3-12-872/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-872 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Romeo Kalda apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu

22. oktoobri 2012. a otsus.

2. Tühistada Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkiri nr 6.-2/95-T.

3. Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla tööhõive peaspetsialisti ütlused haldusasjas nr 3-12-523 ja Viru Vangla 20. veebruari 2012. a haldusakt nr 6-10/3540-1.

4. Tagastada Romeo Kaldale apellatsioonkaebuse lisana esitatud koopia kaebaja poolt 12. märtsil 2012 Viru Vanglale esitatud vastuväidetest ja märkustest distsiplinaarmenetluse protokollile.

5. Mõista Viru Vanglalt Romeo Kalda kasuks välja menetluskulud summas 6,41 eurot ja kanda need L.K. arveldusarvele Swedbank XXXXXXXXXX . EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

27. oktoober 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 6.-2/95-T määrati kinnipeetav Romeo Kalda finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist alates 26. jaanuarist 2012 kuni 25. aprillini 2012 tunnitasuga 0,63 eurot.

R. Kalda esitas 27. veebruaril 2012 eelnevalt nimetatud käskkirja tühistamiseks vaide, mis jäeti Viru Vangla 23. märtsi 2012. a vaideotsusega rahuldamata.

2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse majandustöödele määramise käskkirja tühistamiseks. Kaebuse kohaselt:

2.1. Käskkirja ei ole kooskõlastatud arsti ega julgeolekutöötajaga, kuna nende allkirjad ei nähtu vaidlustatud käskkirjalt.

2.2. Tööle määramise käskkirja andmisel ei ole vangla kaebajat ära kuulanud ega tema huve arvestanud. Vangla on haldusakti andmisel rikkunud kaalutlusõiguse reegleid.

2.3. Kaebaja tööle määramine seab ohtu tema elu ja tervise, mistõttu on rikutud vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 p-s 3 ja lg-s 3 sätestatut. Kaebajat on Viru Vanglas viibimise perioodil korduvalt rünnatud. Kaaskinnipeetavad lubasid kätte maksta sellele, kes esimesena koristama asub.

2.4. Vaidlustatud käskkirja tühistamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele, mis on seotud kaebajale määratud kahe distsiplinaarkaristusega, mis määrati seetõttu, et kaebaja keeldus osakonnas E-7 koristajana tööle asumast. Samuti on kaebajal preventiivne huvi vältida edaspidiselt õigusrikkumiste kordumist.

3. Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2012. a otsusega jäeti R. Kalda kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustes leiti järgnevat:

3.1. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud reeglina töötama, erandid sellest sätestab sama sätte lg 2, kuid käesoleval juhul ei esine kaebaja suhtes asjaolusid, mis vabastaksid ta kohustusest töötada.

3.2. Käeoleval juhul on vangla nentinud, et ta ei kuulanud enne kaebaja tööle määramist teda ära. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 58 ei saa taoline rikkumine tuua kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Varasemalt on kohtud leidnud (vt haldusasi nr 3-10-1974), et enne töölemääramise käskkirja väljaandmist kinnipeetava ära kuulamata jätmisel ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis muudaks välja antud käskkirja õigusvastaseks. Kinnipeetav ei saa pidada läbirääkimisi selle üle, kas ta soovib töötada või mitte, kui ei esine VangS § 37 lg-st 2 tulenevaid asjaolusid. VangS § 38 lg 1 kohaselt on vanglal õigus rakendada kinnipeetavat majapidamistöödele, mida on vaja igapäevaselt vanglas ära teha. Ka siinkohal ei saa kinnipeetav selle osas pidada läbirääkimisi, kas ta soovib neid töid teha või mitte.

3.3. Viru Vangla arst on vastavalt VangS § 37 lg-st 3 tulenevast nõudest kaebaja tervislikku seisundit hinnanud ja andnud kooskõlastuse kinnipeetava tööle määramiseks tingimusel, et kinnipeetav täidab tööülesandeid lähtuvalt tervislikust seisundist. Seega on arst leidnud, et kaebaja tervis võimaldab tal osaliselt tööülesandeid täita ja VangS § 37 lg 2 p 3 käesoleval juhul kaebaja suhtes ei kohaldu. Kaebaja tööle määramise on kooskõlastanud 17. oktoobril 2011 julgeolekuosakonna spetsialist. Kaebaja oli tööle määratud juba varasemalt ning 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga sisuliselt pikendati kaebaja tööhõivet.

3.4. 7. juuli 2010. a õiendist nähtuvalt on kaebajaga enne tööle määramist läbi viidud vestlus, millest selgus, et kaebaja ei soovi tööd teha, kuna see on talle vastuvõetamatu ning tööle asumine alandaks teda kaaskinnipeetavate silmis. Vestluse käigus ei selgunud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaks, et kaebaja elu võiks olla abitöölisena ohus. Kuigi osakonnas E-7 on toimunud kinnipeetavate vahel intsidente, ei ole tõendamist leidnud, et need oleksid aset leidnud seoses koristama asumisega.

3.5. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on ohutusjuhendiga tutvunud, kuna sellelt nähtub kaebaja allkiri tutvumise kohta. Kaebajale on selgitatud ka koristaja tööohutusnõudeid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R. Kalda apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt:

4.1. Vaidlusalust käskkirja ei ole Viru Vangla arst kooskõlastanud, kuna käskkiri on koostatud pärast kooskõlastuse saamist. Arst ei ole saanud anda kooskõlastust käskkirjas nimetatud tööülesannete osas, mistõttu on tegemist olulise kaalutlusveaga. Arstiga ei ole konsulteeritud töö mahtude ja aja osas. Julgeolekuosakonna spetsialist ei ole samuti käskkirja kooskõlastanud, kuna see kooskõlastus on antud 17. oktoobri 2011. a käskkiri nr 6.-2/1294-T suhtes.

4.2. Halduskohus on tähelepanuta jätnud tõendi 14. jaanuarist 2012 RVL nr 52, millest nähtub, et kaebajal on diagnoositud põlveõndla limapaunatsüst ning kaela ja selja piirkonda haarav rasvpadjandipõletik rinnaosa piirkonnas. Samuti on tähelepanuta jäetud kaebaja 23. septembril 2012 esitatud avaldus, kus on märgitud, et arsti poolt 14. jaanuaril 2012 diagnoositu leidis

27. veebruaril 2012 läbi viidud uuringutel kinnitust. On ilmne, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tal alates 26. jaanuarist 2012 kuni märtsini 2012 koristajana töötada, kuna töö tegemine nõudis intensiivset liikumist.

4.3. Vangla ei ole kaebaja tööle vormistamisel arvestanud arsti arvamusega, ei ole taganud kaebaja tervislikust seisundist tulenevaid ohutuid töötingimusi ning on jätnud tähelepanuta füsioloogilised ohutegurid kaebaja tervisele.

4.4. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud 7. juuni 2010. a õiendit. Kaebaja asus septembris 2012 tööle osakonna E-7 koristajana, kuna siis olid julgeolekuohud, mis takistasid kaebajal tööle asumast, ära langenud.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused (kaebusele esitatud vastuse põhjal):

5.1. Tühistamisnõude esitamise ajahetkeks oli haldusakt kaotanud oma kehtivuse. Käesoleval juhul ei saa preventiivsel eesmärgil tühistamisnõuet esitada, sest tühistamisnõude korral peab haldusakti tühistamisest saadav kasu olema konkreetsem, kui pelgalt soov haldusorganile viimase lubamatust käitumisest märku anda. Kuna ka faktilised asjaolud on muutunud, ei saaks käskkirja tühistamine aidata kuidagi kaasa kaebaja eesmärkide saavutamisele.

5.2. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Kuigi vangla ei kuulanud kaebajat enne tööle määramist ära, ei saa see kaasa tuua haldusakti kehtetuks tunnistamist, sest ärakuulamata jätmine ei mõjutanud otsuse langetamist (HMS § 58). Tartu Ringkonnakohtu

24. mai 2011. a otsuses asjas nr 3-10-1733 on leitud, et majandustööle määramise korral ei saa kinnipeetavaga pidada läbirääkimisi ning kinnipeetava ärakuulamine enne majandustööle määramist ei saa olla olulise tähtsusega, sest see ei mõjutaks niikuinii haldusakti väljaandmist.

5.3. E-kontakti väljavõttest nähtuvalt on Viru Vangla arst kaebaja tööle määramise kooskõlastanud 23. jaanuaril 2012 ja julgeolekuosakonna spetsialist on andnud kooskõlatuse

17. oktoobril 2011. Kuna kaebaja oli tööle määratud juba varasemalt ja 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga sisuliselt pikendati kaebaja tööhõivet, puudus vajadus julgeolekuosakonnalt täiendava kooskõlastuse saamiseks.

5.4. Kaebaja tööle määramise käskkirjast nähtuvalt on arvesse võetud tema tervislikku seisundit ja loetletud tööülesanded, mida ta on võimeline täitma.

5.5. Kaebajat on korduvalt määratud majandustöödele, mistõttu on varasemalt talle tutvustatud ka ohutusjuhendit. Kaebaja määrati tööle koristajaks, vastav töö ei eelda põhjalikumat juhendamist ega väljaõpet.

5.6. Vangla ei ole tuvastanud, et kaebaja majandustöödele asumine tooks kaasa julgeolekuriski. Kuigi osakonnas E-7 on aset leidnud kinnipeetavate vahelisi intsidente, ei ole ükski neist seotud tööle asumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Esiteks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses lahendatava tühistamisnõude lubatavuse osas (I), seejärel lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sisuliselt (II).

I

7. Vastustaja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses leidnud, et kohtule esitatud tühistamisnõue ei ole menetletav, kuna vaidlusalune haldusakt ei oma enam mõju. Ringkonnakohtu menetluses on apellatsioonkaebus, milles R. Kalda on soovinud Viru Vangla

24. jaanuari 2012. a majandustöödele määramise käskkirja (I kd tl 41) tühistamist. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebaja majandustöödele alates 26. jaanuarist 2012 kuni 25. aprillini 2012. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluse majandustöödele määramise käskkirja õiguslik mõju ei ole vaatamata selles märgitud ajalise perioodi möödumisele lõppenud. Olukorras, kus kaebajale määrati nimetatud käskkirjas sätestatud kohustuse eiramise eest distsiplinaarkaristus, omab tühistamiskaebuse menetlemine tähtsust kaebaja õiguste kaitsel, kuna see võimaldab edaspidiselt anda hinnangut distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade õiguspärasusele ja distsiplinaarkaristustest tulenevatele õiguslikele tagajärgedele. Seega ei pea ringkonnakohus käskkirja õiguslikku mõju ammendunuks.

II

9. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lg-st 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud, kui esinevad VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Käesoleval juhul on vaidluse all eelkõige see, kas kaebaja tööst vabastamiseks esinesid järgnevad alused: võimetus töötada tervislikel põhjustel (VangS § 37 lg 2 p 3 ja § 38 lg 22) ja oht kinnipeetava julgeolekule (VangS § 38 lg 22).

10. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on meditsiiniosakonna arst andnud kooskõlastuse 23. jaanuaril 2012 (I kd tl 122). Kooskõlastuses on märgitud, et tervisekaardi andmetel võib kaebaja töötada osalise koormusega. Vaidlusalune käskkiri (I kd tl 41) koostati 24. jaanuaril 2012. Käskkirjas on märgitud, et kaebaja rakendatakse majandustöödele osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Käskkirja kohaselt kuuluvad osaliste tööülesannete hulka uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine.

11. Apellatsioonkaebuse lisana on R. Kalda ringkonnakohtule esitanud Viru Vangla tööhõive peaspetsialisti ütlused haldusasjas nr 3-12-523 ja Viru Vangla 20. veebruari 2012. a haldusakti nr 6-10/3540-1. Nimetatud tõendid võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde. Ringkonnakohus tagastab R. Kaldale apellatsioonkaebuse lisana esitatud koopia kaebaja poolt

12. märtsil 2012 Viru Vanglale esitatud vastuväidetest ja märkustest distsiplinaarmenetluse protokollile, kuna vastav dokument on juba asja materjalide hulka võetud (vt I kd tl 100–106p).

12. Viru Vangla peaspetsialisti ütlustes haldusasjas nr 3-12-523 kirjeldatakse, kuidas toimub kooskõlastuste saamine kinnipeetavate majandustöödele rakendamise eelselt ning kuidas seejärel koostatakse vastav käskkiri, mille alusel kinnipeetav peab tööle asuma. Tööhõive peaspetsialisti ütluste kohaselt koostatakse tööle määramise käskkiri pärast seda, kui on saadud vastavad kooskõlastused nii julgeolekuosakonnalt kui ka meditsiiniosakonnalt. Meditsiiniosakonna kooskõlastusest nähtub, kas kinnipeetav saab töötada, ei saa töötada või saab osaliselt töötada. Tööhõive peaspetsialist koostab käskkirja arvestades kinnipeetava tervislikku seisundit, kuigi ta ise ei näe kinnipeetavat ega kohtu temaga, samuti puudub tal võimalus kontrollida kooskõlastuse vastavust tervisekaardile. Kinnipeetava tervislikust seisundist saab teada üksuse juht, kus kinnipeetav tööle asub. Osaliste tööülesannetena tuleks ütluste kohaselt mõista seda, et näiteks ei ole korraga vaja kõiki tööülesandeid täita, nt kõiki pindu korraga puhastada. See otsustakse kohapeal.

13. Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud protsessi kooskõlastuse saamisest kuni tööle määramise käskkirja koostamiseni, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on taoline menetluslik aspekt kaasa toonud vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse. Nimetatud käskkiri tuleb järgnevatel põhjendustel tühistada.

14. Kuigi käskkirja koostamisele eelnevalt on nõutav kooskõlastus meditsiiniosakonnalt saadud, ei ole kooskõlastuses esitatu vastavuses käskkirjas tooduga. Nimelt on meditsiiniosakonna hinnangul kaebaja võimeline töötama osalise koormusega. Käskkirjaga on aga asutud sisustama osalise koormusega töötamist ning märgitud konkreetsed tööülesanded, mida kaebaja täitma peab. Viru Vangla 20. veebruari 2012. a haldusaktis nr 6-10/3540-1, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus tema vabastamiseks töötamisest tervislike põhjuste tõttu, märgitakse, et kaebaja määrati teostama majandustöid esmaspäevast reedeni pool tundi päevas, s.o osalise töökoormusega. Samas ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et meditsiiniosakond oleks eelnevalt määratlenud, milliseid tööülesandeid kaebaja täita võib. Ka vangla ei ole kinnitanud, et meditsiiniosakond oleks kindlaks teinud, et käskkirjas nimetatud ülesanded on kooskõlas kaebaja tervisliku seisundiga, st kas haige põlv ja rindkere võimaldavad täita käskkirjas nimetatud ülesandeid, isegi kui nende ülesannete täitmine oleks toimunud poole tunni ulatuses esmaspäevast reedeni. Ringkonnakohtu hinnangul on „töötamine osalise koormusega“ mõiste, mida on võimalik sisustada lähtuvalt erinevatest aspektidest – aluseks võib võtta nii tööülesanded, nende mahu kui ka tööaja, mis nende täitmisele kulub jms.

15. Seega on vangla käskkirja andmisel jätnud tähelepanuta ja arvesse võtmata olulise aspekti – kas kaebaja on võimeline täitma käskkirjas konkreetselt nimetatud tööülesandeid. Ringkonnakohtu hinnangul vastava asjaolu arvestamist haldusakti andmisel ei nähtu, kuigi haldusorgan peab olukorras, kus tal on võimalik otsustada, kas ja millise sisuga haldusakt anda, arvesse võtma talle teatavaks saanud asjaolusid, mis võivad mõjutada haldusakti andmist ning selle eeldatavat sisu, sh haldusakti adressaadile pandavaid kohustusi. Seega on tegemist õigusvastase haldusaktiga, kuna see on kaalutlusvigadega, mistõttu on vangla eksinud HMS § 54 ja 56 lg 3 suhtes.

16. Käesoleval juhul toob haldusakti õigusvastasus kaasa kaebaja tööle määramise käskkirja tühistamise, kuna kaebaja tervisliku seisundi arvesse võtmata jätmine võib olla viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on antud eksimuse tuvastamine piisav haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle tühistamiseks, mistõttu ei pea ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks anda hinnangut muude asjaolude suhtes, mida on käsitletud nii halduskohtu otsuses kui ka menetlusosaliste seisukohtades.

17. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus R. Kalda apellatsioonkaebuse, tühistab Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T ning Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2012. a otsuse.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Apellatsioonkaebuses on R. Kalda palunud Viru Vanglalt välja mõista kantud menetluskulud seoses koopiate eest tasutud 13,41 euroga ning kohustada see summa kandma L.K. arvele Swedbank XXXXXXXXXX . Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kandnud koopiate eest tasumisega menetluskulusid 6,41 euro ulatuses (3,41 eurot +3 eurot ; I kd tl 115; II kd tl 17). Kaebaja on märkinud, et 7 eurot kulus väljas tõenditest koopiate tegemiseks ja nende vanglasse saatmiseks (I kd tl 147). Samas ei nähtu asja materjalidest kuludokumenti, mis reaalselt tõendaks vastavas määras kulutuste tegemist. Kuna kuludokumentidega ei ole tõendatud suuremas ulatuses menetluskulude kandmist, mõistab ringkonnakohus kaebaja kasuks välja koopiate tegemiseks kantud kulud 6,41 euro ulatuses. Vastav summa tuleb kanda L. Kalda arveldusarvele eelnevalt nimetatud pangas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene