3-13-74/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-74 Haldusasi V.K. i kaebus Viru Vangla 22.11.2012. a käskkirja nr 6-3/1783-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.05.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V.K. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.05.2014. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27.10.2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav V.K. määrati 08.08.2012. a käskkirja nr 6.-2/1206-T alusel majandustööle E-8 osakonnas. V.K. ei allunud 22.10.2012 Viru Vangla osakonnas E-8 kella 20.45 paiku vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele hakata tööle, st koristama eelnevalt nimetatud osakonda. Viru Vangla 22.11.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1783-D karistati V.K. distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest 40 päevaks kartserisse paigutamisega.

V.K. esitas eelnevalt nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale vaide, kuid see jäeti Viru Vangla 12.12.2012. a vaideotsusega nr 6.-12/422-1 rahuldamata.

2. V.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada eelnevalt nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Kaebuse kohaselt:

2.1. Vaidlusalune käskkiri ei ole õiguspärane, kuna selle andmisel on eiratud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28, VangS § 37 lg 2 p 3, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56.

2.2. Kaebaja põeb kroonilist bronhiaalset astmat ning minnes koristustarvete ruumi 02.03.2012, sai kaebaja astmahoo ning ei olnud võimeline töötama. Kaebaja tervisekaardis on fikseeritud, et talle on vastunäidustatud koristustöödel osalemine. Kaebajal on varemgi maski kandes astmahooge tekkinud, meditsiiniosakond peaks sellest asjaolust ka teadlik olema.

2.3. Haldusasjas nr 3-12-1091 tuvastati analoogsetel asjaoludel vastustaja õigusvastane tegevus kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel, kui viimane keeldus koristustöid tegemast. Käesoleval juhul karistuse määramisel on vangla arvesse võtnud ka halduskohtu poolt tühistatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millega kaebajat karistati 20 päevaks kartserisse paigutamisega.

3. Tartu Halduskohtu 24.05.2013. a otsusega rahuldati kaebus ja tühistati distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri järgmistel põhjendustel:

3.1. Kinnipeetav on reeglina kohustatud töötama (VangS § 37 lg 1). Töökohustusest on VangS § 37 lg

2 p 3 kohaselt vabastatud kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kinnipeetava võimelisuse töötada teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Lisaks on kinnipeetaval õigus keelduda töötamisest ka siis, kui töötamine seaks vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg

5 p-le 4 ohtu tema tervise.

3.2. V.K. suhtes on meditsiiniosakond 08.02.2012 andnud kooskõlastuse tema töölemääramiseks tingimusel, et ta võib töötada olmekeemiat kasutamata. Haldusasjas nr 3-12-1091 tuvastati tellitud laboritesti abil, et kaebaja on üliallergiline ip8 paneeli allergeenidele (kassiepiteel, koerakõõm, põldtimut, kultiveeritud rukis, kask, puju, erinevad pesemisvahendid) ning meditsiiniosakonna 27.07.2010. a õiendis on märgitud, et nimetatud analüüsi tulemusi arvesse võttes on kaebajale koristajana töötamine vastunäidustatud. Mainitud õiendile on Viru Vangla tuginenud ka 22.06.2012. a distsiplinaarmenetluse lõpetamise protokollis, kus leiti, et kinnipeetav ei pannud tervislikel põhjustel tööst keeldumisega toime distsiplinaarrikkumist. Halduskohus leidis, et meditsiiniosakond andis kooskõlastuse ekslikult, kuna talle jäi tähelepanuta 27.07.2010. a meditsiiniosakonna õiend. Kuna kaebaja on astmaatik ja allergik, siis toimis ta õiguspäraselt, kui jättis täitmata korralduse asuda tööle. Tegemist ei olnud seega distsiplinaarrikkumise toimepanekuga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada asja uueks läbivaatamiseks halduskohtusse saatmata. Vastustaja hinnangul ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

4.1. Majandustöödele määramise käskkirja kohaselt pidi kaebaja tööülesandeid täitma lähtuvalt tema tervislikust seisundist, mis ei eelda koristustööde teostamisel keemiliste vahendite kasutamist. Kaebaja tööle määramine kooskõlastati eelnevalt ka meditsiiniosakonnaga.

4.2. Halduskohus on tähelepanuta jätnud erinevatel ajaperioodidel erinevate arstide poolt antud kooskõlastused, milles on leitud, et kaebaja võib töötada, kui ta ei kasuta olmekeemiat. Koritustööde tegemiseks tuleb tal kasutada kindaid ja maski. Kaebaja keeldus 22.10.2012 kella 20.45 paiku koristajana tööle asumast, kuigi ametnik selgitas talle, et tööülesandeid peab ta täitma lähtuvalt oma tervislikust seisundist. Ühtlasi pakkus ta kaebajale tolmukaitse vahenditeks maski ja kindaid.

