1-14-7931/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2014. a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-7931 (1423011021) Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi Z.M süüdistuses KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Z.M

eluk. XXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta,

keskeriharidus, ei tööta,

varem kriminaalkorras karistatud: 1)

20.11.2000 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 3 järgi; 2) 21.11.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi ; 3) 06.04.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi; 4) 11.05.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi ; 5) 27.09.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi; 6) 17.01.2003 Tallinna

Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi; 7) 03.10.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg

2 järgi; 8) 01.04.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi; 9) 19.11.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi; 10) 06.02.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 4, 7 järgi; 11) 13.02.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi; 12) 20.05.2009.a. Harju

Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 5,7,9 järgi; 13) 26.10.2010 a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi; 14) 18.10.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi; 15) 18.12.2012.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 2 järgi; 16) 18.02.2014.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi vangistusega 1 aasta KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 8 kuud vangistust, KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 470 tundi tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud, karistus kustumata

Kaitsja Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5;

311 ja 313

Tunnistada süüdi KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 Z.M järgi ja mõista karistuseks vangistust

9 (üheksa) kuud .

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt Z.M-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.02.2014.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud ja 21 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

Kohaldada Z.M suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 22.09.2014.a.

Välja mõista Z.M-ilt riigituludesse sundraha 266,25 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvatest. Z.M poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu

15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Z.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 18.02.2014 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi varguse toimepanemise eest ning kes seega paneb süstemaatiliselt toime varguseid, uuesti viibides 22.09.2014 kella 13.10 paiku Harjumaal

Tallinnas, Ehitajate tee 110E asuva Realiseerimiskeskus OÜ kaupluse müügisaalis, võttis

Realiseerimiskeskus OÜ-le kuuluvad neli paari sokke maksumusega kokku 3,96 eurot, kaks käterätikut maksumusega kokku 2,50 eurot, vatitikud maksumusega 0,39 eurot, vatipadjad maksumusega 0,99 eurot ja pastapliiatsi maksumusega 1,50 eurot, kokku kaupa 9,34 euro väärtuses ning möödus kaupluse kassadest, jättes tahtlikult tasumata võetud kauba eest. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega Z.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Z.M tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja selgitas, et läks 22.09.2014 kella 13.10 paiku Realiseerimiskeskus OÜ kauplusesse, raha tal kaasas ei olnud.

Enne kauplusest väljumist varastas ta kauplusest kahtlustuses märgitud kaubad, pani need algul ostukorvi ja edasiselt proovikabiinis kaasasolnud seljakotti, siis möödus kaupluse kassadest jättes kauba eest tasumata. Asjad varastas ta enda jaoks. Kui müüja ta kinni pidas, siis andis Z.M asjad vabatahtlikult välja (tl 17-19).

Kohus uuris järgmisi kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendeid:

- Realiseerimiskeskus OÜ avaldusest nähtub, et 22.09.2014 kella 13.10 paiku varastas naisterahvas Tallinnas, Ehitajate tee 110E asuvast Realiseerimiskeskus OÜ kauplusest kaupa 9,34 euro väärtuses, kaup on rikkumata tagastatud kauplusele ( tl 2);

- Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta 22.09.2014 teenindajana tööl Realiseerimiskeskuses.

Kella 13.10 ajal läbis kassad naisterahvas ning peale seda hakkas tööle turvaalarm. Tunnistaja jooksis naisterahvale õue järele ja tõi ta kauplusesse tagasi. Naisterahvas andis vabatahtlikult välja kauplusest varastatud neli paari sokke maksumusega kokku 3,96 eurot, kaks käterätikut maksumusega kokku 2,50 eurot, vatitikud maksumusega 0,39 eurot, vatipadjad maksumusega 0,99 eurot ja pastapliiatsi maksumusega 1,50 eurot, kokku kaupa 9,34 euro väärtuses (tl 3);

- Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 18.02.2014.a otsusest nähtub, et Z.M paneb vargusi süstemaatiliselt (tl 25-34).

Z.M poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistaja ütluste ja kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Z.M isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud Z.M elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.M 16 korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, tal on 6 kehtivat kriminaalkaristust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Ka 22.09.2014 varastas Z.M kaupu, mida enda tarbeks kulutada. Seega pani Z.M toime võõra vallasasja äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks Z.M poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Z.M on 14 kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks Z.M mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Z.M on 16 korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda 18.02.2014.a. Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.

03.09.2014 esitas Ida-Harju kriminaalhooldusosakond Harju Maakohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks Z.M suhtes, kuna ta ei järginud kontrollnõudeid ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. On ilmne, et Z.M ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega.

Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Z.M kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, varastatu väärtus ei ole suur, kuritegu jäi katsestaadiumisse. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega.

On tuvastatud, et Z.M pani kuriteo toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 7 kohaselt asendatakse üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo toimepanemise ja vangistuse kohaldamise korral üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Seega tuleb Z.M-ile KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja asendatud ning ärakandmata karistuse.

Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus Z.M suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning asjaolu, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätta määratud kaitsjale makstud tasu riigi kanda ning kohaldada sundraha osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Eha Popova Kohtunik