3-14-397/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(8)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-397 Haldusasi OÜ Economia Holding (likvideerimisel) kaebus Maksuja Tolliameti 25.11.2013 korralduse nr 13-11/102119, 05.12.2013 korralduse nr 13-11/103775 ning 31.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2100-2 tühistamiseks, OÜ Economia Holding (likvideerimisel) pangakontolt 07.10.2013, 13.12.2013, 16.12.2013 ja 06.01.2014 teostatud sundtäitmise õigusvastaseks tunnistamiseks, Maksuja Tolliameti kohustamiseks tagastada OÜ Economia Holding (likvideerimisel) pangakontole sealt sundtäitmise teel arestitud summad ning haldusorgani kohustamiseks korrigeerima maksukohustuslaste registris peetava OÜ Economia Holding (likvideerimisel) maksuarvestus ja edastama likvideerijale kõik Maksuja Tolliameti nõuet tõendavad dokumendid Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja – OÜ ECONOMIA HOLDING (likvideerimisel), volitatud esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Anu Toomemägi Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ ECONOMIA HOLDING kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. oktoobril 2014. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul arvates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

2(8) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ ECONOMIA HOLDING (likvideerimisel) (edaspidi kaebaja) kustutati 17.07.2008 äriregistrist. Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA või maksuhaldur) väljastas 05.03.2013 kaebajale maksuvõla puudumise tõendi (tlk 14) ning 21.03.2013 algatas Harju Maakohus määrusega tsiviilasjas nr 2-13-5696 kaebaja likvideerimismenetluse.

2. Aprillis 2013 tuvastas MTA, et kaebajal on siiski maksuvõlg. 16.10.2013 väljastas MTA kaebajale maksuvõla tõendi (tlk 23), mille kohaselt oli kaebajal seisuga 16.10.2013 intressivõlg summas 4318,51 eurot. Muus osas maksuvõlg puudus. Kaebaja esitas 17.10.2013 eelnimetatud maksuvõla tõendile vaide (tlk 24-25). 19.11.2013 tegi MTA vaideotsuse nr 6-1/1784-2 (tlk 26-27) ning rahuldas vaide ja tegi teenindusosakonnale ülesandeks väljastada uus maksuvõla tõend.

3. 25.11.2013 korraldusega nr 13-11/102119 ja 05.12.2013 korraldusega nr 13-11/103775 kohustas MTA kaebajat tasuma maksuvõlga vastavalt 3650,15 eurot ja 64 eurot.

4. 12.12.2013 väljastas MTA kaebajale maksuvõla tõendi (tlk 29), mille kohaselt oli seisuga 12.12.2013 kaebaja maksuvõlg 3839,63 eurot ning maksusummalt arvutatud intress oli 6498,47 eurot (kokku 10 338,1 eurot). 13.12.2013 esitas kaebaja MTA-le selgitustaotluse maksuvõla tõendis kajastunud võlgnevuse kujunemise kohta (tlk 30), millele MTA vastas 2014. aasta jaanuaris (tlk 31-32).

5. Kaebaja esitas 25.02.2014 MTA-le taotluse (tlk 33-37) maksuarvestuse korrigeerimiseks ning kõikide haldusaktide, mis on aluseks kaebaja maksuarvestuse muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks. Samuti taotles kaebaja arestitud pangakontolt õigusvastaselt sundtäidetud maksusummade tagastamist ja likvideerijale maksuarvestuse, sundtäitmise jms seisukohast tähendust omavate haldusaktide väljastamiseks. Maksuja Tolliamet menetles kaebaja 25.02.2014 taotlust vaidena. 31.03.2014 vaideotsusega nr 6-1/2100-2 (tlk 38-40) jäeti kaebaja vaie sisuliselt rahuldamata. MTA rahuldas kaebaja taotluse osas, mis sisaldas dokumentide edastamise nõuet äriühingu likvideerijale. MTA edastas kaebaja likvideerijale 17.04.2014 kirja (tlk 45-49), milles selgitab 20.10.2004 maksuvõla tasumise korralduse nr 15-2.1/13108 ja 06.12.2004 maksuvõla tasumise korralduse nr 15-2.1/16629 (edaspidi 06.12.2004 korraldus) hävitamist. Kirja lisana edastas MTA kaebajale 25.11.2013 korralduse nr 13- 11/102119 (tlk 46-47) ja 05.12.2013 korralduse nr 13-11/103775 (tlk 48-49) maksuvõlgade tasumiseks. Nimetatud korralduste kättesaamist kinnitas likvideerija 21.04.2014 (tlk 50, s.h pöördel), paludes ühtlasi MTA-lt selgitust eelviidatud korralduste kättetoimetamise viibimise kohta.

