3-14-50778/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50778 Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla tegevuse (08.05.2014 jalutuskäigu ajal kaebaja kambrisse viimisest keeldumine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 29. septembrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 29. oktoobril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav XXX esitas 11.05.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla ametnik M. Areni tegevus, et ametnik keeldus 08.05.2014 jalutuskäigu ajal kaebajat tagasi kambrisse viimast. Kaebaja selgitab, et tal hakkas jalutuskäigu ajal äärmiselt halb ning seetõttu soovis ta koheselt jalutuskäigu lõpetada ja oma kambrisse naasta, ent seda ei võimaldatud.

2. Tartu Halduskohus jättis 13.05.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta, paludes oma kaebuse esitamise eesmärki täpsustada. XXX kaebuse täpsustus saabus Tartu Halduskohtusse 16.05.2014.

3. Tartu Halduskohtus võttis 26.05.2014 määrusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

4. Tartu Halduskohus määras 20.06.2014 määrusega haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad.

5. 27.06.2014 esitas kaebaja halduskohtule oma seisukoha vastustaja antud vastusele, milles taotles ka muuhulgas 08.05.2014 tema kõrval seisnud kinnipeetava Mikk Segeri tunnistajana ülekuulamist.

KAEBAJA VÄITED

6. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vangla toimingu - tema halva tervise tõttu jalutuskäigu katkestamata jätmise ning osakonda viimata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja peab õigusvastaseks nimelt seda, et teda ei viidud tema tahte kohaselt jalutuskäigult kohe eluosakonda tagasi. Kaebaja sõnade kohaselt ametnik lihtsalt keeldus tema palvet täitmast, millega seadis kaebaja hinnangul ohtu tema elu ja tervise.

V. Jatsõšõn selgitas, et tuvastamisnõue on temale vajalik 1) preventiivsel eesmärgil, et tulevikus kaebajale seadusest tulenevaid õigusi ei piirataks ning sellist ebainimlikku kohtlemist aset ei leiaks. Samuti soovib kaebaja 2) tulevikus vanglale esitada kahju hüvitamise taotluse tema elu ja tervise ohtu seadmise eest hüvitise saamiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja väidab, et ta on kaebajal diagnoositud epilepsiast teadlik ning kaebajaga kokku puutuvaid järelevalvet teostavaid ametnikke on ka sellega seonduvalt instrueeritud juhuks, kui kaebajat peaks tabama haigushoog. Kaebajale on arsti poolt määratud ka ravim, mida kaebaja saab korrapäraselt. Vastustaja vastuväidete kohaselt toimuvad kinnipeetavate jalutuskäigud osakondade kaupa, mis tähendab seda, et üldjuhul lähevad osakonnas viibivad kinnipeetavad koos jalutuskäigule ning tulevad jalatuskäigult ka koos tagasi. Kaebajale on tema haigusest tulenevalt tehtud mööndusi jalutuskäigul käimise osas, mis seisneb selles, et juhul, kui hommikul toimuva jalutuskäigu ajal ei tunne kaebaja ennast hästi, siis võimaldatakse talle jalutuskäik õhtul, kui tervis on parem. Otsuse jalutuskäigule minna või mitte minna peab kaebaja langetama enne jalutuskäigule minekut ning teadmisega, et jalutuskäik kestab 1 tund.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

8. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Mis puutub kaebaja taotlusse, kuulata tunnistajana üle kaaskinnipeetav Mikk Seger, siis jätab kohus selle taotluse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: 1) Kaebaja taotlusest ei nähtu selle tegelik vajadus ning eesmärk, mida kaebaja tunnistaja ütlustega tõendada soovib ja 2) Vastustaja ei ole kordagi eitanud fakti, et 08.05.2014 jalutuskäigu ajal avaldas kaebaja enne jalutuskäigu lõppu soovi minna tagasi oma eluosakonda põhjendades seda enda tervisliku seisundi halvenemisega. Selle kohta on kirjaliku seletuse andnud ka vanemvalvur M. Aren (tl 20), milles ta tõi välja põhjendused, miks kaebaja soovi ei rahuldatud.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusorganilt toimingu sooritamist, kui haldusorgan on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt 1 tund. VangS § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §

8 lg 3 kohaselt võib kinnipeetav väljaspool eluosakonda liikuda ainult koos saatjaga. Tartu Vangla kodukorra p 4.1 sätestab, et kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil saatmiskava, korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel koos vanglateenistujast saatjaga. Kodukorra p 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel läbi.

