3-12-1642/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1642 Haldusasi Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla 24. mai 2012. a käskkirja nr 6.-1/341-KP tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Nikiforov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27. oktoober 2014). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 25. augusti 2011. a käskkirjaga nr 6.-1/477-KP kohaldati kinnipeetav Aleksei Nikiforovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel. Viru Vangla pikendas 24. mai 2012. a käskkirjaga nr 6.-1/341-KP kolmandat korda järjest (eelnevad pikendamised 25. novembril 2011 ja 21. veebruaril 2012) isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. A. Nikiforov esitas Viru Vangla 24. mai 2012. a käskkirjale, millega pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, vaide, mis jäeti Viru Vangla 9. augusti 2012. a vaideotsusega nr 6-12/252-3 rahuldamata. 2. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla 24. mai 2012. a käskkirja, millega pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, tühistamiseks. Kaebuse kohaselt:

2.1. Kaebaja suhtes on korduvalt alusetult pikendatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebajat keeldutakse avatud osakonda lubamast. 2.2. Asjaolu, et kaebaja on minevikus toime pannud õigusrikkumisi, ei tähenda, et need leiaks aset ka tulevikus. Kõikide oma rikkumiste eest on ta kartserikaristuse ära kandnud. 3. Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustes leiti järgnevat: 3.1. VangS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Nimetatud aluste esinemisel on vanglal kaalutlusõigus selles osas, kas kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid või mitte ja milline meede valida. 3.2. „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel saab arvestada neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist.“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2009. a otsus nr 3-3-1-63- 09). 3.3. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratakse oluliselt kinnipeetava õigusi, peab meetme kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kaebaja suhtes seetõttu, et ta lõhkus kambri akna klaaspaketi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on uute õigusrikkumiste ärahoidmine. Julgeolekuabinõude kohaldamisest saati on kaebaja toime pannud mitmeid uusi distsiplinaarrikkumisi. Vaidlustatud haldusakti koostamise hetkel oli kaebajal 71 kehtivat distsiplinaarkaristust. Haldusakti väljaandmisel on arvesse võetud kaebaja karistatust. Kaebaja on korduvalt lõhkunud vangla vara ning eiranud ametnike korraldusi. Kaebaja varasem käitumine on tõestanud, et tegemist on väga ettearvamatu ja ebastabiilse kinnipeetavaga, mistõttu on vanglal piisav alus arvata, et avatud osakonda paigutamisel võib kinnipeetav 24. mai 2012 läbiviidud vestluse käigus öeldud ähvardused täide viia, st kui ei soovi enam avatud osakonnas olla, lõhub akna ära, mistõttu kohaldatakse tema suhtes VangS § 69 lg 1. 3.4. Kaebaja suhtes ei kohaldu VangS § 69 lg 3, kuna vaidlusaluse käskkirja andmise hetkeks ei olnud kaebajast lähtuv oht olulisel määral vähenenud või ära langenud. Kaebaja näol on tegemist ohtliku, süstemaatilise korrarikkujaga, kes teadlikult ja tahtlikult vanglas kehtivate normide rikkumisega seab ohtu kogu vangla julgeoleku. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. Nikoforovi hiljem täiendatud apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 4.1. Kaebaja ei ole nõus sõnastustega, millega kaebajat iseloomustatakse. 4.2. Kaebaja on varasemate rikkumiste eest karistuse ära kandnud, mistõttu puudub alus VangS § 69 lg 1 kohaldamiseks. Kaebaja ei ohusta vangla julgeolekut. 4.3. Täiendavad julgeolekuabinõud ei enneta õigusrikkumiste toimepanemist, vaid tõukavad kinnipeetavaid hiljem uusi õigusrikkumisi sooritama, sh enesevigastusi tekitama ja suitsiidi sooritama. 5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused (kaebusele esitatud vastuse põhjal): 2

5.1. „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2009. a otsus nr 3-3-1-63-09). 5.2. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine toimub VangS § 69 lg-s 1 sätestatud asjaolude esinemisel ning selle kohaldamisel tuleb teostada kaalutlusõigust. 5.3. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldumisel võib toetuda kaebaja varasemale käitumisele. Tuvastatud peab olema kinnipeetava konkreetne tegu või teave, mis osundab kavandatavale teole. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kuni vajaduse äralangemiseni. 5.4. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras ja distsiplinaarrikkumiste eest karistatud, sh vangla vara lõhkumise eest. 24. mail 2012 toimunud vestluse käigus avaldas kaebaja, et ta soovib minna avatud osakonda ainult korraks ning sealt lukustatud kambrisse tagasisaamiseks on ta valmis lõhkuma vangla vara. Kaebaja varasemast käitumisest nähtub, et ta võib olla ettearvamatu ja ebastabiilne, mistõttu esines alus täiendavate julgeolekuabinõude pikendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgnevat. 7. Apellatsioonkaebuse esitamise ühe põhjendusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et ta ei ole rahul sellega, millist sõnastust on tema iseloomustamiseks kasutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa halduskohtu otsuse tühistamise aluseks olla pelgalt asjaolu, kas kaebajale meeldib või ei meeldi otsuses kasutatud stiil ja sõnastus. Eelkõige jääb kaebajale apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade põhjal ebaselgeks, kuidas mõista 24. mail 2012 koostatud ettekandes (tl 104) sisalduvat lauseosa: „Vestlusel andis A. Nikiforov selgelt teada, et soovib minna avatud osakonda ainult mõneks nädalaks ja siis sattuda tagasi lukukambrisse.“ Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda nimetatud kuupäeval koostatud ettekande, mis kajastab julgeolekuosakonna ja kaebaja vahel läbiviidud vestlust, tõepärasuses. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tausta puudutava informatsiooni alusel (vt nt riskihindamise ankeet, tl 80–103; kinnipeetava distsiplinaarkaristused, tl 105–109) on võimalik teha järeldusi, mis võivad riivata kaebaja enesehinnangut, kuid sellest ei järeldu, et kaebaja mõningane negatiivne iseloomustus muudaks halduskohtu otsuse põhjendused ja asjas esitatud kaebajat iseloomustavad tõendid vääraks. 8. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et distsiplinaarkaristusega määratud kartserikaristuse ärakandmine välistab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Nimelt on distsiplinaarkaristuse määramine vangla reaktsioon kinnipeetava juba toimepandud teole (vt VangS § 63 lg 1), samas kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on vältida õigusrikkumiste asetleidmist tulevikus. Kaebaja varasem käitumine võib viidata sellele, et aset võivad leida minevikus toimepanduga analoogsed teod. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine eeldab paratamatult prognoosotsuse tegemist, mistõttu on ootuspärane, et otsuse langetamisel võetakse arvesse kaebajaga varasemalt seotud intsidente ning ka uuemat vanglale kättesaadavat informatsiooni kinnipeetava võimalike kavatsuste osas. 9. Samuti ei leia ringkonnakohus, et täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine tõukaks kinnipeetavaid tulevikus veelgi enam õigusrikkumisi toime panema. Eelnevalt märgitu kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks ära hoida korratuste tekkimist, kaitsta isikut nii enda kui ka teiste eest. VangS § 69 lg-s 2 loetletud meetmed peaksid kaasa aitama VangS § 69 lg-s 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele. Väide, et täiendavate julgeolekuabinõude 3

rakendamine suurendab tõenäosust, et kinnipeetav ohustab oma elu ja tervist, ei ole rohkem usutav, kui see, et samasuguse teoga võib hakkama saada ka kinnipeetav, kelle suhtes ei ole kunagi kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kes on vangistust kandnud peamiselt avatud osakonnas. Kahtlemata avaldab vangistus isikutele erinevat mõju ning võib nõrgestada isiku psüühikat. Samas annab just täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vanglale võimaluse kaitsta isikuid VangS § 69 lg-s 1 nimetatud olukordadega kaasnevate tagajärgede eest. 10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2013. a otsus muutmata. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4