4.3. Viru Vangla hinnangul on halduskohtu viide haldusasjale nr 3-12-1091 asjakohatu, kuna seal heideti vanglale ette, et kaebaja tööle määramisel ei võetud arvesse tema tervislikku seisundit. Käesoleval juhul on vangla arvestanud asjaolu, et kaebaja ei tohi kemikaalidega kokku puutuda ning et tal on töö tegemiseks tarvidus kasutada maski.

4.4. Kaebajale antud korraldus asuda tööle ei olnud ilmselgelt tühine HMS § 63 lg 2 tähenduses, mistõttu oli kaebaja kohustatud tööle asuma.

5. V.K. i vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on kaebajal raske astma ja allergia ning ta ei saa maskiga töötada. Kaebaja on saanud ka enne ja pärast käesolevat asja tööst vabastusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS §

201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Viru Vangla leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus jättis hinnangu andmata vangla poolt esitatud E-kontakt väljavõttele (tl 37), millega kooskõlastati kinnipeetava tööle määramised. Kooskõlastusi on andnud erinevad arstid erinevatel ajaperioodidel. Kooskõlastustes on leitud, et kinnipeetav võib töötada, kui ta ei puutu kokku olmekeemiaga. 15.11.2012 väljastatud tõendis (tl 37p–38) on samuti märgitud, et kinnipeetav võib teha koristustöid, kui ta ei puutu otseselt kokku olmekeemiaga. Kinnipeetaval tuleks sealjuures kasutada maski ja kindaid. Tõendis leiti, et kuna meditsiinipersonal saab hingata läbi maski probleemideta, õhupuudustundeta, on ka kinnipeetav võimeline hingama läbi maski. Samas on meditsiiniosakonna 27.07.2010. a õiendi (tl 45) alusel leitud, et kaebajale on koristajana töötamine vastunäidustatud, kuna 26.07.2010 tehtud allergiatesti kohaselt on kaebaja üliallergiline ip8 paneeli allergeenidele, sh erinevatele pesemisvahenditele. Halduskohtu hinnangul on tegemist tõendiga, mida ei ole arvesse võetud kaebajale tööle asumise korraldust andes. Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtu seisukohaga.

8. Nimetatud tõendi olulisusele kaebaja tervisliku seisundi hindamisel juhtis halduskohus tähelepanu juba oma 16.10.2012. a otsuses haldusasjas nr 3-12-1091. Nimetatud otsus jõustus 15.11.2012. Ringkonnakohus ei nõustu Viru Vangla seisukohaga, et viide mainitud lahendile oleks asjakohatu. Nimelt oli sealgi vaidlus selle üle, kas kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane olukorras, kus tema tervislik seisund ei võimalda tal tööle asuda. Halduskohus leidis toonagi, et meditsiiniosakond ei oleks tohtinud 27.07.2010. a õiendit arvesse võttes kinnipeetava tööle määramisele kooskõlastust anda. 27.07.2010. a õiendis esitatud järeldust ei muuda olematuks hilisemalt antud kooskõlastused ning neis sedastatud luba kinnipeetaval töötada, kui ta ei puutu kokku olmekeemiaga ning võimalus kasutada kinnipeetaval erinevaid pindu puhastades maski ja kindaid. Isiku üliallergilisus viitab nimetatud õiendi kohaselt sellele, et isegi kaitsevahendite kasutamine ei pruugi tema tervist soovimatute mõjutuste eest piisavalt kaitsta. Ringkonnakohtu hinnangul on mainitud õiendis esitatud seisukoht kategooriline ning sealt ei nähtu mingisuguseid klausleid selle osas, millistel juhtudel oleks kinnipeetaval tööülesannete täitmine lubatud. Sellest johtuvalt oli kaebaja tööle asumisest keeldumine õiguspärane ning talle seetõttu määratud distsiplinaarkaristus õigusvastane.

9. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et V.K. apellatsioonkaebuse lisana esitatud 18.07.2013. a tõendist nähtub, et kaebaja tervislikust seisundist tulenevalt on talle korduvalt antud tööst vabastusi. Seega on usutav, et kaebaja tervislik seisund oli vaidlusaluse käskkirja andmisel ja on ka hetkel selline, et tema tööle rakendamine on välistatud.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.05.2013. a otsus muutmata.

11. Kuna halduskohtu otsus jäi muutmata, jääb samaks ka Tartu Halduskohtu 24.05.2014. a otsuse resolutsiooni p-s 2 esitatud menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebuse esitamisel oli Viru Vangla seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud (HKMS § 104 lg 10).

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi