1-14-8025/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-14-8025 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2014.a.

kohtumaja Pärnu Kuninga tänava Kriminaalasja number 1-14-8025 (14750000037) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Eriasjade p

rokurör Küllike Kask Kriminaalasi L.V kokkuleppem 298 lg 1

enetluses KarS § järgi. Süüdistatav L.V; isikukood XXX; X

XXXX. Kriminaalkorras karistatud:

1) 05.12.2002 Harju Maakohtu poolt KrK § 202, § 139 lg 2 p 3 vangistusega 7 kuud;

2) 15.02.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 202 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga;

3) 07.04.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 136 lg 2 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga;

4) 26.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 203 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; 5) 20.02.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistus 6

kuud. KarS § 69 alusel asendatud 358 tundi ÜKT tähtajaga 18 kuud (20.08.2015) 6) 26.06.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi rahaline karistus 151 pm, s o 483.20 eur, rahaline karistus on tasutud. Tõkend kohaldatud ei ole. it RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada § järgi ning mõista 1 (üks) aasta L.V KarS 298 lg 1 karistuseks vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 liita käesole 20.02.2014 a Harju Maakohtu poolt KarS §

vale karistusele 424 järgi mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS alusel lugeda § 64 lg 1 kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 ) aasta. (üks

Vastavalt KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 asendada mõistetud 1 aastane vangistus üldkasuliku tööga,

1-14-8025 2

arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 730 tundi üldkasulikku tööd, millest tuleb KarS § 65 lg 1 alusel maha arvata 20.02.2014 a

Harju Maakohtu poolt mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud ning kantud karistusest 192

üldkasuliku töö tundi. Kandmisele jääb 538 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö

karistus tegemise ajaks määrata tuotsuse jõustumisest 18 kuud koh . Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud L.V kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)

Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) lhooldusosakonda Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaa registreerimisele;

3) Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

K 26.09.2014.a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest. äitumiskontrolli aja algust arvata alates

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel L.V-lt –KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulud

alusel kaitsjatasu summas 60 (

Avo kuuskümmend) eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja

Pärmann KrMS § osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (532.50 viissada kolm kaks eurot ja 50 senti riigi tuludesse, . ) kümmend kokku 592,50 €

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS

või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99914700019223. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormis

tatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva

1-14-8025 3 jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud

Kriminaalasjas 14750000037 süüdistatakse L.V selles, et tema andis alt . K. selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks käemaksuna vara, so raha, A oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo.

Vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti

põhimäärus“ on Maanteeamet Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste

hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus.

Maanteeamet Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo nende peaspetsialistide

tööülesanneteks on muuhulgas teooria ja sõidueksamite vastuvõtmine ja - eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011

määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise

eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi

kvalifikatsiooninõuetele. Kor kategooria auto juhtimisõiguse ra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C- taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A- kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 30 le eksamiküsimus -e minuti jooksul 30- ele, millest vähemalt 26 le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama -

teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B kategooria juhtimisõigust -

taotlev isik peab vastavama 30-e minuti jooksul 30-le eksam -le iküsimusele, millest vähemalt 26

peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami

mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab -

vastavama 35-e minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama

õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami

käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva

jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase

eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami

kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui

eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet

isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami,

väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt

eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina

1-14-8025 4

eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt

omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui

järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne

regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega.

Eeluurimisel tuvastamata ajal andis L.V A. K. üle sularaha 550 eurot. L.V ja A. K. vahelise kokkuleppe kohaselt pidi A. K. talle antud sularaha eest tagama, et L.V -kategooria teooriaeksami. A. K. lasi kanda L.V läbib igal juhul positiivselt A poolt antud sularahast 300 eurot J. P. arvelduskontole, jättes endale 250 eurot. J. P.,

kes vahendas eksami sooritamist, võttes vahendamise eest 100 eurot tasu, teatas Maanteeameti eksamineerijale R. J. . J. A-kategooria teooriaeksami ees eksamite sooritamise aja ning andis üle R

200 eurot. Eksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb selle eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima eksami tulemuseks „mittesooritatud“, Maanteeameti eksamineerija R.

J. . L.V taotles sularaha maksmisega A. K. seda, et loeb eksami „sooritatuks“ ametiisik paneks toime seadusega mittelubatud teo.

07.10.2012 leppisid A. K. ja L.V kokku, et L.V paneb ennast ise Maanteeameti liiklusregistri büroo Haapsalu esindusse eksamile kirja ja seejärel teatab A. K. oma

eksami aja. 09.10.2012 teatas L.V A. K., et ta registreeris ennast Maanteeameti liiklusregistri büroo Haapsalu esindusse A-kategooria teooriaeksamile. 09.10.2012 saatis A. K. J. P. SMS- -kat. teooria 17. Oktoober kell 10.00, B- i sisuga „A kat sõit 26. Oktoober kell 14.00“. 15.10.2012 kandis A. K. X H. K. oma Swedbank AS arvelduskontolt nr X A. K. korraldusel J. P. arvelduskontole X . L. eksamite Nordea pangas 600 eurot, mis oli mõeldud L.V ja K

eest. 26.10.2012 võttis J sularahas välja pangaautomaadist 300 eurot, lisas sellele oma . P. palgarahast 500 eurot ja andis 26.10.2012 Haapsalus R. J. edasi 800 eurot. Sellest rahast 200 eurot oli tasu R. J. selle eest, et tema kui eksamineerija garanteeris sama tasu eest, et L.V läbib igal juhul positiivselt 17.10.2012 kell 11.00 toimuva A-kategooria teooriaeksami. 17.10.2012

sooritas L.V Maanteeameti Lääne regiooni Haapsalu esinduses Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik, Ridala vald, Läänemaa toimuva teooriaeksami positiivselt.

Seega L.V, altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Asja kohtueelses menetluses eriasjade sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe.

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on eriasjade L.V-le kohaldatavaks karistuseks KarS 298 lg 1 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § järgi § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kuulub käesoleva karistusega liitmisele 20.02.2014 a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus 5 kuud ja 29 päeva vangistust, lugedes kergem ka Vastavalt ristus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 asendada mõistetud 1 aastane vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 730 tundi üldkasulikku tööd, millest tuleb KarS § 65 lg 1 alusel maha arvata 20.02.2014 a Harju Maakohtu

1-14-8025 5 poolt mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud ning kantud karistusest 192 üldkasuliku töö tundi. Kandmisele jääb 538 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 18 kuud. L.V 298 lg 1 j

tunnistas kohtuistungil end süüdistuses KarS § ärgi täielikult süüdi ning

jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht

Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

S L.V tule

298 lg 1 üüdistatav b süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista talle karistus vastavalt

sõlmitud kokkuleppele.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. Tõkendit kohaldatud ei

ole.

K 179 rMS §

lg 1 p 2 a

seoses teise astme kuriteo lusel tuleb süüdistatavalt L.V

toimepanemisega riigi tuludesse menetluskuludena 532.50 eurot sundraha, välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 60

eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Avo Pärmann osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Teet Olvik Kohtunik