6. 15.04.2014 esitas MTA likvideerijale selgituse maksuvõla tekkimise kohta seisuga 27.03.2014, mille kohaselt oli põhivõla suuruseks 4806,78 eurot ja sellele lisanduv arvestatav intress.

7. OÜ Economia Holding (likvideerimisel) esitas 28.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.11.2013 korralduse nr 13-11/102119, 05.12.2013 korralduse nr 13-11/103775 ning 31.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2100-2 tühistamiseks. Lisaks taotleb kaebaja pangakontolt 07.10.2013, 13.12.2013, 16.12.2013 ja 06.01.2014 teostatud sundtäitmise õigusvastaseks tunnistamist, MTA kohustamist tagastada kaebaja pangakontole sealt sundtäitmise teel arestitud summad ning kohustada MTA-t korrigeerima maksukohustuslaste registris peetava kaebaja maksuarvestus ja edastama likvideerijale kõik MTA nõuet tõendavad dokumendid.

3(8) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja seisukohad

8.1. Kaebaja kustutati äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 60 alusel äriregistrist 17.07.2008 ning MTA ei esitanud selle kohta vastuväiteid. 05.03.2013 väljastas maksuhaldur kaebaja maksuvõlgade puudumise tõendi, mille alusel algatati sundlõpetatud OÜ Economia Holding (likvideerimisel) likvideerimismenetlus. 27.03.2013 avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teade kaebaja likvideerimismenetluse algatamise kohta ning paluti võlausaldajatel esitada nõuded 4 kuu jooksul teate avaldamisest. MTA likvideerijale nõudeid ei esitanud. Kaebajal võis enne äriregistrist kustutamist olla maksuvõlg, kuid maksuhaldur ei järginud nõude esitamisel ÄS §-i 213.

8.2. Kaebaja analüüsis maksuvõla kujunemist ja maksuhalduri tegevust maksuarvestuse pidamisel ning väidetava maksuvõla sundtäitmisel ning leiab, et see ei ole õiguspärane. Maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) ja Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrus nr 240 „“Maksukohustuslaste registri“ asutamise ja registri pidamise põhimäärus (edaspidi määrus) reguleerivad maksukohustuslaste registri (edaspidi register) pidamist ning maksuhaldur on rikkunud registripidaja kohustust tagada andmete terviklikkus ja autentsus. Samuti on rikutud määruse §-i 9, kuna maksukohustuse olemasolu ja suurus on pidevalt muutunud, ilma et selle aluseks oleks määruse §-s 9 nimetatud dokumendid. Kuna maksuhaldur ei ole likvideerijale esitanud nõude aluseks olevaid dokumente, siis on alus kahelda registris peetava maksuarvestuse õigsuses ja autentsuses.

8.3. Maksuhalduri informatsioon kaebaja maksuvõla suuruse kohta on vastuoluline ning selle pidev muutumine jääb kaebajale arusaamatuks. Kaebaja ei ole äriregistris ennistamise järgselt esitanud maksudeklaratsioone, mis võiks mõjutada maksukohustuse suurust. Samuti ei ole maksuhaldur koostanud haldusakti, millega oleks määratud täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma. Kuna maksuhaldur ei ole likvideerijale nõude aluseks olevaid dokumente esitanud, siis ei ole likvideerija saanud veenduda nõude olemasolus.

8.4. MTA seisukoht maksuvõla aegumise osas on ekslik, kuna vahet ei tehta aegumise katkemisel (kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lg 5 ja 6) ja peatumisel (MKS § 99). Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 alusel on maksuvõla sundtäitmine aegunud ning maksuvõla sundtäitmine toimus õigusvastaselt. Kaebaja väidetava maksuvõla sundtäitmine toimus 2013. aastal ning sel ajal kehtinud MKS § 132 sätestas aegumistähtajaks 7 aastat. Korraldus maksuvõla tasumiseks koostati vaideotsuse kohaselt 06.12.2004 ning keelumärked kaebaja kinnisasjadele seati 27.12.2004. Täitemenetlust alustati kohtutäituri juures 25.01.2005. Seega algas sundtäitmise aegumine 01.01.2005 ning katkes täitemenetluse alustamisega 25.01.2005. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lg 5 kohaselt algas sundtäitmise aegumistähtaeg uuesti 01.01.2006, kuna kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lg 4 p-st 4 tulenevalt katkeb sundtäitmise aegumine üksnes täitemenetluse alustamisega ning jätkub täitemenetluse alustamise aastale jätmise aasta 1. jaanuaril. Seega ei katke täitemenetluse algatamisel sundtäitmise aegumine kogu täitemenetluse ajaks ning see ei ole sõltuvuses täitemenetluse kestvusest. Sundtäitmise aegumist ei mõjuta asjaolu, et täitemenetlus lõpetati ja kaebaja kustutati äriregistrist 17.08.2008. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Riigikohtu 15.01.2007 lahend 3-2-1-132-06 p 31. Seega aegus maksuvõla sundtäitmine 31.12.2012.

8.5. Kui asuda seisukohale, et maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud, siis on maksuvõla sundtäitmine toimunud õigusvastaselt. Likvideerimisel oleva äriühingu nõudeid saab täita üksnes likvideerija (ÄS § 213 ja § 209 lg 1). MKS §-d 128 ja 129 sätestavad maksuvõla sundtäitmise lubatavuse ning sundtäitmise hoiatuse tegemise kohustuse. Enne maksuvõla sundtäitmist ei ole maksuhaldur esitanud

4(8) nõuet likvideerijale, andnud likvideerijale korraldust maksuvõla tasumiseks ning teinud hoiatust maksuvõla sundtäitmise kohta. Maksuhaldur edastas 25.11.2013 ja 05.12.2013 korraldused likvideerijale 2014. aasta aprillis ning likvideerija sai need kätte 21.04.2013. Seega jõustusid 25.11.2013 ja 05.12.2013 korraldused 21.04.2014. Kuna MKS § 128 lg 2 p-2 ja lg 3 (kehtivad samas sõnastuses alates 27.05.2004 käesoleva ajani) kohaselt on sundtäitmine lubatud üksnes juhul, kui korraldus on seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud ning isikule on antud tähtaeg maksuvõla tasumiseks ning tehtud sundtäitmise hoiatus, tuleb asuda seisukohale, et sundtäitmine on toimunud õigusvastaselt.

8.6. MTA märgib, et sundtäitmine on õiguspärane olnud seetõttu, et 06.12.2004 korraldus loeti kaebajale kättetoimetatuks, kuid seda ei ole tõendatud. Samuti ei ole MTA esitanud 06.12.2004 korraldust. HKMS § 59 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata jätmist ei välista asjaolu, et maksuhaldur hävitas 06.12.2004 korralduse sisemiste kordade alusel. Nõude omanik peab suutma nõude olemasolu tõendada.

8.7. MTA ei suutnud sisuliselt aasta jooksul esitada likvideerijale ühtegi adekvaatset haldusakti, millest nähtuks maksuvõla suuruse kujunemine, selle tegelik suurus ja sissenõudmise õiguspärasus. MTA ei ole maksuvõla suuruse ja sissenõudmise õiguspärasust tõendavaid haldusakte esitanud ka kohtumenetluses ning MTA esitatud väljatrükkide õigsus on kaheldav. Maksuvõla suuruse tuvastamiseks ei kasutanud MTA algdokumente. Maksuvõlg tuvastati muul meetodil. Samuti ei ole MTA esitanud tõendeid selle kohta, et kaebaja ise maksudeklaratsiooni parandas. Tõendamata registrikannete tegelikku õigsust ei saa maksuhaldur väidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada suvaliste väljaprintidega registritest. Vastasel juhul tekiks olukord, kus maksuhaldur ei peaks üldse haldusakte andma või haldusaktid võiks koheselt hävitada ning maksustamine ja maksuvõlgade sissenõudmine hakkaks toimuma maksuhalduri registrisse tehtud kannete alusel. Kohustused saavad tekkida kehtivate ja kontrollitavate haldusaktide alusel. Praegusel juhul ei ole MTA esitanud ühtki haldusakti, mille alusel oleks kaebajal väidetav maksukohustus tekkinud.

8.8. Kohtu algatusel väljanõutud 06.04.2004 korraldusest nähtub kaebaja maksuvõlg, kuid puuduvad algdokumendid maksuvõla kujunemise kohta. Kohtumenetluse käigus on kinnitust leidnud, et maksuhaldur ei lähtunud maksukohustuslaste registris peetava maksuarvestuse kannete tegemisel, maksuvõlgade kohta info avaldamisel, haldusaktide andmisel ja maksuvõla sundtäitmisel jõustunud haldusaktide kajastatud infost. Maksuhaldur tunnistas kohtumenetluses, et tal puudusid dokumendid, millest lähtuvalt saaks kindlaks määrata kaebaja maksukohustust. Seda ei muuda olematuks ka kohtumenetluses välja ilmunud 06.12.2004 korraldus. 9. Vastustaja seisukohad

9.1. 2004. aasta oktoobris viidi kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontroll 2004. aasta veebruari ja juuli käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise osas. Kontrolli tulemusel koostati kontrollakt, milles vähendati kaebaja käibemaksu enammakset 61 200 krooni võrra. Kontrollakti alusel parandas kaebaja ise deklaratsioonid, kuid tasumist ei järgnenud. Kaebaja maksuvõlad jäid tasumata ning maksuhaldur väljastas maksuvõla tasumise korraldused (neist viimane 06.12.2004 korraldus) kaebaja äriregistrijärgsele aadressile ning sellega loeti 06.12.2004 korraldus kaebajale kättetoimetatuks. Kuna vabatahtlikku tasumist ei järgnenud, seati kaebaja kinnistutele keelumärked MTA nõuete katteks.

5(8)

9.2. 17.07.2008 kustutati kaebaja äriregistrist ning 19.09.2008 aktiga nr 13-9/149 kanti kaebaja maksuvõlad maha. Kuna 06.12.2004 korraldusega anti kaebajale 10 päeva maksuvõlgade vabatahtlikuks tasumiseks, siis oli tasumisele kuuluvat summat võimalik sundtäita alates 22.12.2004.

9.3. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lg 1 kohaselt oli maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg

7 aastat. Aegumistähtaeg algas kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lg 3 p 4 sätestas sedagi, et aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Seega ei ole õige kaebaja väide, et maksuvõla sundtäitmine aegus 31.12.2013. Vaidlus puudub selles, et kaebaja kinnistutele olid seatud keelumärked maksuhalduri nõuete tagamiseks ning märked olid seatud ja nähtavad ka ajal, mil kaebaja oli äriregistrist kustutatud. Seega oli maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg peatunud 27.12.2004 kuni 02.08.2013, s.o ajani mil kinnistutelt kustutati MTA 27.12.2004 avalduse alusel sisse kantud võõrandamise keelumärked.

9.4. Kaebaja õigusvõime taastamisel oli MTA-l õigus sisse nõuda ka tasumata maksukohustused, milliste tasumise järjekord ning summad on kajastatud vaideotsuse punktides 21 ja 22. MTA ei ole ilma õigusliku aluseta teostanud maksuarvestuse muudatusi ning õigusvastaselt ei ole tehtud ka ühtegi täitetoimingut. Paraku puuduvad MTA-l 2004. aasta kohta kirjalikud haldusaktid, kuna need hävitati vastavalt arhiivi korrale.

9.5. Hävitatud ei ole elektroonilist maksukohustuslaste registrit „Teller“, millest tehtud printscreen’i väljatrükk on kohtule esitatud. Võlasummade tekkimist 2003. aastast on võimalik tõendada elektroonilisest maksukohustuslaste registrist isikukontoridade väljatrükiga. Sellest nähtub ka märge maksuvõla kustutamise kohta 19.09.2008, mis oli ühtlasi ka põhjuseks uude maksuarvestuse baasi andmete kandmise hilinemiseks ning põhjustas kohatist segadust maksuvõla saldo täpse suuruse osas. Käesoleva aja seisuga on võlasumma paigas ning selle tegelikust suurusest on teada antud likvideerijale 15.04.2014 kirjaga nr 13-4/17083.

9.6. Kohtu poolt väljanõutud tõend (06.12.2004 korraldus) kinnitab maksuvõla olemasolu. Kuna 06.12.2004 korraldust ei ole vaidlustatud, siis ei saa olla vaidlust selle alusdokumentide õiguse üle. Maksuvõlast sai kaebaja teada korralduse kättetoimetamisel ning sellele järgnenud täitetoimingutest sai kaebaja teada hiljemalt kaebajale kuuluvatele kinnisasjadele võõrandamise keelumärgete seadmisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega maksukohustuse sundtäitmise aegumisest ning aegumise katkemisest. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lg 1 sätestas maksuvõla sundtäitmise aegumistähtajaks 7 aastat. See hakkas kulgema maksuotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lg 4 p 4 kohaselt katkes aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Viidatud sätte kohaselt katkestas maksusumma sundtäitmise aegumise igasugune täitemenetluse alustamise toiming. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS §

132 lg 5 kohaselt hakati uut aegumistähtaja kulgemist arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Seega ei hakka uus aegumistähtaja arvestamine kulgema täitemenetluse algatamisele järgenva aasta 1. jaanuarist, vaid oluline on selgitada, millal aegumise katkemise alus ära langes ehk oluline on täitemenetluse lõpetamise aeg. Maksuvõla sundtäitmine võib aeguda 7 aastaga, kuid aegumise katkemise korral hakkab 7 aastase tähtaja kulg pärast katkemist

6(8) tinginud asjaolu äralangemist otsast peale. 06.12.2004 korralduse sundtäitmine algatati kohtutäitur

M. Roodese juures 25.01.2005, millele oli eelnenud MKS § 130 lg 1 p 1 kohane maksuhalduri täitetoiming, millega kanti keelumärked kinnistutele 1742836 ja 1828136 (tlk 22, sh pöördel). Seega katkes maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg kõige hiljem 25.01.2005 ning kõige varem 20.10.2004, kui MTA tegi tasumata maksukohustuse täitmiseks taotluse kaebajale kuuluvatele kinnisasjadele käsutamise keelumärke seadmiseks (MKS § 130 lg 1 p 1).

11. Täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 6 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele. Kuna kaebaja kustutati äriregistrist 17.08.2008 (tlk 123-124), siis saabus aegumise katkemise aluse äralangemine kõige varem viidatud kuupäeval, kui täitemenetlus lõppes. Seega ei ole praegusel juhul MTA nõude sundtäitmine aegunud.