11. Seega on kinnipeetaval tulenevalt eelnimetatud normidest õigus nõuda, et temale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus, ta saab osakonnast väljaspool liikuda ainult koos saatjaga ning osakonda sisenemisel või seal väljumisel tuleb teostada tema läbiotsimine. Kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda toimingu sooritamist ja määrata, kuidas tema värskes õhus viibimine vangla poolt korraldatakse, siis ei saa kohtu arvates selle sooritamata jätmine olla ka isiku seadusest tulenevate õiguste piiramine, mille edaspidise ärahoidmise (preventiivse huvi) on kaebaja tuvastamiskaebuse põhjusena välja toonud.

12. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viidi 08.05.2014 jalutuskäigule, kuhu tema tervislik seisund lubas tol ajamomendil minna. Kaebuse kohaselt halvenes tema enesetunne jalutuskäigul, tekkis värin kätes ja jalgades, silme ees hakkas virvendama ja tekkis kahekordne nägemine, mistõttu avaldas ta vanglaametnikule soovi minna enne jalutuskäigu lõppu tagasi oma eluosakonda. Kaebaja kinnitab kohtule 27.06.2014 saadetud avalduses (tl 27-28), et tema tervis 08.05.2014 toimunud jalutuskäigul halvenes tema poolt sigarettide suitsetamisest ja mida enam ei ole juhtunud ning ilmselt ei leia aset ka edaspidi, kuna ta on loobunud suitsetamisest. Kuna kaebaja tervis halvenes sigarettide suitsetamisest ja tekitas epilepsia hoogusid, nagu seda kaebaja ise kinnitab (tl 35), aga mitte temal diagnoositud epilepsiast, siis puudub kohtu hinnangul käesoleva kaebuse faktilisi asjaolusid arvestades jalutuskäigul tervise halvenemise ning kaebajal diagnoositud epilepsia vahel ka põhjuslik seos.

13. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja teadlik kaebajal diagnoositud epilepsiast ning kaebajaga kokku puutuvaid järelevalvet teostavaid ametnikke on ka sellega seonduvalt instrueeritud juhuks, kui kaebajat peaks tabama haigushoog. Paljasõnaline ja tõele mittevastav on kaebaja väide, et med-osakonna poolt on talle väljastatud tõend lõpetada jalutuskäik ükskõik kuna. Kohus esitas Tartu Vanglale kohtunõude, paludes nimetatud tõendi koopia saata kohtule (tl 36). Nähtuvalt Tartu Vangla vastusest kohtunõudele ei ole Tartu Vangla meditsiiniosakond sellist tõendit ei XXX ega vanglaametnikele väljastanud (tl 38).

14. Kohus peab usaldusväärseks vangla vanemvalvuri M. Areni, kes on läbinud valvuri kutseõppes meditsiinilise ettevalmistuse kursuse ja kelle pikaajalised töökogemused võimaldavad tal piisavalt objektiivselt hinnata kinnipeetava isiku väliselt nähtavaid haigustunnuseid selleks, et võtta vastu otsus, kas kinnipeetava eluosakonda toimetamine on hädavajalik või mitte, seletust, mille kohaselt ei näinud kaebaja 08.05.2014 toimunud jalutuskäigul välja selline, et tema elu ja tervis oleks olnud ohus. Asja materjalidest nähtuvalt kasutab kaebaja sagedasti jalutuskäikudel oma haigust ettekäändena, et saada 10-15 minutit peale jalutuskäigu algust tagasi oma osakonda, tuues põhjuseks teda kohe tabada võiva haigushoo. Selliselt käitub kaebaja sõltumata sellest, kas jalutuskäik toimub õhtul või hommikul. Käesoleval juhul ei tuvastanud vanemametnik mitte midagi ebaharilikku ja kaebaja ei andnud isegi teistkordselt märku oma halvast enesetundest.

15. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vanglaametniku tegevus 08.05.2014 kaebaja jalutuskäigult varem eluosakonda mittetoimetamine ei olnud õigusvastane, mistõttu kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata.

16. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik