1-14-8046/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2014. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-8046 (14260103039)

Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi

B.E’i süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Allar Nisu

Süüdistatav

Kaitsja

B.E , isikukood: XXX,

elukoht ja aadress: XXX; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 14-l korral; Tõkend: elukohast lahkumise keeld, alates 25.08.2014. a. Anne Vissak RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.E KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada B.E KarS § 275 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista B.E-le (B.E) lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2

KarS § 68 lg 1 alusel arvestades B.E (B.E) kantud karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.08.2014–25.08.2014, so 3 (kolm) päeva lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust B.E

(B.E) suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu B.E ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratavas alalises elukohas: XXXX; -

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada B.E (B.E) suhtes kohtuotsuse –

– jõustumisel.

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista B.E-lt (B.E) välja menetluskulu järgmiselt:

• sundraha 266,25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot;

• kaitsjatasu 96,00 (üheksakümmend kuus) eurot;

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus B.E (B.E) sundrahast 266.25 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et B.E (B.E) on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 362.25 (kolmsada kuuskümmend kaks eurot ja 25 senti) eurot

tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 30,00 (kolmkümmend) eurot ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 32,25 (kolmkümmend kaks eurot ja 25 senti) eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või

EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99914700019391 ning selgituse “B.E, otsus nr 1-14-8046, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus B.E (B.E) süüdistatakse selles, et tema solvas 23.08.2014 kella 23.05 paiku Elva linnas, Kesk 20 ja 23 asuvate majade ees ametikohustusi täitnud võimuesindajaid – PPA Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse politseinikke A.R. ja A.U. , lausudes

nende suunas solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamisega riivas B.E A.R. ja A.U. au ja väärikust. Sellega pani B.E toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võimuesindajate solvamise seoses nende ametikohustuste täitmisega. Lisaks süüdistatakse B.E selles, et tema 23.08.2014 kella 23.50 paiku Tartu linnas, Riia 179a asuvas Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Tartu arestikambris ähvardas ametikohustusi

täitnud võimuesindajaid – PPA Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse politseinikke A.R. ja A.U. tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes kannatanutele:

„Löön teid põlvega näkku“. Arvestades süüdistatava agressiivset käitumist ning joobes olekut, tunnetasid A.R. ja A.U. reaalset ohtu oma tervisele ning kartsid ähvarduse täideviimist. Sellega pani B.E toime KarS § 274 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võimuesindajate suhtes vägivalla toimepanemise seoses nende ametikohustuse täitmisega.

Kokkuleppe sisu

KarS §-s 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 274 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, mistõttu mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 23.08.2014 – 25.08.2014 (3 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui B.E ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajal on B.E kohustatud: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas;

2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4

3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav B.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav B.E,

et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt

kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.E süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas B.E menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 66,00 eurot ja kohtumenetluses 30,00 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

B.E on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma. Kaitsja taotles kohtuistungil menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades B.E sissetulekut, käib B.E-le ilmselgelt üle jõu.

Kohus on seisukohal, et arvestades B.E varalist seisu, on põhjendatud vähendada sundraha poole võrra ning anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel B.E-le võimalus pool sundrahast so 266,25 eurot ja kaitsjatasu kokku 96 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik