3-13-1937/50 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-1937

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number 3-13-1937 Haldusasi

P. P ja H. P esitasid kohtule kaebuse, milles taotlevad:

- tühistada Mustjala Vallavalitsuse 11.06.2013 korraldus nr 51;

- kohustada Mustjala Vallavalitsust esitama P. Ple ja H Ple uus piiride kulgemise ettepanek maa ostueesõigusega erastamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

26. september 2014.

Menetlusosalised Kaebajad P. P ja H. P (kaebajate esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo). Vastustaja Mustjala vald, esindaja (esindaja Ilmar Pungar). Kolmandad isikud J. K ja K K.

RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt P. P ja H P kaebus.

Tühistada Mustjala Vallavalitsuse 11.06.2013 korraldus nr 51.

Jätta rahuldamata kaebustes esitatud kohustamisnõue.

Välja mõista Mustjala vallalt (asuk Alevi tn 13 Mustjala vald Saare maakond 93601) P. P (eluk …kasuks 656 (kuussada viiskümmend kuus) eurot ja 22 senti asjas kantud menetluskulude katteks.

Välja mõista Mustjala vallalt (asuk Alevi tn 13 Mustjala vald Saare maakond 93601) H P (eluk …) kasuks 656

3-13-1937

(kuussada viiskümmend kuus) eurot ja 22 senti asjas kantud menetluskulude katteks.

Jätta rahuldamata kaebajate taotlus kohaldada halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 26. septembril 2014.

ASJAOLUD

11.06.2013 Mustjala Vallavalitsuse korraldusega nr 51 määrati kindlaks H Ple ostueesõigusega erastamisele kuuluva Võhma küla Vapso katastriüksuse ringpiir (tl 9). 17.07.2013 esitasid H. P ja P. P vaideavalduse 11.06.2013 korraldusele nr 51 (tl 10- 11). 15.08.2013 Mustajala Vallavalitsuse korraldusega nr 61 jäeti kaebajate vaie rahuldamata (tl 12). 16.09.2013 esitasid H. P ja P. P kohtule kaebused Mustjala Vallavalitsuse 11.06.2013 korralduse nr 51 tühistamiseks ja Mustjala Vallavalitsuse kohustamiseks esitada P. Ple ja H Ple uus piiride kulgemise ettepanek maa ostueesõigusega erastamiseks (tl 6- 7, 9-12). 04.10.2013 määrusega võeti kaebused menetlusse ning liideti haldusasjaks nr 3-13-1937 (tl 15-16). 16.10.2013 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 19-20, 22-25). 13.02.2014 esitas vastustaja täiendavad seisukohad (tl 20). 21.02.2014 esitasid kaebajad täiendavad seisukohad (tl 34-37, 39-47, 48-51). 27.03.2014 esitas vastustaja vastuse kaebuste täiendustele (tl 55). 29.04.2014 teatas J. K, et nõustub valla seisukohtadega haldusasjas (tl 76). 05.05.2014 edastas vald haldusasjaga seotud dokumendid (tl 78, 79-85, 87, 89-112). 26.05.2014 edastas vald haldusasjaga seotud dokumendid (tl 115, 117-133). 11.06.2014 toimus asjas kohtuistung (tl 154-159). 08.07.2014 esitasid kolmandad isikud selgitused (tl 174). 22.08.2014 esitasid kaebajad lõplikud seisukohad kaebuses ja taotluse menetluskulude välja mõistmiseks (tl 175-178, 180-198). 05.09.2014 täiendasid kaebajad menetluskulude nimekirja (tl 202, 204-208).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate selgituste kohaselt kuuluvad neile Mustjala vallas hooned ja nad on esitanud vallavalitsusele avaldused hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Mustjala Vallavalitsuse19.11.2007 korralduse nr 149 resolutsiooni p 1 nähtub, et sellega tegi vastustaja P. Ple ettepaneku erastatava maa piiride kulgemise

3-13-1937

kohta. Vaidlustatud korraldusega on vald määranud kindlaks H Ple ostueesõigusega erastamisele kuuluva katastriüksuse ringpiiri. Korraldusele on lisatud ka uus maaüksuste piiride kulgemise kaart. Seega on korralduse nr 51 vastuvõtmisega tehtud uus piiriettepanek maa ostueesõigusega erastmiseks ning peale vaidlustatud korralduse vastuvõtmist tuleks 19.11.2007 korraldus nr 149 p 1 lugeda kehtetuks tunnistatuks. Kaebajad ei ole 11.06.2013 korraldusega nr 51 tehtud erastatava maa piirde kulgemise ettepanekuga nõus. Korraldusele lisatud plaan on väga halva kvaliteediga. Erastatava maa piiride kulgemise ettepanekuga on hõlmatud korraga kaks maaüksust (Vapso ja Niidu) ning määratud nende ringpiir. Vapso ja Niidu maaüksuste üldpindala määramine ei ole kooskõlas maa ostueesõigesega erastamise korra p 131. Korralduse välja andmisel ei ole arvestatud maakorralduse nõuetega. P. P maaüksusele on juurdepääsutee kindlaks määramata. Arusaamatu on P. Ple maa erastamine nii väikses ulatuses. Korraldusest ei nähtu kaalutlused, mille tõttu kuulub

P. Ple erastamisele vaid 0.25 ha suurune maaüksus. Korralduses on vaid üldsõnaline viide õigusliku aluseta püstitatud ehitisele, kuid puuduvad selle kohta põhjendused. Vastustaja ei ole nõuetekohaselt kaalunud maa erastamise ja tagastamise õigustatud subjektide huve, vaid on eelistanud maa tagastamise õigustatud subjektide huve. Ei piisa üksnes maade suuruste võrdsusest, vajalik on ka väärtuste välja selgitamine, mis eeldab hindamise läbiviimist.Vald ei ole vaidlustatud korralduse väljaandmisel arvestanud kaebajate soovidega maaüksuse piiri määramisel ega seda, millisena see 2001 aastal korraldusega nr 313 kindlaks määrati. Kaebajatele on arusaamatu ringpiiri määramise vajadus. Selline meetod ei ole siiani leidnud rakendust maaüksuste piiride määramisel. Seadusega puudub võimalus määrata kahele erinevale taotlejale maaüksuste piirid ringpiirina. Ringpiiri määramisega ei leia lahendust P. Ple juurdepääsu tee küsimus. Vallavalitsus on otsustanud korraldusega kindlaks määrata kaebajatele erastamisele kuuluva maaüksuse välispiiri ning moodustatavate maaüksuste üldpindala. Korralduses ei ole kaalutud kaebajate huve ning korraldusest ei selgu, millistel põhjustel ei ole ringpiiri muutmine võimalik. Kaalutlus, et ringpiiri määramine oli vajalik maa tagastamiseks, ei ole proportsionaalne. H Ple erastatavale maale jääb P. Ple kuuluva hoone juurde viiv tee. Vald on menetluses rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Kaebajatel oli enne korralduse välja andmist võimalik arvamust avaldada, kuid ainult selle alusel ei saanud vald kaaluda kõigi seisukohti. Kaebajate ettepanekuga, kutsuda aruteluks kokku kõik asjast huvitatud isikud, vald ei arvestanud. Kuivõrd korraldusega nr 51 on muudetud erastamisele kuuluva maaüksuse piire 04.06.2013 kaardi alusel, on tegemist uue piiride kulgemise ettepanekuga, mille eesmärgiks on piiride lõplik kindlaks määramine. Vald peab uue piiride kulgemise ettepaneku tegemisel arvestama, et ettepanek lahendaks juurdepääsu küsimuse ning seda, et erastatavale maale ei jääks teise isiku kasutuses olev tee. P. Ple kuulub erastamisele põhjendamatult väike maaüksus.

Vastustaja kaebust ei tunnista. Korralduse nr 51 näol ei ole tegemist uue piiride kulgemise ettepanekuga. Korraldusega on tehtud õiguslikult siduvalt kindlaks, et H Ple kuulub erastamisele maaüksus, mille ringpiir on määratud maamõõdubüroo poolt 04.06.2013 koostatud Vapso ja Niidu maaüksuste üldpindala ja ringpiiri kindlaks määramise plaaniga. H Ple erastatava Vapso maaüksuse ja P. Ple erastava Niidu maaüksuse pindalade summa on 15,25 ha. Korraldus nr 51 on eelhaldusakt, millega on määratud üksnes Vapso maaüksuse ringpiiri asukoht looduses ning Vapso ja Niidu maaüksuste üldpindala. Korraldus on antud vastavuses jõustunud

3-13-1937

piiriettepanekutega. Vapso ja Niidu maaüksuste suuruse ja piiride osas vastuvõetud haldusaktid on jõustunud. H. P vaidlustas talle esitatud piiride kulgemise ettepaneku, mille osas on läbi viidud kohtumenetlus haldusajas nr 3-09-1625 ning mis on jõustunud. Vald on teinud piiride kulgemise ettepaneku P. Ple korraldusega nr 149, mis on jõustunud. Korralduse nr 51 vastuvõtmine oli vajalik, sest kaebajad ei ole andnud maamõõtajale võimalust maaüksuste mõõdistamiseks vastavalt jõustunud piiriettepanekutele. Kuna puudus selgus erastamisele kuuluvate maade piiride osas, oli takistatud maade tagastamine õigustatud subjektidele. Juurdepääsu vajava maatüki omanikule õiguse juurdepääsu nõudmiseks annab AÕS § 156, vaidluse korral tuleb pöörduda kohtu poole. Korralduses nr 51 on selgitatud, et

P. Ple erastatava maa suuruse osas on toodud põhjendused 19.11.2007 korralduses nr 149. Korralduse õiguspärasust on kontrollinud maavanem. Haldusasjas nr 3-09- 1625 on jõudnud kohus järeldusele, et kaebaja väited talle vähem väärtusliku maa erastamise kohta ei ole leidnud kinnitust. Korralduses nr 51 on selgitatud, et kahe erastamisele kuuluva maaüksuse omavahelise piiri muutmine ei mõjuta maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi. Erastamisele kuuluvate maaüksuste omavahelise piiri asukoha muutmine on võimalik, kui mõlemad erastamist taotlevad isikud esitavad vallale vastava taotluse ja plaanimaterjali ühise piiri kulgemise koha kohta. Vastustaja täiendavate selgituste kohaselt sätestab maakorraldusseadus maakorralduse nõudena kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamise maakorralduse läbiviimisel. Vaidlustatud korraldusega maakorraldust läbi viidud ei ole. Vallavalitsuse 19.11.2007 korralduse 149 p 1 tehti P. Ple piiride kulgemise ettepanek, mille kohaselt on tal õigus erastada 0,25 ha maa looduses eraldamise akti alusel. H Ple toimub maa erastamine 24.09.2008 kirjaga edastatud maa piiride kulgemise ettepaneku alusel. Korraldusega nr 51 on täidetud MRS § 23 lg 2 nõue. Korralduse vastuvõtmine on eelduseks maa tagastamiseks.Vastustaja ei nõustu kaebuse täienduses esitatud seisukohtadega. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09- 1625 on jäetud rahuldamata H P kaebus 24.09.2008 piiride kulgemise ettepaneku tühistamiseks. P. Ple erastamisele kuuluva maa piiride ja suuruse osas vastuvõetud 19.11.2007 korraldus nr 149 on jõustunud.

Kolmas isik J. K nõustub valla seisukohtadega haldusasjas. Kolmandate isikute poolt esitatud ühises arvamuses on selgitatud, et kaebajad on 13 aastat takistanud neile maade tagastamist ning tagasi lükanud asjas tehtud kompromissettepanekud. Nüüdseks on jõustunud lahendid erastatava maa asukoha ja suuruse kohta. Peale ringpiiri kindlaks tegemist on võimalik maa tagastamisega edasi minna. Juurdepääsu tee on H Pl olemas ja ta kasutab seda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Mustajala Vallavalitsuse 11.06.2013 korraldusega nr 51 otsustati teha õiguslikult siduvalt kindlaks, et H Ple ostueesõigusega erastamiseks Võhma külas moodustatava Vapso maaüksuse ringpiir (välispiir) on määratud OÜ Hadwest maamõõdubüroo poolt 04.06.2013 koostatud ostueesõigusega erastatavate Võhma küla Vapso ja Niidu maaüksuste üldpindala ja ringpiiri kindlaks määramise plaaniga. H Ple erastamiseks moodustava Vapso maaüksuse ja P. Ple erastamiseks moodustatava Niidu maaüksuste pindalade summa on 15,25 ha.

3-13-1937

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vallavalitsuse maakorraldaja tegi H Ple 24.09.2008 erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, mille H. P vaidlustas. Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09-1625 jäeti H P kaebus rahuldamata ja piiride kulgemise ettepanek muutmata. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et P. Ple tehti piiride kulgemise ettepanek vallavalitsuse 19.11.2007 korraldusega nr 149. Nimetatud korraldus on jõustunud. HMS-s puudub säte, mille järgi oleks võimalik lugeda haldusakt kehtetuks tunnistatuks. Asjas ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, eelpool nimetatud piiride kulgemise ettepanekud on tunnistatud kehtetuks. Samuti ei ole asjas kirjeldatud asjaolusid, mille alusel kuuluks(id) kohaldamisele HMS § 61 lg 2 sätestatud muud alus(ed) haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad seaduses sätestatud ja ilmselged puudused. Kaebajad ei ole kaebuses esile toonud HMS § 63 sätestatud haldusakti tühisuse aluseid. Seega on alusetud kaebaja väited 19.11.2007 korralduse 149 kehtetuse või tühisuse kohta. Vaidlustatud korralduses on viidatud konkreetselt, et haldusakti andmisel on tuginetud H Ple 24.09.2008 erastatava maa piiride kulgemise ettepanekule ja P. Ple vallavalitsuse 19.11.2007 korraldusega nr 149 tehtud piiride kulgemise ettepanekule. Korralduse nr 51 põhjenduste kohaselt on selle andmise eesmärgiks alustada peale Vapso küla katastriüksuse ringpiiri kindlaks määramist maa tagastamisega õigustatud subjektidele. Lähtudes MaaRS§ 23 lg 2 otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui vallavõi linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Hinnates korralduses kajastatud eesmärki ja selles esitatud motiive saab järeldada, et korralduse puhul ei ole tegemist uue piiride kulgemise ettepanekuga.

Mustajala Vallavalitsuse 11.06.2013 korraldusega nr 51 otsustati teha õiguslikult siduvalt kindlaks H Ple ostueesõigusega erastamisele kuuluva katastriüksuse ringpiir (välispiir). Halduse igasugusel tegevusel, ka maa ostueesõigusega erastamiseks toimingute läbiviimiseks, peab olema seaduslik alus. Korralduse andmise aluseks on märgitud HMS § 52 lg 1 p 2, mille kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Kohus leiab, et võimalus füüsilisele isikule maa ostueesõigusega erastamiseks katastri ringpiiri kindlaks määramiseks peaks olema sätestatud eeskätt maareformise seaduses (MaaRS) ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides. MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamuvõi garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendile andmises või muul viisil vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 9 ja 10. Maa erastamise viisid on toodud MaaRS § 22. Lähtudes viidatud paragrahvi lõikest 1 saavad ostueesõigusega maad

3-13-1937

erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvilavõi aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad, mida ei taotleta tagasi. MaaRS-e § 121 2. lõikes nimetatud istanduse omanik saab ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat istandusealust maad. Viidatud paragrahvi lg 7 kohaselt võib aiandusja suvilaühistu ringpiiri sees asuv suvila või aiamaja omanikule ostueesõigusega erastatav maa koosneda mitmest lahustükist. Hinnates käsitletud sätete sisu on ringpiiri mõiste sisustamisel MaaRS mõttes silmas peetud olukordi, kus erastatav (ja tagastamisele mittekuuluv) maatükk asub ühistu ringpiiri sees. Sellest tulenevalt saab nimetatud sätete alusel reguleerida ühistute ja tema liikmete õigusi ühistu ringpiiri sisse jääva maa erastamisel. Arvestades käesolevas asjas esile toodud asjaolusid ei ole praeguses asjas sellise olukorraga tegemist.

MaaRS § 222 lg 1 järgi korraldab maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus, tehes maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid, täidab riiklikke haldusülesandeid. Vabariigi Valitsuse

6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise kord (edaspidi „kord“ vastavas käändes) punkt 4 sätestab, et kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja selles korras sätestatud eeltoimingud. Kohalikul omavalitsusel ei ole lubatud seaduses või eelpool märgitud korras nimetamata toiminguid teostada või dokumenti nõuda. Korras puuduvad viited ringipiirile ning ei ole ette nähtud menetlustoiminguid maa ostueesõigusega erastamiseks ringpiiri kindlaks määramise teel. Tulenevalt eeltoodust ei näe MaaRS ega kord ette võimalust füüsilisele isikule maa ostueesõigusega erastamiseks katastri ringpiiri kindlaks määramist. Seega puudus korralduse nr 51 vastuvõtmiseks õiguslik alus ning korraldus kuulub tühistamisele.

Korralduse kohaselt ei ole vaatamata ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekute jõustumisele vallal olnud võimalik kumbagi katastriüksust moodustada, kuna erastamise õigustatud subjektid ei ole rahul neile erastamisele kuuluvate maaüksuste ühise piiriga - H. P ja P. P ei ole andnud maamõõtjale võimalust erastamisele kuuluvate katastriüksuste moodustamiseks, mistõttu ei saa vallavalitsus asuda maad tagastama. Kohus märgib, et ka sellises olukorras peab kohalik omavalitsus haldustoimingute ja haldusaktidega reguleerima üksnes neid küsimusi, mille reguleerimiseks on tal seadusest, määrusest või kohaliku omavalitsuse määrusest tulenev õiguslik alus. Korra punkt 4 alusel teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Korra punkti 13 järgi on taotleja kohustatud piiride kulgemise ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. Lähtudes korra 133 on taotleja on kohustatud katastriüksuse moodustamise tellimuse esitamisest kümne päeva jooksul kirjalikult teavitama maa asukohajärgset linnavõi vallavalitsust, näidates ära, kellele ja millal on tellimus esitatud. Kui katastriüksuse

3-13-1937

moodustamist ei ole võimalik lõpule viia maa erastamise õigust omava isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu, määrab linnavõi vallavalitsus erastamise õigust omavale isikule tähtaja katastriüksuse moodustamise toimiku linnavõi vallavalitsusele esitamiseks. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul või ei esita toimikut määratud tähtpäevaks, lõpetab linnavõi vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja isik kaotab maa erastamise õiguse. Kui linnavõi vallavalitsus leiab, et toimingud jäid tegemata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud taotleja tahtest, määrab ta toimiku esitamiseks uue tähtaja. Korra punkt 134 sätestab, kui taotleja ei ole kolme kuu jooksul ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kättesaamise päevast arvates tellinud katastriüksuse moodustamist või ei ole käesoleva korra punkti 133 kohaselt esitanud taotlust uue tähtaja määramiseks või ei ole nimetatud tellimust esitanud linnavõi vallavalitsuse poolt määratud uueks tähtajaks, lõpetab linnavõi vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa erastamise õiguse. Kohtu arvates on kujunenud olukorras vajalik hinnata, kas korralduses ja kohtule esitatud vastuväidetes kirjeldatud kaebajate tegevus katastriüksuse moodustamise takistamisel on üksnes näiline või formaalne või on tegemist sisuliste puudustega erastamistoimingute läbiviimisel. Kohalik omavalitsus peab seega kaalutlema, kas erastamisavalduse esitanud isikute osas saab lõpetada maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud.

Kohus tuvastas eelpool, et vaidlustatud korralduse puhul ei ole tegemist piiride kulgemise ettepanekuga, mistõttu ei kuulu maakorraldusseaduse sätted antud juhul kohaldamisele.

Kaebajate väidetel oli neil enne korralduse välja andmist võimalik arvamust avaldada, kuid vald ei arvestanud kaebajate ettepanekuga, kutsuda aruteluks kokku kõik asjast huvitatud isikud. Haldusorgan ei pea HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks nõustuma isikute poolt esitatud ettepanekutega. Haldusorgan peab andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, mida vald antud juhul on kaebajate kinnitusel ka teinud. Seega oli kaebajatele vaidlusaluse korralduse vastuvõtmise menetluses ärakuulamise õigus tagatud.

Kuigi kaebajad taotlevad halduskohtule esitatud kaebustes kohustada vallavalitsust esitama kaebajatele uus piiride kulgemise ettepanek ning kohus käesolevas asjas sellist otsust ei tee, tuleb kaebused osaliselt rahuldada korralduse nr 51 tühistamise osas.

Valla esindaja esitas kohtuistungil kaebajatele tutvumiseks korralduse nr 51 lisas oleva plaani. Kaebajad tutvusid kohtuistungil esitatud plaaniga ja leidsid, et see on rahuldava kvaliteediga ning neile arusaadav, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kaebustes tehtud etteheited korraldusele nr 51 lisatud plaanimaterjali halva kvaliteedi kohta.

16.06.2014 edastas vastustaja kohtule parandatud kohtuistungi protokolli (tl 164).

3-13-1937

Kuna edastatud protokolli osas tehtud parandused on piiritlemata ning ole esitatud taotlust kohtuistungi protokolli konkreetsete paranduste sisse viimiseks, jätab kohus parandatud kohtuistungi protokolli tähelepanuta.

Kaebajad taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist kogusummas 2624,88 eurot (tl 180-181, 183-198, 202, 204-208). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kaebuses esitatud kahest taotlusest kuulub rahuldamisele üks taotlus, tuleb kaebajate taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada pooles ulatuses. Kohtu hinnangul on kantud kulud hüvitamisele kuuluvas osas põhjendatud ja vajalikud. Teised menetlusosalised taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

Kaebajad taotlevad, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramisel, et TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. HKMS § 1 lg 3 sätestab, et käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. HKMS § 108 lg 12 alusel kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 177 kohaldamisele viide puudub, seega ei kuulu käsitletud säte halduskohtumenetluses kohaldamisele ning kaebajate taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Annika Vendik Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2015 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

Jätta H.P ja P.P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.09.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1937 muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Riigikohtu 7 aprilli 2016 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Jätta P. P ja H. P kassatsioonkaebused halduskohtumenetluse seadustiku (HMKS) §

219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.

3-13-1937