 62

248 eurot (KarS § 63 lg 1 kohaldades) trahviühiku ulatuses, s.o summas ning Liiklusseaduse § 227 lg 5 alusel atud lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks M .

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava is Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1 ikut. -1-1-43- Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise aluseleisiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja tahtluse liiki, ning süüdlase isiksust – ta on varasemalt toime pann

- . ud samalaadseid õigusrikkumisi LS § 242, § 74 22 järgi

Kohtule nähtub, et kohtuväline menetleja on käsitlenud A.S-i poolt toimepandud tegusid ühe teona, millest tulenevalt moodustub KarS § 63 lg. 1 alusel ideaalkogum, s.o kui isik

M

Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-97-12 on selgitanud ideaalkogumi olemust – tahtlusest ja nad on ajalis- M suunatud osateo

Kohus siinkohal nõustub kohtuvälise menetleja poolt toodud käsitlusega ning leiab, et käesolevalt on tegemist ühe teoga - on tegemist ajalis-ruumiliselt kattuvate käitumisaktidega, mis on toimunud üheaegselt ja kujutavad endast ühtset käitumist.

LS § 227 lg näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga

62 trahviühikut ehk summas 248 eurot, mis on keskmisest M

1 kuuks, mis on ast veidi suurem. Lisakaristusena on võetud ära juhtimisõigus minimaalne M.

Kohus selgitab, et karistuse Ma valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine . Seejärel M tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse M (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-

1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise a, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt M RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).

Analüüsides süüdlase tegusid süü juures arvesse võtmisele süüdlane pani , kuuluvad asjaolud, et

toime kaks liiklusalast rikkumist, siinjuures ühe teo puhul on tegemist otsese tahtlusega toime pandud süüteoga, puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et Liiklusseaduse rikkumise osas on A.S ka juba piisav kogemus olemas. Karistusregistri andmetel on A.S-i 3 kehtivat väärteokaristust ning 1 kriminaalkaristus. Selline A.S-i käitumine näitab selgelt, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole suutnud täita KarS § 56 lg. 1 toodud eesmärke ning iseloomustab selgelt tema suhtumist täitmiseks kohustuslikesse nõuetesse. Kohtu hinnangul A.S-i süü tase on keskmine nin Matud karistus (veidi suurem keskmisest Mast) on g kohtuvälise menetleja poolt vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

Samuti leiab kohus, et pelgalt rahatrahvi M alik menetlusalust isikut suunata amisega ei ole võim seadusekuulekamale käitumisele. Lubatud sõidukiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja ka selle raskusastet. Kuna karistusena õigusrikkumiste toimepanemise eest Matud varasemad rahatrahvid ei ole suutnud menetlusalust isikut seadusekuulekamale käitumisele suunata on kohtuvälise menetleja kohaldas lisakaristust minimaalses Mas. Kohus peab põhjendatuks lisakaristuse kohaldamine A.S-i suhtes.

Lisakaristuse kohaldamine ei pruugi üldse vajalik olla, kui karistatav isik on karistustundlik rahatrahvi suhtes ehk mõjutatav rahatrahvi näol mõistetud karistusega. Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on kohtu hinnangul karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Uurides, millal võiks lisakaristuse kohaldamine (juhtimisõiguse äravõtmine) üldse kõne alla tulla, leiab kohus, et siin tuleb tähele panna, et käsitletavate kvalifikatsioonide puhul on ka põhikaristusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine. See tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmist kui põhikaristust võiks eelduslikult valida juhul, kui rahatrahvi kui kergema karistusliigi Mamine ei ole võimalik ja juhtimisõiguse äravõtmist kui lisakaristust tuleks kohaldada juhul kui ainult rahatrahvi kohaldamine ei ole piisavalt tulemuslik. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul Mamine ei ole tulemuslik. väärtegude ja ainuüksi trahvi Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõttet kui ka preventsioone ehk nii rahatrahvi kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab süüdlasele ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja atud karistus on õiglane M ja põhjendatud, rahatrahv summas 248 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning Matud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 19.06.2014 otsus väärteoasjas 2440,14,003692 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko