4-14-4136/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-14-4136

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2014 Haapsalu kohtumaja a Väärteoasja number 4-14-4136 Kohtukoosseis Istungisekretär

Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla

V

äärteoasi

R.U kaebus PPA Lääne ü Prefektuuri korrakaitseb roo Haapsalu politseijaoskonna 12.05.2014 otsuse nr le väärteoasjas

2570,14,000947, mille kohaselt karistati R.U Liiklusseaduse § järgi

227 lg 2 rahatrahviga 200 eurot, s.o 50 trahvi

ühikut Menetlusosalised

Kaebuse esitaja R.U , isikukood *, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, e-mail: *

Kaitsja advokaat Indrek R.U, Advokaadibüroo Heringson

GLO, asukoht Maakri 23A Tallinn, e-post: indrek@heringson.ee

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuuri Lääne

Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht

Lossiplats Haapsalu, e-mail: haapsalu-pj@politsei.ee, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1.Jätta R.U kaebus rahuldamata ja PPA Prefektuuri Haapsalu Lääne korrakaitsebüroo politseijaoskonna 12.05.2014 2570,14,000947 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2.Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele

/Rahandusministeerium arve EE891010220034796011 SEB, arve EE932200221023778606 Swedbank, arve EE403300333416110002 Danske pank või EE70170001700017001577198 Nordea pank, /. Rahatrahv loetakse kui viitenumber - 10220145100774

nõuetekohaselt täidetuks,

rahatrahv on tasutud kohtuotsuse . Vastasel korral saadab peale edasikaebamise tähtaja jooksul

vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile - lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

3. Jätta rahuldamata R.U taotlus valitud kaitsjale makstud tasu 1397 eurot hüvitamiseks riigieelarve vahenditest.

4-14-4136

4. Edastada kohtuotsus R.U-le, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 kohtuotsuse kuulutamisest. päeva jooksul

Kaevatav otsus

PPA Lääne korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr Prefektuuri Haapsalu PJ 12.05.2014 2570,14,000947 karistati R.U järgmise – rikkumise eest 16.04.2014.a kell 18.23 Ridala vallas

Lääne nas Ääsmäe Rohuküla mnt 75 mootorsõidukit maakon -Haapsalu- .km juhtis asulasisesel teel kiirusega 75+-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust 22 km/h. R

15 lg 1 p 2 ja pani S 227 lg 2 ikkus sellega LS § toime väärteo, milline on kvalifitseeritav L § järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on karistuseks määratud LS § 22 R.U-le

7 lg 2 alusel rahatrahv 200 eurot s.o 50 trahviühikut. Kaebus 20.05.2014 saabus kohtusse R.U kaebus /tl 2-7 otsusele asjas nr 2570,14,000947. / väärteo Kaebuse põhiseisukohad on: Asjas on koostatud kaks väärteoprotokolli – poolt käsikirjaliselt 16.04.2014 patrullpolitseinik A.N. isekopeeruval plangil ja www.e-toimik.ee elektroonselt kaudu on menetlusaluse isikuni jõudnud ka koostatud väärteoprotokoll. Protokollid erinevad sisult, tehioludelt kui ka protokolli koostamisel arvestatud tõendite osas. Kahe erineva sisuga protokolli koostamine võtab sisuliselt võimaluse menetlusalusel isikul oma kaitseõigust rakendada.

Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt ei ole tõendamist leidnud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on väidetava mõõtmiskohana märgitud Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 6 km, mis on läbi kriipsutatud ning mille järel on kirjutatud 75 km. Läbikriipsutuse juures mingit selgitust märgitud ei ole, mistõttu ei saa tõsikindlalt olla veendunud, millises kohas väidetav kiiruse ületamine on fikseeritud, samuti ei saa kindel olla, et viidatud sõidukiirus on fikseeritud just menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil. Parandus on korrektselt vormistamata, teadmata on, kes ja millal vastava muudatuse on teinud. Sündmuse koht ei ole fikseeritud korrektselt, ümber ei ole lükatud menetlusaluse isiku väidet, et ta oli asulast väljasõidul väljaspool asulat, tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik peeti kinni väljaspool asulat.

Samuti ei nähtu kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist mõõtekaugus. Seega ainus menetluse jooksul kogutud tõend ei ole korrektselt vormistatud, mistõttu on tõendina kõlbmatu.

Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja 12.05.2014 otsuse tühistamist ja väärteoasjas nr 2570,14,000947 menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 väärteotunnuste puudumise tõttu.

Menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale tehtud kulutused panna täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Kohtuväline menetleja esitas kohtule seisukoha kaebuse osas /tl 35-37/.

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on ka eelneva sarnase rikkumisega. Menetlusalune isik omakäeliselt antud ütlustes märgib, et sõitis 40 km/h eesoleva auto taga. Linnast väljumisel sõitis mööda ja sellel ajal ületanud kiirust. Väärteoprotokolli kohaselt on kiiruse ületamine aset leidnud Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla mnt 75 km. Ridala vallas, Tina tänava ja Vabriku tee vahel. Kuna nimetatud tänavate vahe sellel kilomeetril asub Paralepa alevikus, siis kiiruse ületamine toimus asulasisesel teel, kus kiiruspiirang 50 km/h.

Kaebuse esitaja leiab, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu mõõtekaugus. Tõepoolest, kiirust mõõdeti mõõtevahendiga Stalker II MDR, mis ei kuvagi kaugust. Puudub selline

4-14-4136

funktsioon ja seega ei saa protokollis sinna lahtrisse midagi kirjutada. Antud juhul on lahtrisse tõmmatud kriips. Protokolli kantakse mõõtekaugus juhul, kui seade võimaldab mõõtekaugust määrata. Kaebuse esitaja leiab ka, et väärteoasjas on koostatud kaks protokolli, mis erinevad sisult, tehioludelt kui ka protokolli koostamisel arvestatud tõendite osas. Tehioludena väärteoasjas käsitletakse väärteo toimepanemise aega, kohta, viisi ja väärteokoosseisu objektiivset külge. Tehiolud võivad olla mistahes muud teole või tegevusetusele viitavad seaduses mitte kirjeldatud asjaolud, mis ilmnevad süüteo toimepanemise eel, ajal või järel. õrvutades kaebuses välja toodud väärteokirjeldust väärteoasjas K

koostatud protokollisa ning e-toimikus sisalduvas protokollis oleva väärteokirjeldusega, ei nähtu tehioludes erisusi. Kogutud tõendid kinnitavad tehiolusid, mistõttu on põhjendamatu viide, et väärteoprotokollid erinevad sisult ja tehioludelt. Asjaolu, et kas tõendid on kantud e toimikus olevale väärteoprotokollile ja kas need ka seal peavad - olema, on vaja eraldi välja selgitada.

Kohtuväline menetleja leiab, et paberkandjal koostatavale väärteoprotokollile esitavate nõuete ülekandmine e-toimikus oleva väärteoprotokolli jaoks ei ole õiguslikult kandev ning ei kuulu väärteomenetlusõiguse rikkumise alla.

VTMS § 68 lg 1, millele kaebuses viidatakse, sätestab nõuded paberkandjal vormistatavale väärteo toimikusse kantavad andmed sätestab Vabariigi Valitsuse 03.07.2008. a protokollile. E- määrus nr 111 „E toimiku süsteemi asutamine ja e toimiku süsteemi pidamise põhimäärus" (edaspidi - - põhimäärus) lisa 3. Nimetatud lisa p 3 kohaselt loetletakse andmed, mida juhtumi/episoodi kohta etoimikusse kantakse ja selles ei ole eraldi loetletud andmeväljana tõendeid. Samas punktis öeldakse, et andmetena kantakse e-toimikusse juhtumi/ episoodiga seotud objektid. Näiteks võib öelda, et seesuguse objektina lisatakse andme - d väärtegu toime pannes kasutatud sõiduki kohta, mis e toimikus on nähtav ainult menetlejale, mitte teistele sh menetlusalusele isikule. Kaebuse esitaja on sisuliselt endale vastuoluliselt väitnud, et erinevate väärteoprotokollide tõttu pole menetlusalusel isikul olnud võimalust kaitseõigust rakendada. Kohtuväline menetleja leiab, et nimetatud vastuolu puudub, sest paberkandjal väärteoprotokoll, mille menetlusalune isik on isiklikult allkirja vastu kätte saanud, sisaldab kõiki vajalikke andmeid ja rohkemgi, kui e-toimikus olev väärteoprotokoll, millel on vaid informatiivne tähendus. Põhimääruse § 14 lg 1 kohaselt on e-toimiku süsteemi kantud andmetel informatiivne tähendus ja teistsuguselt arvata on ekslik. Kõigepealt koostatakse väärteomenetluses paberkandjal väärteoprotokoll ning e-toimikusse kantakse andmed hiljem ja alles paberkandjal oleva protokolli alusel. Seega on paberkandjal olev väärteoprotokolli koostamine eelduslikuks aluseks andmete e-toimikusse kandmisel.

Samuti ei tohi ekslikult arvata, et e-toimikusse kantavad paberkandjal oleva väärteoprotokolli andmed muudavad e-toimikus oleva väärteoprotokolli digitaalseks dokumendiks VTMS § 81 lg 1 p 3 mõttes. E toimiku mõte ei ole asendada paberkandjal olevat toimikut, vaid e - -toimik on andmete

töötlemiseks ja säilitamiseks loodud infokogu. VTMS § 81' lg 1 sätestab andmekogu eesmärgi, milleks lühidalt öeldes on ülevaate tagamine, andmete kajastamine, menetleja töö korraldamine, statistika kogumine ning andmete elektrooniline edastamine.

Lisaks tuleb märkida, et kohtuvälise menetleja ametnik teeb väärteoasjas otsuse pabertoimiku sh paberkandjal väärteoprotokolli (selle, mis on menetlusalusele isikule allkirja astu kätte antud VTMS §

70 lg 1 ja 2 nõudeid järgides) alusel. Protokolli paranduse osas:

Kohtuvälise menetleja praktika kohaselt, kui parandus tehakse protokolli protokolli koostaja poolt enne isikule allkirja vastu tutvustamiseks andmist, siis paranduste kohta märkust ei tehta. Hiljem tehtava paranduse juurde märgitakse paranduse tegija ja paranduse tegemise aeg ning mida parandati ning sellest parandusest teavitatakse menetlusalust isikut. Asjaolu, et parandus väärteo toimepanemise koha osas on tehtud enne kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli tutvustamiseks esitamist kinnitab asjaolu, et väärteoprot kiiruse mõõtmisel teo toimepanemise koha okolli kantakse andmed just kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist. Nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll,

4-14-4136

kui ka väärteoprotokoll on koostatud ühe sama ametniku poolt ning üks järgneb teisele st mõõdetud kiirus fikseeritakse enne ning selle alusel ja järgi koostatakse väärteoprotokoll. Parandus on tehtud maha tõmbamisega ning selgelt on järgi (mitte peale) kirjutatud õige kilomeeter. Näiteks ülesodimisega ei oleks tõepoolest arusaadav, milline võib olla õige number, kuid antud juhul on ka kaebaja saanud aru, et maha tõmmatud number 6 järgi on kirjutatud number 75. Ainuüksi paranduse tegemine ei sea kogu protokolli sisu kahtluse alla.

Kuidas on toimunud mõõtmine, millist mõõterežiimi jne on valitud, siis selles osas saab mõõtmist teostanud ametnik vajadusel tunnistajana kohtuistungil ütlusi anda.

Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,14,000947 te

htud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust mis on 200.00 €. Kohtuväline menetleja on avaldanud, et asja saba lahendada kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja seisukoha esitas oma

-48/. kohtuvälise menetleja arvamusele /tl 43

Seisukohas leitakse, et kuna menetlusalune isik on avaldanud, et tema hinnangu kohaselt oli ta linnapiirist väljaspool, siis asjaolu, et ta pani rikkumise toime asulas, ei ole ühegi tõendiga tõendatud.

Kuna mõõteseade Stalker II MDR ei kuva mõõtekaugust, ei ole nimetatud seadmega saadud mõõtetulemused ilmselgelt usaldusväärsed. Arvestades, et vahetult ees 40 km/h liikuvast mootorsõidukist möödumisel ei olnud võimalik ega vajalik saavutada sõidukiirust 75 km/h tekib küsimus, kas ja millisel sõidukil seade väidetava sõidukiiruse tuvastas ning kas selline sõidukiirus üldse oli võimalik ning kas mitu lähestikku liikuvat mootorsõidukit ei võinud tekitada häireid mõõteseadme töös. Seega on kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud sõidukiirus ilmselgelt ebausald

usväärselt mõõdetud.

Kaebuse esitaja jääb oma kaebuses esitatu juurde, et paberkandjal ja e-toimikus olevas väärteoprotokollis on olulised erinevused, seega on ühes menetluses koostatud kaks erinevat väärteoprotokolli ja otsuse tegemisel on aluseks võetud toimikus kajastatud väärteoprotokoll. e-

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli näol on tegemist ilmselgelt ebausaldusväärse ja seega lubamatu tõendiga, sest seal fikseeritud mõõtetulemus on saadud ebausaldusväärsel moel, protokolli on tehtud lubamatu parandus, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kantud sündmuskoht ei lange kokku paberkandjal vormistatud väärteoprotokolliga. Seega väärteo toimepanemine R.U poolt ei ole tõendatud, esinevad menetlusaluse isiku kasuks rääkivad kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Kuna tõendamist ei ole leidnud süüteokoosseisule vastavad tunnused ja kohtuväline oluliselt rikkunud menetlusõiguse menetleja on

norme ning vastavat rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb menetlus antud asjas lõpetada kooskõlas VTMS § 29 lg 1 p 1. Kohtuistungil alised oma seisukohtade juurde. jäid menetlusos

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kaebuse esitaja väidab, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust, kuna asjas on koostatud kaks erinevat väärteoprotokolli. VTT tl 5 on 16.04.2014 koostatud väärteoprotokoll. Nii protokolli koostaja kui R.U kinnitasid kohtuistungil, et see protokoll koostati sündmuskohal ja R.U sai selle protokolli ka kätte. R.U on sündmuskohal protokollile ka vastava allkirja andnud. KT tl 16- o -toimiku kaudu.

17 on väärteopr tokoll, mis R.U-ni on jõudnud e VTMS § 68 lg 1 kohaselt üldmenetluses koostatakse väärteo kohta väärt MS § 81 lg eoprotokoll. VT

1 kohaselt kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel koostab kohtuväline menetleja väärteotoimiku,

4-14-4136

süstematiseerides selleks väärteoasja materjalid. Väärteotoimik võib olla kaanteta, kui see on otstarbekas. Väärteotoimiku lehed nummerdatakse.

Käesolevas väärteoasjas väärteoprotokoll 16.04.2014, see on on koostatud paberkandjal allkirjastatud protokolli koostaja A.N. poolt ja menetlusalune isik on selle allkirjastanud ja sellega kinnitanud, et protokolli ärakirja sai kätte 16.04.2014. Kohus leiab, et eelviidatud seadusesätetest tuleneb üheselt, et väärteomenetluses koostab kohtuväline menetleja paberkandjal väärteotoimiku, kuhu kogub väärteoasjas kogutud dokumendid. Käesolevas väärteoasjas on koostatud paberkandjal toimik, mis on kohtule esitatud. E -toimikul. -1 lg 1 kohaselt e-toimiku dasi uurib kohus, milline õiguslik tähendus on e VTMS § 81 menetlemise infosüsteem (edaspidi e toimiku süsteem) on - väärteomenetluses menetlusandmete ja

isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Lõike 3 kohaselt etoimiku süsteemi asutab ja selle põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus ja eelnimetatud põhimäärus on kinnitatud VV 3.07.2008 määrusega nr 111. Põhimääruse § 14 lg 1 sätestab, et e-toimiku süsteemi kantud andmetel on informatiivne täh VTMS § 81 õhimääruse lisas 3 on endus. -1 lg 2 ja p sätestatud väärteomenetluses e toimiku süsteemi kantavad andmed. õhimääruse § 12 lg 3 on näha, - P

et kohtueelses menetluses tuleb e- -toimiku väärteoasja toimiku süsteemi kantavad andmed sisestada e süsteemi hiljemalt väärteomenetluses lahendi koostamise või väärteoasja kohtusse saatmise staadiumis. - Kõrvutades VTMS § 81 1 lg 2 ja põhimääruse lisas 3 toodud andmeid, mis on vaja kanda väärteomenetluses e-toimikusse, on selgelt arusaadav, et e-toimikusse tuleb kanda andmed, mis on vajalikud menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks, nõutav ei ole kohtueelses menetluses ei tõendite ega koostatud dokumentide kandmine e toimikusse. VTMS § 81 - -1 lg 2 p 5

sätestab e

– see on kohtuvälise menetleja -toimikusse kohtueelses menetluses kantava dokumendi lahend. Lähtudes eeltoodust , et käesolevas väärteoasjas e toimikus olev väärteoprotokoll ei oma leiab kohus -

iseseisvat õiguslikku tähendust, toimikus olev dokument pealkirjaga väärteoprotokoll ei ole sest eallkirjastatud. K -toimiku eo kohta nagu ohtuväline menetleja on sisestanud e süsteemi andmed väärt

seda nõuab e-toimiku pidamise kord ja nende andmete sisestamisel ei ole tekkinud asjas uut väärteoprotokolli, vaid menetlusandmete töötlemiseks vajalik informatiivsete andmete kogum.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas ei ole koostatud kahte erinevat väärteoprotokolli – menetluses on koostatud 16.04.2014 väärteoprotokoll nr AB1315556 paberkandjal, mis on protokolli koostaja poolt allkirjastatud, antud menetlusalusele isikule ja mis asub väärteoasja pabertoimikus.

Edasi võrdleb kohus võrdleb väärteoprotokollis ja väärteootsuses olevat väärteokirjeldust.

Kohus leiab, et väärteokirjeldused on sisult samad, väärteopr tokollis on teokirjelduses sõnad: o „ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h“. Väärteootsuse teokirjelduses on alljärgnev tekst: „ületas lubatud kiirust 22 km/h“. Kohus leiab, et väärtootsuses olev teokirjeldus on kitsam, see sisaldub väärteoprotokollis o sega ei ole kohtuväline levas teokirjelduses ja sellise otsuse tegemi mene eoprotokollis olevast teokirjeldusest. tleja väljunud väärt

Kohus leiab, et ka teo toimepanemise koht on väärteootsusest üheselt arusaadav ja ei välju väärteoprotokollis kirjeldatust Ütluste seostamisel olustikuga tuvastati, et sündmuskoht asub . asulasisesel teel -Haapsalu- Ridala vallas Ääsmäe Rohuküla mnt 75.kilomeetril ning jääb Tina tänava ja Vabriku tee vahelisele alale (selline on ka sündmuskoha kirjeldus väärteoprotokollis).

Väärteootsuses on sündmuskohana kirjas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 75.km. Ütluste seostamisel olustikuga vaidlust sündmuskoha üle ei olnud, nii R.U kui politseiametnikest tunnistajad kinnitasid

üheselt, et R.U poolt juhitava auto kiiruse mõõtmine toimus Ääsmäe-

Haapsalunt 75.kilomeetril tegemist oli Rohuküla m . Sündmuskohal oli üheselt arusaadav, et asulasisese teega, kuna R.U auto peeti kinni politseiametniku poolt vahetult peale kiiruse mõõtmist Rohuküla poole jääva asulat lõpetava liiklusmärgi juures. R.U ja politseiametnikest

4-14-4136

tunnistajate ütlustega on tõendatud, et R.U poolt juhitav auto liikus Rohuküla suunas. Kohus möönab, et väärteoprotokollis olev sündmuskoha kirjeldus on täpsem ja ei lase tekkida kahtlustel, et kiirusemõõtmise toimus asulasisesel teel. Samas leiab kohus, et väärteootsuses olev sündmuskoha kirjeldus -Haapsalu-

– Ääsmäe Rohuküla mnt 75. km asulasisene tee, kajastab sündmuskohta õigesti ja arusaadavalt. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuigi väärteootsuses on väärteo toimepanemise koht kirjeldatud l ja aiemalt, võimaldab see kirjeldus üheselt aru saada, millist väärtegu on konkreetselt silmas peetud selline teo toimepanemise koha kirjeldus ei välju väärteoprotokollis olevast sündmuskohast. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli ja § ning väärtegu -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS

15 lg 1 p 2

kvalifitseeriti LS § 227 lg järgi. LS § 15 lg 1 p sätestab,

et idukiirus on suurim lubatud sõ

asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki

227 lg 2 juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise üle 21-40 km/h. Kohtuistungil ei olnud enam vaidlust selle auto liikus asulasise üle, et R.U poolt juhitav sel teel ajal, mil politseiametnik tema auto liikumiskiirust mõõtis. Kohus veendus selles asjaolus ka ütluste seostamisel olustikuga. Kaebuses leiti, et kiirusemõõt seadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, kuna e selles on tehtud õiendamata parandus. Protokolli andis kohtuistungil

täitja tunnistaja I.P. ütlusi, et protokolli koostamise käigus tekkis näpuviga ja see sai kohe koostamise käigus ka ära parandatud, sealsamas tõmbas selle „6“ maha ja isik nägi juba sellist protokolli, kus see „6“ oli maha tõmmatud. Kohus, uurides kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli /VTT tl 3/ leiab, et protokollil olev maha kriipsutatud number ja järgneva numbri asukoht kinnitavad protokolli koostaja ütlusi. Protokollist on selgelt näha, et numbri „6“ kirjutamise järgselt on protokollija koheselt aru saanud, et antud number pole õige, on selle numbri maha tõmmanud ja järgi kirjutanud õige numbri „75“.

Kirjutamise viis

– õige number asub vale maha tõmmatud numbri järel (mitte kohal või mujal) näitab selgelt, et parandus on tehtud koheselt protokolli koostamisel ja seega on R.U kohapeal saanud tutvuda kiirusemõõteseadme protokolliga, mis asub ka väärteotoimikus, protokolli ei ole hilisemalt parandusi tehtud. Nagu protokolli lõpuosast näha, ei ole R.U olnud märkusi protokolli kohta, seega on talle protokolli sisu olnud arusaadav. Kohus leiab, et asjaolu, et maha tõmmatud numbri 6 juures ei ole õiendust, kes selle numbri maha tõmbas ja millal, ei ole menetlusnormi rikkumine. Tõendamist on leidnud, et eksl er on maha tõmmatud ikult kirjutatud numb koheselt peale selle kirjutamist protokolli koostamisel, sellisena on protokoll juba protokolli koostaja poolt allkirjastatud, mõõtmise tegelik koht on kirjutatud arusaadavalt.

Seega leiab kohus, et kiirusemõõteseadme protokollis number kuue maha tõmbamine ei too kaasa protokolli lubamatust, protokollist on üheselt arusaadav, et kiirusemõõtmine on toimunud Lääne maakonnas Ridala vallas Ääsmäe Rohuküla 75.km. -Haapsalu-

Vastavalt kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollile VTT

3 on 16.04.2014 kell 18.23 tl

teostatud R.U poolt juhitud mootorsõiduki Jeep Grand Cherokee reg.nr * liikumiskiiruse mõõtmist Lääne maakonnas Ridala llas Ääsmäe va -Haapsalu-Rohuküla 75 km, sõidu suund Rohuküla. Kasutatud kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS005412, taatlustunnistuse nr TTRSS-

14/00045. Kiirusmõõteseade on mõõtmise ajal olnud käes. Seade testitud 16.04.2014 kell 8.00 ja töökorras. Nähtavus hea, asulasisene tee, sademeteta, valge aeg, kuiv kattega kahesuunaline tee, 2 sõi . Mõõdeti seistes, sõiduk liikus 1. vastassuunalisel sõidurajal lähenes mitu sõidukit, durada

,

sõiduk sooritas möödasõitu km/h, lubatud antud teelõigul km/h. Mõõtmise . Seadme lugem 75 laiendmääramatus +/ km/h, ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. -3 Seadme helisignaal (Doppleri

4-14-4136

helisignaal) oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit.

R.U on protokolli allkirjastanud

, märkusi ei ole olnud.

Tunnistaja A.N. on kinnitanud, et seadme testimisel teostas helihargi testi. Seda teevad alati vahetuse jooksul ja tavaliselt siis kui välja sõidavad politseimajast. Helihargi testi lülitavad sisse - radari, võtavad helihargi, siis löövad kuskile vastu selle, siis hakkab see helisema, panevad helihargi radari ette ja radar näitab kiirust. Üks helihark on 60 km/ h ja teine on 40 km/ h. Üldjuhul kasutavad seda 40 km/h. Erinevate tundlikkuse taseme järgi saab aparaati reguleerida, aga seda ei mäleta, milline see tase oli mõõtmise ajal. Kaebuses leitakse, et kiiruse mõõtmise tulemus ei ole usaldusväärne. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike

3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-48-13 p 8 leidnud, et liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid kuuluvad Mõõteseaduse § 5 lg 1 teises lauses sätestatud reeglistiku alla ja seega ei ole kiiruse mõõtmise ja mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks nõutav mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse olemasolu.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmiseks kiirusemõõteseadet Stalker II MDR nr AS005412, taatlustunnistuse nr TTRSS-14/00045. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-58-

7 lg 4 kohaselt on keelatud kasutada

08 leidnud:“ Mõõteseaduse §

metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse. Sama paragrahvi lõike 3 alusel majandusja kommunikatsiooniministri poolt

12.

104 "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile detsembril 2006 kinnitatud määruse nr kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" lisad nimetavad selliste mõõtevahendite hulgas ka liiklusjärelevalves kasutatavat kiirusmõõturit. Seega on mõõteseaduse § 7 lg 4 kohaselt lubatud liiklusjärelevalves kasutada üksnes sellist kiirusmõõturit, mis on läbinud metroloogilise kontrolli.

Sellise kontrolli läbimisest annavad kiirusemõõturite puhul tunnistust kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlusmärgis või märgised. Kehtiv tüübikinnitustunnistus tagab pädeva otsustuse selle kohta, et -

vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi, taatlusmärgis aga selle, et pädev taatluslabor on kontrollinud konkreetse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele.“

Kohtus on uuritud Tehnilise järelevalve inspektsiooni mõõtevahendi siseriiklikku

tüübikinnitustunnistust TJI 5.3-1/12.04.2007 /KT tl 117-119/, koostatud Tallinnas 26.04.2007.

Tunnistuses on tunnistatud radakiirusmõõtur Stalker II MDR vastavaks mõõteseadusele ja majandusja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määrusele nr 107 ja 12.12.2006 määrusele nr

104. Tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.2016 t juhitava auto kiiruse mõõtmisel . Seega R.U pool

kasutatud kiirusemõõturil oli olemas tüübikinnitustunnistus. Tüübikinnituses on kirjas, et mõõtevahendit on võimalik kasutada sõidukite kiiruse mõõtmisel liiklusjärelevalves ja võimaldab mõõta ka käelt või seisvast patrullsõidukist lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid. Sama nähtub ka Stalkeri kasutusjuhendist, et selle radariga on võimalik kasutada suurema kiiruse režiimi, mis näitab kiirema auto liikumiskiiruse keskmises, suurema kiiruse aknas /KT tl 66/.

Kohtule on esitatud käesolevas väärteoasjas auto liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatud R.U

kiirusmõõturi Stalker II MDR nr AS005412 taatlustunnistus nr TTRSS- 14/00045 /KT 102/, tl mille koha .10.2014. selt on kiirusmõõtur taadeldud 31

4-14-4136

Vastavalt Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel majandusja kommunikatsiooniministri poolt 12.12.2006 määrusega nr kehtestatud „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate

mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusjad“ lisa 2 punktile 8.2 liiklusjärelevalve kiirusmõõturite taatlustähtaeg on 1 aasta. Seega kasutati kiiruse mõõtmiseks taadeldud kiirusemõõteseadet. R.U on väitnud, et see ei saanud olla tema poolt juhitud auto kiirus.

Kohus leiab, et inimese meeleorganid ei suuda tuvastada tõsikindlalt sõiduki kiirust. R.U tegelikult ei tea, kuid kiiresti ta sõitis, on tunnistanud, et kiirendas ees aeglasemalt liikuvast autost möödudes, ei vaadanud spidomeetri peale ja möödasõidu hetkel nähtavasti ületas kiirust, kuid ei usu, et nii kiiresti kiirendas, et kohe 75 peale, ees sõitva auto kiirus oli 40 km/h. R.U kinnitas, et tema auto taga koh

e kedagi ei sõitnud. Peale kinnipidamist kiirusemõõteseadme lugemit näidati – kahte näitu – 73 ja 55, neid näidati ühest seadmest.

Tunnistaja A.N.

- olid Ridala vallas, Kiltsi kurv, tegelikult on on kirjeldanud kiiruse mõõtmist Vabriku tn, kus seisid politseiautoga. Ja jälgisid sõidukeid, mis tulid Haapsalu linna poolt ja läksid Rohuküla poole. Ca 500 m kaugusel, kurvi tagant tulid kaks autot. Üks oli väiksem, teine suurem, mälu järgi oli suurem džiip. Radar oli käes, esimese auto kiirust ei mäleta. Kui nad jõudsid sirge peale, siis tagumine auto alustas möödasõitu. Radaril Stalker II on kolm lahtrit. Esimene oli väiksem kiirus ja keskmisse lahtrisse kuvas suuremat kiirust. Siis kui auto oli teise auto kõrval, siis oli korralikult näha suurem kiirus radari ekraanil. Käes on pult ja puldi peal on nupp, mida vajutas Fast lock, mis fikseerib selle keskmisse lahtrisse näidu radari ekraanile. Kiirema auto näidu fikseerib .

Kui fikseeris kiiruse, siis tagant ei tulnud teisi autosid. Kiiruse fikseerimiseks peab olema objekt nähtav. asutasid kiirema sõiduki kiiruse mõõtmise režiimi, see väljend ei ole täpselt meeles K . Möödasõitev auto oli teisest autost mööda jõudnud ja hakkas uuesti tagasi reastuma ja siis fikseeris kiiruse ära ja see oli 75 km / h. Selles veendus visuaalselt, milline oli kiireim auto. Sel hetkel oli ainult kaks autot mõõteulatuses. Võib – olla hiljem tagantpoolt kurvi tagant tuli, see võis olla 100

- des meetrites vahe, aga sirge peal oli kaks autot. Suunavad radari autode poole. Teelõigu pikkus on ca 400 m, see mõõteraadius võis olla –

200 300 m. See on oletatav kui kaugelt mõõtsid. Mõõteriist ei näita kaugust kui kaugelt mõõdavad. See mõõtevahend võimaldab kiirust mõõta 700 m kauguselt. On õppinud seda aparaati kasutama mõõtekoolitusel.

Kohus iab, et Nii R.U kui A.N. on kokku le langevalt kirjeldanud kiiruse mõõtmise aegset liiklussituatsiooni teel liikus kaks autot dus eesliikuvast autost. –

– R.U poolt juhitud auto möö A.N. kinnitas, et tagapool autosid ei olnud, ka R.U on kinnitanud, et sabas tal autosid ei sõitnud.

Kaitsja väide, et kuna oli praamile minemise aeg, pole usutav, et seal autode voogu ei olnud, on paljasõnaline. kinnitas, et suunas radari lähenevatele autodele. Eelkirjeldatu näitab, et mõõdeti A.N. kahe politseile Haapsalu poolt läheneva auto kiirust. R.U on öelnud, et ei usu, et nii kiiretsi kiirendas, sest eessõitva auto kiirus oli 35-40 km/h. Samas on R.U kinnitanud, et politsei näitas talle kahte näitu – 55 ja 73. A.N. on kinnitanud, et mõõteseade fikseeribki mõlema auto näidu – äit jääb keskele ja visuaalselt oli näha, et kiirema auto n

R.U poolt juhitud auto liikus kiiremini. Kohus leiab, et kuna R.U ei vaadanud oma auto spidomeetrit, ta ei tea, kui kiiresti tema poolt juhitav auto liikus, siis oletus, et ei saanud nii kiiresti liikuda, on tõepoolest oletuslik ja ei oma tõendamise seisukohast tähtsust. R.U enda poolt öeldu, et teine näit radaril oli 55, näitab, et eesliikuv auto möödumise ajal ei liikunud enam kiirusega 35-40 km/h. Kaitsja viitas, et mõõtmist võis segada mõõtja selja taga olev elektrialajaam. Kohus leiab, et juhul kui mõõtmine oleks olnud häiritud, siis vastavalt kasutusjuhendile /KT tl 85/ oleks ekraanile ilmunud ikoon RFI, mis oleks näidanud, et on segav signaal ja see oleks tähendanud, et süsteemi töö on häiritud / tl 71/ ning näitusid ei oleks saanud ekraanil fikseerida. Tuvastatud KT on, et kiiruse näit oli ekraanil fikseeritud, seda näidati ka menetlusalusele isikule ja seega mõõtmisel häireid ei esinenud.

4-14-4136

Kohus leiab, et eelkirjeldatuga A.N. R.U poolt juhitud on tõendamist leidnud, et poolt mõõdeti auto kiirust kiirusemõõteseadmega Stalker II MDR, mis omas mõõtmise ajal kehtivat siseriiklikku tüübikinnitust ja taatlustunnistust, töökorras, mõõtmisel häireid ei esinenud, mis oli testitud ja seega on stegevuse tulemus

mõõtmi vastavalt Mõõteseaduseses kehtestatud nõuetele jälgitav.

Kohus leiab, et poolt kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud R.U väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemi poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 ne R.U poolt. R.U

lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, seega väärteo objektiivne koosseis on täidetud.

R.U -olla eksitas on kinnitanud, et ei ole sellel teel põhiliikleja, oli juba silt Ridala vald, see võib teda, oli veendunud

Ei ole pahatahtlikult seda , et on linnast väljas. Ei näinud märki, et asula lõpeb. tegu toime pannud.

Kohus u enne tema poolt tuvastas ütluste seostamisel olustik ga, et tõepoolest R.U möödus juhitava auto kiiruse mõõtmist sinise põhjaga liiklusmärgist (juhatusmärk 641), millel kiri Ridala vald. Samas on R.U ise kinnitanud, et märki asula lõpp ta ei näinud. Ütluste seostamisel olustikuga tuvastas kohus, et liiklusmärk 572 asula lõpu osutusmärk asus peale kohta, kus R.U poolt juhitava auto kiirust mõõdeti. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kaks liiklusmärki on nii erinevad, et sinisel põhjal olev haldusüksuse nimega märk ei saa juhis tekitada arvamust ega kahtlustki, et ta ei asu enam asula piires ja asulas kehtiv liikluskord on läbi saanud. Samuti leiab kohus, et õigustuseks ei saa olla, et isik ei liikle sellel teel igapäevaselt. Liikluses tuleb järgida liikluskorraldusvahendite nõudeid ja kui liigeldakse võõras kohas, tu olla eriti tähelepanelik. leb

Kohus leiab, et väärtegu oli usseadustiku § 1 R.U poolt toime pandud . Karist kaudse tahtlusega lg 4 järgi paneb isik teo toime peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava kaudse tahtlusega, kui ta

asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna R.U on kinnitanud, et asula lõpu märki ei näinud, siis ei saanud tal olla ka kindlat teadmist, et ta ei viibi enam asulas vaid pidas ka võimalikuks, et viibib veel asulas ja kiirendades ees liikuvast autost möödudes, mitte jälgides oma auto spidomeetrit, ta vähemalt möönis, et ületab kiirust. Teo ei esine. õ gusvastasust välistavaid asjaolusid i

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et R.U on talle süüks arvatud LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et R.U

rikkus LS § 15 lg 1 p 2 ja pani sellega toime väärteo, mis täidab LS § 227 lg 2 ja R.U sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane on eelnimetatud väärteo toimepanemises süüdi. Kaitsja leidis, et kuna R.U-le ei ole tutvustatud õigusi ja kohustusi enne ütluste andmist, siis on tegemist menetlusnormide rikkumisega. R.U on ise öelnud, et isiku õiguste tutvustamist, ei mäleta, et seda oleks tehtud. menetlusaluse Samas on R.U öelnud, et oli praamile mineku aeg, kirjutas omakäelise seletuse ja kirjuta alla ka kõikidel paberitele, mis politsei andis. Tunnistaja A.N. on öelnud, et väärteoasja menetlusse puutuvaid üksikasju ei mäleta, oli tavapärane menetlus. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud menetlusnorme, sest R.U ise ka tõsikindlalt ei kinnita, et talle õigusi ja kohustusi ei tutvustatud, allkirja on ta õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta andnud ning edaspidises väärteomenetluses ta menetlusaluse isiku õigusi kasutanud.

4-14-4136

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse m

õistmise alustele. LS

227 lg 2 kuni 100 § näeb karistusena ette rahatrahvi trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo

6 kuuni. R.U eest LS 227 lg 2 alusel rahatrahviga 5

200 eurot. §

0 trahviühikut s.o KarS R.U puhul on tuvastatud. R.U § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis süü on keskmi , kiiruse ületamine toimus lühiajaliselt ne, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega .

Karistuse mõistmisel tuleb ar kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust vestada karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

VTT tl 4 on karistusregistri teatis R.U kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele o R.U li väärteo toimepanemise ja väärteootsuse tegemise ajal äärteokorras karistatud LS § 227 v 15.07.2013

lg 2 järgi

25 trahviühikut s.o 25 trahviühikut, rahatrahviga trahv tasutud 23.07.2013. Seega on

R.U isik, kellel o li kehtiv väärteokaristus täpselt samalaadilise rikkumise s.o kiiruse ületamise eest. Kohus leiab, et vaid siis saaks tõdeda, et eelnev karistus on mõju avaldanud, kui isik käituks edaspidi liikluses reeglite kohaselt. Kui kehtiva karistuse ajal pannakse toime uus rikkumine, tuleb nentida, et isikule karistuse mõistmisel on oluline eripreventiivne mõju. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. on toime pannud liiklussüüteo, ületas kiirust, R.U mille puhul on tegemist reaalse ohudeliktiga, kus nn abstraktne oht teiste liiklejate turvalisusele muutub aina tõenäolisemaks. R.U ületas kiirust 22 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud teo alammääras. Samas on tema süü keskmine, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud karistuse üld sete eesmärkidega.

- ja eripreventiiv

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on mõistnud R.U-le karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja R.U

PPA

Haapsalu politseijaoskonna 12.05.2014 otsus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo väärteoasjas nr tuleb jätta muutmata. 2570,14,000947

Taotlus menetluskulude

hüvitamiseks

Kaebuse esitaja on esitanud kohtule taotluse hüvitada VTMS § 23 alusel menetlusalusele isikule väärteomen eurot koos käi etluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 1397 bemaksuga /tl 104- 116/.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine VTMS § 23 sätestatud aluseid menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. Seetõttu tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel juhind 23, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, L ub kohus VTMS §§ S §§

15 lg 1 p 2, 227 lg 2

, KarS § 56 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik