4-14-3811/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-14-3811

Kohtukoosseis Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. augusti 2014 määrus, millega jäeti rahuldamata B.E taotlus

võimaldada tal asenduskaristusena määratud arest ära kanda osade kaupa Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik B.E, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Maakohtu määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 04.06.2014 määrusega asendati B.E-le Maksu-ja Tolliameti 08.11.2010 otsusega väärteoasjas 6-3/3300 määratud rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1150,41 eurot, arestiga 30 päeva. B.E kohustati 01.07.2014 kell 09.00 ilmuma Ida Prefektuuri

arestimajja asenduskaristuse kandmisele. Maakohtu määrus jõustus Tartu

Ringkonnakohtu 26.06.2014 määruse tegemisest, millega jäeti kaevatav kohtumäärus muutmata.

2. 30.06.2014 esitas B.E Viru Maakohtule taotluse, milles palus lükata aresti kandmise edasi seoses tema ema surmaga. Viru Maakohus 01.07.2014 määrusega rahuldas B.E taotluse ja kohustas teda ilmuma aresti kandmisele alates 31.07.2014.

3. Kuivõrd B.E määratud ajal aresti kandma ei asunud, esitas Politseija

Piirivalveamet 14.08.2014 Viru Maakohtule taotluse kohaldada süüdlase suhtes sundtoomist. 26.08.2014 määrusega maakohus esitatud taotluse ka rahuldas

4. 23.08.2014 saabus elektrooniliselt Viru Maakohtule B.E taotlus, milles ta palub võimaldada tal Viru Maakohtu poolt määratud arest ära kanda osade kaupa. Taotluse põhjenduse kohaselt on B.E käesoleval momendil pojaga kodune, mistõttu tal ei ole võimalik aresti kanda ühes osas.

5. Viru Maakohus 26.08.2014 määrusega jättis B.E taotluse arestikaristuse ositi

kandmisele määramiseks rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgmised.

5.1 KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise

vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. 5.2 Maakohus ei tuvastanud ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit selle kohta, et B.E kodunt eemalolek kolmekümneks ööpäevaks mõjutab tema lapse heaolu sedavõrd, et nimetatud

perioodil ei ole järelevalve lapse üle võimalik. Kohus kontrollis omal algatusel lapse järelevalve küsimust ja selgus, et lapse ema elab lapsega samal aadressil. Seega on lapse eest hoolitsemine piisavalt tagatud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et laps oleks süüdlase karistuse kandmisele asumisel järelevalveta. 5.3 Järgmiseks märkis maakohus, et B.E taotlusest ei nähtu mõjuvaid asjaolusid, mis

tingisid tema mitteilmumise aresti kandmisele 31.07.2014 ja pärast seda kuni

edasilükkamise taotluse esitamiseni. Kohtul ei ole veendumust, et karistuse ositi

kandmisele määramisel kahe päeva kaupa oleks süüdlane kohusetundlik ja kannaks

karistuse ära täies ulatuses. Oma käitumisega, jättes karistuse kandmisele ilmumata 31.07.2014 ilma põhjuseta, näitas B.E, et ta ei võta karistuse täitmist tõsiselt.

6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse B.E, kes taotleb kohtumääruse tühistamist. 6.1 B.E soovib jätkuvalt, et tal võimaldataks arest ära kanda osade kaupa. Ta palub ringkonnakohtul arvesse võtta, et on kaheaastase lapsega kodune, mis muudab karistuse

kandmise ühe tervikuna väga keeruliseks. B.E märgib, et kuigi lapse ema elab nendega samal aadressil, ei muuda see tõsiasja, et lapsega kodus on enamuse ajast tema. Nimetatud asjaolu on ametlikult kirjas ka Sotsiaalkindlustusametis doc.nr 7.v44-2/16345. B.E kinnitab, et ta ei keeldu karistuse kandmisest, vaid otsib võimalust, kuidas see ära kanda ja samas oma plaanide täitmist jätkata. 2 2

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja

esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus B.E taotluse rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Esitatud määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.

8. Ringkonnakohus leiab, et võimaldamaks süüdlasel talle määratud arestikaristust

kanda osade kaupa, peab olema täidetud vähemalt üks KarS § 66 lg-s 1 sätestatud

tingimustest, s.o süüdlase osalemine perekonnaelus peab olema hädavajalik, ta peab omama töökohta ja selle säilitamine võib aresti kandmise tõttu ohtu sattuda või peab isik vajama järjepidevat meditsiinilist ravi. Kuivõrd B.E on aresti ajatamist taotlenud põhjendusega, et ta on kaheaastase lapsega kodune, peavad kohtud antud juhul seega tuvastama, kas B.E poolt 30-päevase aresti korraga ärakandmine seab kuidagi ohtu tema lapse heaolu. Kui lapse eest hoolitsemine on aga tagatud ka tema 30 päeva kestval

eemalviibimisel, siis aresti osadena kandmisele määramine põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus leiab maakohtuga soostuvalt, et käesoleva asja arutamise käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.E karistuse korraga ärakandmisel jääks tema laps järelevalveta.

8.1 Kinnitust on leidnud, et laps elab koos mõlema vanemaga, mistõttu on tal vajalikku

hoolt võimalik saada ka emalt. Lisaks selgub B.E ütlustest, mis ta andis Viru Maakohtus 04.06.2014 toimunud istungil (arutuse all oli Maksuja Tolliameti taotlus B.E-le asenduskaristuse määramiseks), et tema naine ei tööta, vaid käib Eesti Töötukassa poolt võimaldataval kursusel (tl 22). Ka käesolevalt esitatud määruskaebusest ei nähtu, et naine oleks vahepealsel ajal tööle asunud. Seega ei ole mingitki põhjust eeldada, et lapse eest saaks päevasel ajal hoolitseda ainult tema isa. Samuti on perekonnal võimalik abi küsida sugulastelt. Eeltoodu põhjal ei ole kuidagi põhjendatud järeldada, et laps jääks B.E kodunt eemalviibimise ajal järelevalveta. Ka ei saa märkimata jätta, et kuivõrd Viru Maakohtu määrus B.E-le asenduskaristuse määramiseks tehti juba 04.06.2014 ja lahend jõustus 26.06.2014, siis on isikul olnud piisavalt aega ja võimalusi oma igapäevase elu vastavaks ümberkorraldamiseks.

8.2 Pöördudes aga veel korraks tagasi Viru Maakohtus 04.06.2014 aset leidnud kohtuistungi juurde selgub istungiprotokollist, et asenduskaristusena aresti kohaldamise

põhilise vastuväitena on süüdlane seal rõhunud hoopis asjaolule, et ta just avas toitlustusega tegeleva firma. Firma toimib ainult suvel ja seega ei saaks ta kohesel aresti all viibimisel ettevõtet käima lükata (tl 22). Ringkonnakohtu hinnangul näitavad B.E erinevad vabandused, et ta otsib ettekäändeid pääsemaks seeläbi karistuse kandmisest.

8.3 Kirjeldatud teabe valguses nõustub ringkonnakohus esimese kohtuastmega, et B.E

puudus mõjuv põhjus 31.07.2014 aresti kandmisele ilmumata jätmiseks, mis

omakorda näitab, et ta ei võta talle määratud karistust tõsiselt. Järelikult puudub ka 3 3

põhjus uskuda, et isegi B.Eaotluse rahuldamisel ja arestikaristuse osadena

kandmisele määramisel oleks süüdlane kohusetundlik, ilmuks arestimajja

kindlaksmääratud aegadel ja kannaks aresti ära kogu ulatuses. Seega ei ole B.E taotluse rahuldamine põhjendatud ja ta peab talle määratud 30-päevase aresti ära kandma ühes osas, s.o järjestikustel päevadel.

9. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja B.E määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4 4