12. Riigikohus selgitas 15.01.2007 otsuse nr 3-2-1-132-06 p-s 31: „Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime algab TsÜS § 26 lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega. /…/ Kuna seadus võimaldab registrist kustutatud äriühingu n-ö ennistada (nt äriseadustiku § 381 alusel), leiab kolleegium, et äriühingu registris "taastamisel" ennistub tagasiulatuvalt ka tema õigusvõime, st õigusvõimet ei loeta katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks.“ Seega kaebaja ennistamisega äriregistris ennistamisega muutusid kehtivaks ka kõik kaebaja senised õigused ja kohustused, sh maksukohustus.

13. Kaebaja möönab ka ise, et enne sundlõpetamist võis maksuvõlg eksisteerida, kuid välistab nõude kehtivuse sellega, et MTA ei esitanud ÄS sätete kohaselt nõuet likvideerijale. ÄS §-st 214 ei tulene, et likvideeritaval äriühingul puudub kohustus omada ülevaadet rahuldamata nõuetest ning sätestab lõikes 1 kohustuse rahuldada võlausaldajate nõuded sõltumata nõuetest teatamisest. ÄS § 213 reguleerib nõuete esitamist likvideerimismenetluses ning selle kolmas lause sätestab, et nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivus. Seega on MTA 06.12.2004 korraldus kehtiv ja täidetav ning kaebajal tuli enda ennistamisel äriregistris maksunõudega arvestada.

14. Haldusakti kehtivuse lõppemise alused on sätestatud HMS § 61 lg-s 2 ning viidatud sättest ei tulene haldusakti kehtivuse lõppemist seoses haldusakti andja haldusakti originaali hävitamisega. Õigusvõimeline haldusakti adressaat on vaatamata haldusakti originaali hävitamisele siiski kohustatud haldusakti täitma.

15. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et MTA 06.12.2004 korraldust oleks omal ajal vaidlustatud või see oleks muul viisil oma kehtivuse kaotanud. 2004. aastal kehtinud MKS § 54 sätestas maksuhalduri dokumentide kättetoimetamise posti teel ning viidatud paragrahvi kohaselt toimetati dokumendid juriidilisele isikule lihtkirjaga ning dokument loeti kättetoimetatuks saatmisest 5 päeva möödumisel. Seega on 06.12.2004 korraldus kaebajale kättetoimetatud. Kaebaja registrist kustutamisel määrati dokumentide hoidjaks U. Heidok, kellel lasus ÄS § 219 lg-st 3 tulenev kohustus ja vastutus tema hoiule antud dokumente säilitada ning äriühingu ennistamisel tagada likvideerimismenetluse läbiviimisel nende üleandmine likvideerijale. Praegusel juhul on kohtumenetluses 06.12.2004 korraldus tõendina kohtutoimikuse võetud ning MTA nõude olemasolu kaebaja vastu tõendatud.

16. MKS § 128 lg 1 sätestab maksuhalduri kohustuse nõuda sisse maksukohustuslase tasumata maksuvõla (s.o tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intressi). Maksuvõla sundtäitmise sätestab MKS 13. ptk, mille § 128 lg 2 (kehtiv samas sõnastuses alates 27.05.2004 kuni käesoleva ajani) kohaselt on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav (p 1), nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega

7(8) ettenähtud korras teatavaks tehtud (p 2), maksuvõlg ei ole ajatatud (p 3), maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud (p 4) ning haldusakti täitmist ei ole peatatud (p 5). 06.12.2004 korraldusest tulenevalt on kohustuse täitmise tähtpäev saabunud ning nõue on muutunud sissenõutavaks. Samuti on 06.12.2004 korraldus tehtud tol ajal kehtinud MKS § 54 kohaselt kaebajale teatavaks. Kohtumenetluses ei ole selgunud, et kaebaja maksuvõlg oleks ajatatud või täidetud kaebaja poolt muul viisil. Samuti on kohus tuvastanud, et kaebaja maksuvõlg ei ole aegunud. Seega võib sundtäitmine olla lubamatu üksnes seetõttu, et see on kustutatud või lõppenud muul alusel.

17. Maksukorralduse seadus teeb vahet maksuvõla kustutamisel ning maksuvõla mahakandmisel. Juriidilise isiku sundlõpetamisel likvideerimismenetluseta kannab maksuhaldur maksusumma maha, mitte ei kustuta seda. Erialakirjanduses1 on selgitatud maksuvõla mahakandmist ning seda, et mahakandmise fakt ei takista võla sissenõudmist, kuna maksuvõla mahakandmine ei too endaga kaasa maksukohustuse lõppemist. Seega on välistatud maksuvõla kustutamise tõttu maksuvõla sundtäitmise võimatus. Muul alusel maksuvõla lõppemine on seotud MKS § 31 lg 3 p-ga 6. Viidatud sätte kohaselt maksukohustus lõppeb muudel seadusega sätestatud juhtudel. Riigikohus selgitas 04.12.2009 otsuse nr 3-3-1-75-09 p-s 11, et: „ /…/ juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks MKS § 31 lg 3 p-s 6 nimetatud "muudel seadusega sätestatud juhtudel" aset leidvatest maksukohustuse lõppemise alustest. Kuna õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuste lõppemist.“ Samas on praegusel juhul juriidiline isik „taastatud“, mille tagajärjeks on osaühingu õigusvõime ennistumine tagasiulatuvalt. Seega ei eksisteeri praegusel juhul ka maksuvõla lõppemist muul alusel ning sundtäitmine ei ole vastuolus MKS § 128 lg-ga 2.

18. MKS § 128 lg 3 sätestab sundtäitmise lubatavuse eeldused ning MTA 06.12.2004 korraldus vastab nendele nõuetele. Õigusaktidest ei tulene, et äriühingu likvideerimise korral kaotavad varasemad haldusaktid kehtivuse ning nõude tekkimise aluseks on maksuhalduri uue haldusakti andmine. Selline käsitus on vastuolus haldusakti kehtivuse teooriaga ning HMS § 61 lg-ga 2. Maksuhaldur on kooskõlas 06.12.2004 kehtinud MKS-ga 06.12.2004 korralduse kaebajale kättetoimetanud, mistõttu ei saanud olla kaebajale üllatuslik sundlõpetamisele eelnenud maksuvõla sissenõudmine. Asjaolu, et 06.12.2004 korraldusele ei ole lisatud maksuvõla kujunemist tõendavaid dokumente, ei oma tähendust, kuna 06.12.2004 korraldus on kehtiv ning selle õiguspärasus ei saa olla praeguse kohtuvaidluse esemeks. Maksuvõla sissenõudmiseks likvideerimisel olevalt äriühingult ei ole aga vajalik uue haldusakti andmine või 06.12.2004 korralduse aluseks olevate asjaolude täiendav tõendamine. Seega on maksuvõla sundtäitmise eeldused täidetud ning sundtäitmine on toimunud õiguspäraselt. Sundtäitmist ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et MTA ei esitanud ÄS § 213 kohaselt nõuet likvideerijale, kuna nõude esitamata jätmine ei muuda likvideerimismenetluses nõuet olematuks.

19. Kohus ei nõustu, et MTA on rikkunud maksukohustuslaste registri pidamisel määruse nõudeid. Kaebaja maksukohustuse aluseks on 06.12.2004 korraldus ning asjaolu, et see hävitati säilitamistähtaja möödumise tõttu, ei väära selle olemasolu ja kehtivust. Kui isik on sundlõpetatud ning registrist kustutatud ja maksuhaldur on arhiivitähtaja möödumisel haldusakti originaali hävitanud, siis saab maksuvõla olemasolu tuvastada ka muude tõendite alusel. Olgu see siis maksuvõlgade mahakandmise koondakt, isikukontoread kui ka andmebaas „Teller“, kui isik ei tõenda, et nendes esitatud andmed

1 Lehis, L. (2012). Maksuõigus. 3., täiendatud ja muudetud trükk. Tallinn: Kirjastus Juura, lk 97.

8(8) on valed. ÄS ei sätesta sundlõpetatud äriühingu ennistamise võimalikku maksimumtähtaega, mistõttu tuleb arvestada sellega, et maksuhaldur peab nõuete olemasolu tõendama vajadusel muul viisil.

20. Ebaõige on kaebaja väide, et 25.11.2013 korraldust ning 05.12.2013 korraldust ei ole MTA kättetoimetanud. MKS ei näe ette erisusi likvideerimisel olevale juriidilisele isikule haldusaktide kättetoimetamise kohta. MKS § 531 lg 4 sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välisriiki saatmisest. Kaebaja äriregistris ennistamise järgselt on kaebaja juriidiliseks aadressiks Vardja küla 3-2, Kose vald, Harjumaa. Äriregistrile ei ole teist aadressi esitatud. MKS § 52 lg 1 teise lause kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamise viiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Praegusel juhul ei ole MKS-is 25.11.2013 ja 05.12.2013 korraldustele kättetoimetamise viisi sätestatud. Kuigi Riigikohus selgitas 18.10.2006 otsuses nr 3-3-1-38-06 pankrotis maksukohustuslasele dokumentide kättetoimetamise erisusi, siis ei ole viidatud otsus praegusel juhul analoogia alusel kohaldatav. Kohtutoimikust nähtub, et maksuhaldur on kaebajaga suhelnud kaebaja äriregistrijärgse aadressi kaudu ning kaebaja on ka ise läbivalt oma aadressiks märkinud äriregistris oleva aadressi. Seega andis kaebaja maksuhaldurile teada, et vaatamata likvideerimismenetluse algatamisele on temaga võimalik suhelda läbi registrijärgse aadressi. 25.11.2013 ja 05.12.2013 korraldused saadeti kaebaja juriidilise isiku aadressile, mistõttu saab lugeda need kättetoimetatuks. Riigikohus on oma lahendites (vt nt Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1- 10-04, p 14; 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 13; 10.03.2011 määrus nr 3-3-1-100-10, p 16) korduvalt leidnud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning kui ta jätab selle nõuetekohaselt korraldamata, võtab ta endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, temani ei jõua.

21. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja võimalik. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud kolm eeldust: 1) vastustajaks oleval avaliku võimu kandjal on kohustus toiming sooritada; 2) avaliku võimu kandja ei ole kaebaja taotlusele vaatamata toimingut sooritanud; 3) ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud. Dokumendid, mis on MTA- l säilinud, on ta likvideerijale edastanud. MTA-l ei ole võimalik kaebajale edastada dokumente, mis on säilitustähtaja ületamise tõttu hävitatud, mistõttu ei saa kohus MTA-t kohustada vastavaid dokumente esitama. Uurimispõhimõttest lähtuvalt nõudis kohus 06.12.2004 korralduse välja kohtutäiturilt ning see edastati kaebajale kohtumenetluse käigus.

22. Kohus ei saa kohustada maksuhaldurit korrigeerima maksuarvestust, kuna 06.12.2004 korraldus on kehtiv ning kaebajal on kehtiv maksuvõlg. Kohtumenetluses ei ole tõendatud, et maksuhalduri taastatud arvestused oleksid väärad ja õigusvastased. Asjaolu, et maksuhalduril võttis maksukohustuse väljaselgitamine aega, ei muuda maksuarvestust õigusvastaseks.

23. Neil kaalutlustel tuleb kaebus jätta rahuldamata.

24. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. MTA ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa