3-13-1816/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

24. september 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1816 Haldusasi OÜ Hütimäe Ehitus kaebus Maksuja Tolliameti 05.08.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/7811-25 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Hütimäe Ehitus apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Hütimäe Ehitus, esindaja advokaat Kaspar Lind Vastustaja - Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt 01.08.2014 esitatud uued tõendid – Hütimäe Ehitus OÜ kontoväljavõtted.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsus menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Hütimäe Ehitus kaebus Maksuja Tolliameti 05.08.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/7811-25 tühistamiseks osas, mis puudutab kaebajale tulumaksu juurde määramist summas 1594,94 eurot OÜ-ga Xin Pan Tong sõlmitud laenulepingu alusel tehtud väljamakselt.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldata esitatud kaebus osaliselt ja tühistada Maksuja Tolliameti 05.08.2013. a maksuotsus nr 12.2-3/7811-25 osas, mis puudutab kaebajale tulumaksu juurde määramist summas 1594,94 eurot OÜ-ga Xin Pan Tong sõlmitud laenulepingu alusel tehtud väljamakselt.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks esimese astme kohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks välja 143 eurot. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamiseks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 142 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 24.09.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) tegi 05.08.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/7811-25, millega määras OÜ-le Hütimäe Ehitus ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku 14 354,44 eurot. Maksuotsuse kohaselt olid ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks Xin Pan Tong OÜ-le 19.03.2012. a ning selle juhatuse liikmele A.K. 13.06.2012. a, 30.08.2012. a ja 07.09.2012. a laenulepingute alusel antud laenud. Maksustamise aluseks oli tulumaksuseaduse (TuMS) § 52 lg 1 ja § 52 lg 2 p 1.

2. OÜ Hütimäe Ehitus esitas 30.08.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 05.08.2013. a maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

2.1. Üldjuhul tuleb eeldada, et mistahes investeeringu tegemine (k.a laenu andmine) on ettevõtlusega seotud, kui sellelt on eeldatavasti võimalik saada tulu ning laenu andmine vastab sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele (RKHKo 30.05.2007 nr 3-3-1-22-07, p 18). Seega tegemaks järeldust, et laenu andmine pole seotud ettevõtlusega, peaks esinema selged ja kaalukad põhjused, kuid käesolevas asjas neid ei esine. Kuna kirjalikes laenulepingutes on kokku lepitud intressis, siis oli alus eeldada, et laenudest on võimalik kasu saada. Laenu intressimäär (12% aastas) oli kõrgem kui pangas tähtajalise hoiuse puhul.

2.2. MTA pidas A.K. antud laenu intressimäära liiga madalaks, võrreldes seda kodumajapidamistele antud tarbimislaenu intressimääraga, mis oli 2012. a keskmiselt ca 18% aastas. Kaebaja hinnangul ei ole intressierinevus määrav. Teiseks on kaebaja sama määra rakendanud nii äriühingu kui füüsilise isiku suhtes. Kolmandaks ei ole laenu antud TuMS mõttes seotud isikule, mis annaks põhjust kahelda tegevuse majanduslikus eesmärgis.

2.3. Maksuotsuse kohaselt pole esmatähtis, kas laenusaajad olid laenu andmise hetkel maksejõuetud, vaid see, kas nad olid võimelised laenu tagasi maksma. Pole tuvastatud, et laenu andmise hetkel oleks Xin Pan Tong OÜ olnud maksejõuetu ning et kaebaja olnuks sellest teadlik. Xin Pan Tong OÜ-le anti laen 19.03.2012, mil äriühingu peamiseks tegevuseks oli toitlustusettevõte Trehv majandamine. Kontrollaktis on tuvastatud selle tegutsemine kuni 31.07.2012. Seega anti laen äriühingule ajal, mil see veel tegutses ning on arusaamatu, kuidas pidanuks kaebaja prognoosima hilisemaid sündmusi ning seda, et laenusaaja tegevus toitlustusettevõttes lõpeb. Nimetatud äriühing on siiani registreeritud äriregistris ja ka käibemaksukohustuslasena, tema suhtes pole alustatud pankrotimenetlust ning äriühingul ei ole maksehäireid. Samuti on äriühing andnud kinnituse võla kohta (tl 23). TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel maksustamine jääb arusaamatuks, sest laenu tagasimaksmise osas ei saa asuda seisukohale, et seda ei toimu vastavalt lepingutes toodud tähtaegadele, mis saabuvad 2014. a.

2.4. Kaebaja on üles näidanud äris tavapärast hoolsust, sest kui algselt anti laenu äriühingule, siis hiljem ainult A.K. . Füüsilisele isikule laenamisel on hindamiskriteeriumid mõneti teistsugused ning tema varalise seisundi ja tuleviku hindamine keerulisem. Kontrollakti kohaselt teadis A.K. 2012. a oktoobri lõpu seisuga, et äriühingu tegevust ei jätkata. Samas on talle laenud antud varem ning pole tuvastatud, et sel ajal olnuks A.K. seisukohal või avalikult deklareerinud, et ta äriühing tegevust ei jätka. Füüsilisest isikust laenusaajaga seotud äriühingu saatus ei tähenda, et füüsiline isik oleks ise lõpetanud igasuguse töise tegevuse ega teeniks enam kunagi tulu. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et laenu anti ajal, kui A.K. tegeles ettevõtlusega. A.K. i rasket majanduslikku olukorda puutuvalt tuleb märkida, et tihti võetaksegi laene selleks, et välja tulla raskest majanduslikust seisust. Kaebaja ei saanud ette näha majandustegevuse peatamist Trehvis ja A.K. i pankroti väljakuulutamist Tartu Maakohtu

08.01.2013. a määrusega. Kuna A.K. hukkus 2013. a liiklusõnnetuses, siis puudub kaebajal lootus, et A.K. saaks enda kohustusi täita või ka istungil asjaolusid täpsustada. Antud juhul on laenu andmisel sisuliselt saadud tagatis selle näol, et laenu on saanud mitte äriühing, vaid laenusaaja juhatuse liige ja osanik.

2.5. Maksuotsuses on tehtud ebaõigeid järeldusi ning moonutatud asjaolusid. A.K. avaldas oma seletustes ainult lootust laenulepingu muutmiseks (vt tl 10) ning see ei tähenda, justkui polnuks laenude tagasimaksmise tähtaeg tegelikult paigas. Samuti pole A.K. i ütlustes kordagi väidetud, et isik ei soovi kohustusi täita. Arusaamatuks jääb MTA järeldus, et intressi suuruses ja tasumises kokku leppimine ei anna kindlust reaalselt tulu saamise kohta.

3. Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuses viidati, et maksuhaldur on õigesti osundanud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-22-07 p-le 17, mille kohaselt kulutus on ettevõtlusega seotud, kui selle kulutuse tegemine oli otseselt tingitud maksumaksja ettevõtlusest ja kulutus oli vajalik ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks või arendamiseks. Laenulepingud ega poolte käitumine või majanduslik seis ei anna alust järeldada, et laenud olid tingitud kaebaja ettevõtluse säilitamise või arendamise eesmärgist ega antud ettevõtlustulu saamiseks.

Ettevõtlusega seotuse hindamisel ei ole oluline, milline oli kavandatud intressitulu, vaid see, kas on tegemist laenuga, mille tagasimaksmine on vähetõenäoline või et esineksid mingid muud asjaolud, mis annaksid alust arvata, et laenu andmisega on soovitud vältida või vähendada maksukohustust (RKHKo nr 3-3-1-22-07, p 24). Kohus kahtleb, et laenu andmine oli suunatud tulu saamisele, kuna M.G. 12.03.2013. a seletusest (tl 9p) järeldub, et lepingusse pandi kõigest kirja vormiliselt vajalik ja sobilik intressimäär. Vastustaja on Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-22-07 lähtudes jõudnud nii Xin Pan Tong OÜ kui A.K. i puhul õiguspärasele järeldusele, et laenu tagasisaamine laenusaajatelt oli vähetõenäoline.

Kaebaja juhatuse liige ja laenu andmise otsustaja M.G. seletustest nähtub, et ta oli teadlik nii osaühingu kui A.K. i ebastabiilsest majanduslikust seisust ega kontrollinud kordagi, milleks neil laenu vaja oli, milline oli osaühingu majanduslik seis ega nõudnud laenu saajalt tagatist. Nii kaebaja kui A.K. i seletustest nähtub, et mõlemad pidasid võimalikuks laenulepingutes märgitud tähtaegade pikendamist, mis näitab, et tegelikult puudus kaebajal majanduslik huvi laenude ja intresside õigeaegseks tagasisaamiseks. Kuna Xin Pan Tong OÜ oli laenu taotlemise ja saamise ajal kaebajale 2010. a tööde eest võlgu 2812,10 eurot, saab järeldada, et osaühing ei ole võimeline tähtaegselt tasuma ka märksa suuremat laenuvõlga koos intressidega.

Seda kinnitab asjaolu, et osaühingu tegevus oli peatatud vähemalt alates 31.07.2012; 2012. a oktoobri seisuga teadis A.K. , et osaühing äritegevust ei jätka; osaühingu maksuvõlg oli 19.03.2012. a seisuga 949,21 eurot ning puuduvad tõendid, et osaühing on tegutsev ettevõte. A.K. antud laenu puhul tuleb arvestada, et 48 000 eurot ei ole väike summa ning see tulnuks tagasi maksta kolme kuu jooksul. Pankroti väljakuulutamise otsuse kohaselt oli A.K. i vastu võlanõudeid kokku

271 890,87 eurot. Kuna sellises suuruses võlgnevus ei saanud tekkida päevadega, sai ja vajaliku hoolsuse korral oleks kaebajal olnud võimalik kontrollida laenusaaja tegelikku majanduslikku olukorda. Osaühingu poolt laenu andmisel pidi M.G. tegema otsustuse äriühingu juhatuse liikmena ning sellisel juhul ei saa laenu andmise põhjuseks olla ainult eraisikute vaheline hea läbisaamine ja kontrollimatu usaldamine. Tegelikult ei kasutanud A.K. laenu äritegevuse arendamiseks, vaid isiklike võlgade tasumiseks ning isiklike kulutuste tegemiseks. Kuna A.K. il puudus kinnisvara ja muu registervara, siis ei saa põhjendatuks lugeda kaebaja väidet, et laenu tagatiseks saab lugeda seda, et laenu on saanud mitte äriühing, vaid laenusaaja juhatuse liige ja osanik, mis on samaväärne käendusega. Eelneva tõttu toimus tulumaksuga maksustamine õiguspäraselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. OÜ Hütimäe Ehitus 13.01.2014. a apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.1. Kohus sedastas otsuse p-s 12 TuMS § 52 lg-le 1 viidates, et kaebaja ei ole krediidiasutus, ning sellest tulenevalt leidis, et TuMS järgi on võimalik laenu näol tehtud väljamakseid käsitleda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena ja väljamakseid tulumaksuga maksustada. Kohtu arutluskäik ei ole õige, sest kuigi TuMS § 52 lg 1 välistab krediidiasutused, siis TuMS § 52 lg 3 kehtib ka krediidiasutuste kohta ning § 52 lg 3 p 1 teeb sarnaselt § 52 lg-le 1 viite § 52 lg 2 p-le 1. Seega ei oma tähtsust, kas tegemist on krediidiasutusega või muu tegevusalaga äriühinguga. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi.

4.2. Riigikohtu praktikas on silmas peetud just selliseid laenusuhteid, kus laenulepingu tingimused viitavad laenusuhte ebamõistlikkusele (RKHKo nr 3-3-1-22-07 p 18), kuid antud asjas see nii ei ole. Tõepoolest viitab Riigikohtu lahend ka tagasimaksmise tõenäosuse hindamise olulisusele ning seda eelkõige äriühingu puhul. Käesolevas asjas tuleb eristada, et üks laenuleping on sõlmitud äriühinguga ning ülejäänud füüsilise isikuga. Xin Pan Tong OÜ varasem võlg kaebaja ees ei välista laenu andmist, sest majandustegevuses võib tegevuse ja raha teenimiseks olla vajalik laenu võtmine. Käesoleva asja materjalidest nähtubki, et osa rahast paigutas A.K. äriühingu kontole ja täitis kohustusi. Arusaamatu ja õiguslikult ebakorrektne on kohtu väide, et puuduvad tõendid, et osaühing on tegutsev ettevõte, vaatamata sellele, et osaühing on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Osaühing on põhjendamatult samastatud ettevõttega. Samuti pole arusaadav, kuidas kohus leidis, et Xin Pan Tong OÜ ei tegutse või ei ole võimeline laenu tähtaegselt tagastama. Asjaolu, et edasi andis kaebaja laenu A.K. , tähendab, et majanduslikult sisult oli tegemist käendusega.

4.3. MTA ja kohus viitasid läbivalt, et M.G. ei kontrollinud, mis eesmärgil laenu anti. See väide on vale, sest 12.03.2013. a ütlustest ja kohtuistungil öeldust on ilmne, et laenuandja esindaja teadis, milleks raha laenatakse (äritegevuseks). Laenu andmisel tuttavale või sõbrale on usaldus suurem. Ebamõistlik ja raskesti põhjendatav oleks laenu andmine võõrale.

4.4. Laenu andmisel sooviti kontrollida, milline laenuintress ei too endaga kaasa maksuriski. Seda ei saa nimetada formaalseks kokkuleppeks, sest kokkulepitud intress on mõistlik ning laenusuhetes tavaline. M.G. 12.03.2013. a seletustest nähtub, et pooled leppisid intressi ikkagi omavahel kokku ning raamatupidajalt sooviti kinnitust saada, kas see intress võiks endas kätkeda maksuriski (seoses erisoodustusega). Kohus eksis väitega, et M.G. seletuse järgi koostas laenulepingud eelnevalt raamatupidaja H.K. ja ta tegelikult ei mäletagi, kuidas nende vormistamine toimus.

4.5. Kohus püstitas eelduse, et kaebaja oli teadlik A.K. i halvast majanduslikust olukorrast. Kohus leidis, et kaebajal oli võimalus kontrollida laenusaaja tegelikku majanduslikku olukorda, kuid seda, et kolmandal isikul puudub võimalus kontrollida, kas keegi on krediidiasutusele võlgu, on kinnitanud ka maksuhalduri esindaja kohtuistungil. Kohtuotsuses pole samuti täpsustatud, kuidas kontroll saanuks toimuda.

4.6. Kaebaja seaduslik esindaja ei ole midagi öelnud laenu tagasimaksmise tähtaegade pikendamise kohta, tegemist oli vaid A.K. i lootusega. Seega kohus on tõendite hindamisel rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg-t 1. Teiseks on A.K. selgesõnaliselt lubanud lepingut täita ning küsimus oli selles, kas laenu maksab enne ära eraisik või äriühing. Kohus on selle osa ütlustest tähelepanuta jätnud ning ka sellega rikkunud HKMS § 61 lg-t 1.

4.7. Asjas puuduvad tõendid, et kui A.K. sai pankrotihoiatuse 02.07.2012, siis oli ka M.G. sellest teadlik. Pealegi esimene laen anti A.K. enne seda (13.06.2012). A.K. i enda ütlustest ei nähtu, et ta oleks enda raskest majanduslikust seisust kaebaja seaduslikku esindajat teavitanud. Seega on rikutud HKMS § 61 lg-t 1.

4.8. Kohus on ilma tõenditele viitamata leidnud, et A.K. i võlgnevused summas 271 890,87 eurot ei saanud tekkida päevadega. Kaebaja arvates ei anna võla suurus üksi alust järeldada, millise tähtaja jooksul võlgnevus on tekkinud. Selleks peaks teada olema võla tekkimise aeg ja muud võlakohustuse olulised tingimused. Võlgade teke näitab, et kaebaja polnud ainus, kes hindas A.K. i majanduslikku seisu tegelikust paremaks. Arusaamatu on, miks peab kaebaja ühe võlausaldajana lisaks raha kaotamisele kandma maksuriski olukorras, kus objektiivsed asjaolud (A.K. i surm) välistavad raha tagasisaamise võimaluse.

5. Vastustaja palub 28.02.2014. a vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused: 5.1. Vastustaja ei nõustu, et halduskohtu arutluskäik seoses TuMS § 52 lg-ga 1 on ebaõige. TuMS § 52 sätestab tulumaksu tasumise ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, kusjuures eristatud on tulumaksu määramine residendist äriühingute (ehk mitte krediidiasutuste) ning krediidiasutuste poolt teostatud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. TuMS § 52 lg-s 2 on loetelu, millised on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed residendist äriühingu, v.a krediidiasutuse puhul. TuMS § 52 lg 3 sätestab tulumaksu määramise krediidiasutuse teostatud väljamaksetelt ja kahjudelt ning samas sättes on loetelu, millistel juhtudel tulumaksu määramine krediidiasutustele võib toimuda. Kuna kaebaja puhul pole tegemist krediidiasutusega, siis kuuluvadki rakendamisele TuMS § 52 lg 1 ning TuMS § 52 lg 2 p 1.

5.2. Kaebaja leidis, et tihti võetaksegi laene raskest majanduslikust olukorrast väljatulemiseks, kuid vastustaja leiab, et võrreldes Xin Pan Tong OÜ-le ning eraisikule A.K. antud laenusummasid, on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja laenatud 6000 eurot oleks aidanud Xin Pan Tong OÜ-l välja tulla raskest majanduslikust olukorrast. Vaidlust ei ole, et M.G. oli ka Xin Pan Tong OÜ-le laenu andmise hetkel teadlik, et nii äriühingul kui A.K. il oli majanduslikult keeruline olukord. See nähtub 12.03.2013. a seletusest.

5.3. Kaebaja väidab, et M.G. teadis, milliseks otstarbeks A.K. eraisikuna laenu võttis, kuid tema antud seletustest maksuja kohtumenetluses on näha, et tegelikkuses ta seda ei teadnud. Äritegevus on laialivalguv mõiste. Loomulikult püüdis kaebaja kohtuistungil tagantjärele A.K. laenu andmist õigustada ning maksumenetluses antud seletusi täiendada. Samas istungil ei meenunud M.G. le, kas A.K. ütles otse, mille jaoks tal laenu vaja oli. M.G. istungil antud seletus: „Hea sõber küsis laenu, teadsin, et ta tegeleb äriga, tal on toitlustuskoht, kus oli vaja sisekujundust teha, ta ei öelnud konkreetselt näiteks, et uusi toole on vaja. See ei ole oletus, et võttis äritegevuseks.“ viitab selgelt klubile Trehv. Eeltoodu läheb aga vastuollu apellatsioonkaebuses toodud põhjendusega, et pärast äriühingule laenu andmist oli kaebaja nõus andma laenu ainult füüsilisele isikule.

5.4. Kaebaja on M.G. ning A.K. i vahelisi suhteid analüüsides olnud vastuoluline. Ühelt poolt väidetakse, et nende omavahelised isiklikud suhted olid nii head, et see oli piisav tagatis laenu andmisel, teisalt aga püütakse väita, et M.G. ei olnud ega saanudki olla teadlik A.K. i majanduslikest raskustest. Asjaolule, et A.K. laenu tagasimaksmise tähtaega oluliseks ei pidanud, on halduskohus viidanud, tuginedes A.K. i antud seletustele. Laenu tagasimaksmine tähtpäevast hiljem või ka varem polnud välistatud, kuna M.G. seda 12.03.2013. a seletuses otsesõnu ei väitnud.

5.5. Kohtu arutluskäik seoses tulu saamisega laenulepingutes märgitud intressi näol on mõistetav ning loogiline (p 15), sest on ebausutav, et äriühingu juhatuse liikmel puudub ülevaade ja teadmine, millist ning kui suurt tulu äriühing oma raha välja laenates saaks. Kohtuistungil väljaöeldust ning apellatsioonkaebusest võib järeldada, et intressi määramise põhiprobleemiks oli see, et ei tekiks maksuprobleeme, mitte võimalikult suure tulu teenimine.

6. OÜ Hütimäe Ehitus esitas 01.08.2014 seisukoha ja täiendavate tõenditena kaebaja pangakonto väljavõtted, millelt nähtub, et Xin Pan Tong OÜ on kaebajale 10.04.2014 tagastanud laenu 6000 eurot ning 15.04.2014 tasunud intressi 1471,03 eurot. Kaebaja ei saanud maksumenetluses ega halduskohtus neid tõendeid esitada, sest summad tasuti apellatsioonimenetluse ajal. Tõendid kinnitavad, et kaebaja on teeninud kasumit ning laenu andmine oli seega ettevõtlusega seotud.

7. MTA leidis 06.08.2014. a seisukohas, et menetlusosalistele oli küll täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtpäevaks antud 01.08.2014, kuid uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tulnuks esitada nii, et selle saanuks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu (HKMS § 51 lg 3). Pealegi olnuks kõnealuseid täiendavaid tõendeid kuupäevadega 10.04.2014 ja 15.04.2014 võimalik esitada ka varem. Lisaks on väljavõtted tehtud ainult konkreetsetel päevadel, kuid tõesema pildi annaks pikema perioodi väljavõte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus uute tõendite asja juurde võtmiseks tuleb rahuldada. HKMS § 198 lg 2 p 3 järgi võib ringkonnakohus oma otsuses hinnata ka uusi tõendeid juhul, kui neile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muuhulgas põhjusel et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja sellist käitumist, et ta esitas kohtu poolt antud menetlusdokumentide esitamise tähtajal ringkonnakohtule enda pangakonto väljavõtted, millelt nähtub, et Xin Pan Tong OÜ on kaebajale 10.04.2014 tagastanud laenu 6000 eurot ning 15.04.2014 tasunud intressi 1471,03 eurot, alust pidada pahauskseks. Halduskohtus toimunud menetluse käigus ei saanud kaebaja neid tõendeid ilmselgelt esitada, sest need tekkisidki alles 2014. a aprillis, so siis, kui Xin Pan Tong OÜ tagastas kaebajale laenusumma ja intressi vastavalt 19.03.2012 sõlmitud laenulepingule ja selles märgitud laenusumma tasumise tähtajale (tl 89). Asjaolu, et laenusummat ja intressi ei tagastatud täpselt 19.03.2014, vaid paar nädalat hiljem, ei välista iseenesest nende tõendite asja juurde võtmist ja nendega arvestamist. Ka asjaolu, et uued tõendid esitati 01.08.2014 ja mitte seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu, ei anna alust nende arvestamata jätmiseks, sest viidatud tõendid edastati ka vastustajale, kes esitas 06.08.2014 uute tõendite kohta omapoolse kirjaliku seisukoha.

9. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtule esitatud uute tõendite valguses, millest nähtub, et Xin Pan Tong OÜ on kaebajale 10.04.2014 tagastanud 19.03.2012 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu põhiosa 6000 eurot ning 15.04.2014 tasunud laenusummalt ka intressi 1471,03 eurot, on võimalik ümber hinnata vaidlusaluses maksuotsuses ja halduskohtu otsuses toodud seisukoht, et kaebaja ning Xin Pan Tong OÜ vahel sõlmitud laenuleping ega poolte käitumine või majanduslik seis ei anna alust järeldada, et see laen oli tingitud kaebaja ettevõtluse säilitamise või arendamise eesmärgist ja antud ettevõtlustulu saamiseks, vaid tegemist oli ilmselt sellise laenuga, mille tagasimaksmine on vähetõenäoline, kuna pole tõendatud, et Xin Pan Tong OÜ on endiselt tegutsev ettevõte. Xin Pan Tong OÜ on ka käesoleva aja seisuga endiselt kantud tegutseva ettevõttena äriregistrisse. Seda, et osaühingu tegevus oleks olnud peatatud või lõppenud juba 31.07.2012, ei nähtu ka asja materjalidest. Nimelt on A.K. maksuhalduri küsimusele vastates 2012. a oktoobris märkinud oma vastuses üksnes seda, et tegevuse lõpetas Xin Pan Tong OÜ poolt opereeritav klubi „Trehv“, mitte aga seda, et tegevuse lõpetas ka osaühing ise (tl 106). Kuigi kaebaja juhatuse liikme M.G. seletustest (tl 93 pöördel) nähtub, et ta oli laenu andmisel ilmselt teadlik nii osaühingu kui A.K. i ebastabiilsest majanduslikust olukorrast, samuti ka sellest, et Xin Pan Tong OÜ oli 2012. a endiselt kaebajale 2010. a tööde eest võlgu, ei saa käesoleval hetkel sellest enam järeldada, et Xin Pan Tong OÜ ei olnud tol ajal ega ole ka nüüd võimeline kaebajale laenuvõlgnevust ja intressi tasuma. Samuti ei saa kaebaja poolt Xin Pan Tong OÜ-le 2012. a kaheks aastaks antud laenusummat 6000 eurot pidada nii suureks summaks, mille tagasimaksmise võimes laenu võtnud äriühingu poolt oleks laenu andja pidanud ilmselgelt kahtlema ka juhul, kui ta andis selle laenu ilma tagatiseta ja ilmselt ka teades, et OÜ-l ei lähe 2012. aastal majanduslikult just kõige paremini. 2012. a märtsis, kui äriühingud omavahel laenulepingu sõlmisid, oli endiselt avatud ka klubi „Trehv“ ja Xin Pan Tong OÜ tegeles seega tol hetkel endiselt toitlustusteenuse pakkumisega, millest kaebaja võis järeldada, et laenusaaja on kahe aasta pärast siiski võimeline laenu koos intressiga tagasi maksma vaatamata ebastabiilsest majandusolukorrast.

10. Mis puudutab aga laenu andmist A.K. kui eraisikule summas 48 000 eurot perioodil 2012. a juuni, august ja september neil tingimustel mis on vastavates laenulepingutes (tl 90- 92) kirjas, siis selles osas nõustub ringkonnakohus maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, so sellega, et nimetatud summat tuleb käsitada kaebaja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena ja 48 000 euroga seonduvalt kuulub kaebajale juurdemääramisele täiendav tulumaks summas 12 759, 50 eurot. Kuna ringkonnakohus nõustub viidatud laenusummaga seonduvas osas halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjendusi täiendavalt käesolevas otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et halduskohus ei ole jõusse jäävas osas otsust tehes rikkunud menetlusnorme (vääralt hinnatud tõendeid, otsus on põhjendamata) ega eksinud ka materiaalõigusnormide kohaldamisel, nagu leiab kaebaja. Kuna OÜ Hütimäe Ehitus puhul ei ole tegemist krediidiasutusega, on maksuhaldur ja halduskohus õigesti rakendamisele TuMS § 52 lg 1 ning TuMS § 52 lg 2 p 1. Sellisele seisukohale on halduskohus kohtuotsuse punktis 12 ka asunud. Samuti on halduskohus õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2007. a lahendile asjas nr 3-3-122-07, milles selgitatakse, et: “Hindamaks laenu vastavust tavapärastele tingimustele, tuleb eelkõige tähelepanu pöörata laenu tagasimakse tähtajale ja laenusaaja võimele saadud laenu tagasi maksta. Tagasimaksmise tõenäosuse seisukohast on oluline analüüsida laenusaaja olemasolevat ja kavandatavat äritegevust, tema äriplaani või muud majandustegevusega seonduvat informatsiooni. Tulumaksuga maksustamine TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Laen võib osutuda laenuandja ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks näiteks juhul, kui laenusaaja tegevus raha kasutamisel viitab ilmselgelt tagasimaksmise võimatusele.“ Käsitledes eraldi eraisikule A.K. antud laene, tuli samuti anda hinnang selle, milline oli laenuandja (kaebaja) teadmine laenu saaja majandusliku olukorra kohta.

11. Nagu juba varem märgitud, ei saa vaidlust olla selle üle, et kaebaja juhatuse liige M.G. oli ka A.K. laenu andmise hetkel teadlik, et A.K. il oli majanduslikult keeruline olukord (tl 93 pöördel). OÜ Hütimäe Ehitus juhatuse liikme M.G. viidatud seletusest nähtub nimelt, et:“ Ma olen tema äriühingule Xin Pan Tong OÜle ehitustöid teinud. Ei mäleta, kuna ma olen ehitustöid äriühingule teostanud. Enne kui tal (nii äriühingul kui eraisikuna) need jamad hakkasid. Need samad rahajamad. Tal on mulle siiamaani maksmata ehitustööde eest ka…Ma ikka mõtlesin, kas tasub anda või ei tasu ja leidsin, tasub ära laenu anda. Tollel hetkel ta ütles, et ega tal kõige paremini ei lähe. “ Ka apellatsioonkaebuses on märgitud, et: “Füüsilisele isikule laenu andmine toimus järgmistel kuupäevadel: 13.06.2012; 30.08.2012 ning 07.09.2012. Seega nähtub asja materjalidest, et peale äriühingule laenu andmist (äriühinguga sõlmiti leping 19.03.2012) oli apellant nõus andma laenu ainult füüsilisele isikule.“ A.K. kui füüsilisele isikule laenu andmise hetkel oli A.K. i toitlustusettevõte juba tegevuse lõpetanud. Samas ei ole kaebaja ei maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud kaalukaid argumente, miks eraisik A.K. laenu andmine sellises olukorras oli Hütimäe Ehitus OÜ jaoks endiselt väidetavalt riskivaba tegevus ning kaebaja oli veendunud selles, et ta teenib ka eraisikule antud laenusummalt siiski kindlasti tulu, kuigi laenulepingus puudusid selleks igasugused tagatised ja ilmselt ei oleks olnud raske kindlaks teha, et A.K. il puudus sel ajal ka vara. Ringkonnakohtu hinnangul on 48 000 eurot eraisikule ilma igasuguse tagatiseta laenatuna nii suur summa, et ei ole usutav, nagu oleks kaebaja antud olukorras saanud kindel olla, et laenu tagasisaamine koos intressidega on ilma kahtlusteta võimalik ja seega on tegemist tavapärastel tingimustel antava laenuga.

12. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on olnud ebajärjekindel ja vastuoluline, püüdes analüüsida OÜ Hütimäe Ehitus juhatuse liikme M.G. ning A.K. i vahelisi suhteid. Ühelt poolt leidis kaebaja, et kuna omavahelised isiklikud suhted olid neil sedavõrd head, siis see oli piisavaks tagatiseks OÜ Hütimäe Ehitus poolt laenu andmiseks eraisikule. Teiselt poolt aga püütakse väita, et M.G. ei olnud ega saanudki olla teadlik A.K. i majanduslikest raskustest. Nagu varem juba märgitud, ei ole halduskohus meelevaldselt püstitanud eeldust, et kaebaja oli teadlik A.K. i majanduslikust olukorrast, käesoleval juhul rahalistest raskustest, sest M.G. on seda ise kinnitanud. Asjaolule, et A.K. laenu tagasimaksmise tähtaega oluliseks ei pidanud, on halduskohus viidanud tuginedes A.K. i enda poolt antud seletustele. Halduskohtu järeldus, et laenulepingutes märgitud laenu tagasimaksmise tähtaeg ei olnud kummalegi poolele tegelikult oluline ning seda, kas ja millal tegelikult laenud tagasi makstakse, kumbki pool tähtsaks ei pidanud, on samuti õige, sest ka M.G. on maksuhaldurile 12.03.2013 antud seletuses öelnud, et:“ Me ei arutanudki tollel hetkel, et kui ta näiteks tahaks tagasi maksta varem või hiljem, mis siis saaks. Seda, et muul ajal tagasi maksta kui lepingutes kirjas on, ei arutanud.“ Eelöeldust võib järeldada, et hilisem (või ka varasem) laenu tagasimaksmine ei olnud välistatud, kuna M.G. seda otsesõnu ei väitnud. Samuti nähtub asja materjalidest, et A.K. kui eraisikule antud laenud kasutas A.K. i varasemalt teistelt isikutelt võetud laenude tasumiseks ja isiklike kulutuste tegemiseks, mitte sellise majandustegevuse arendamiseks, mis oleks tal võimaldanud laenu OÜ-le Hütimäe Ehitus tagasi maksta.

Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus osaliselt rahuldamisele. Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Hütimäe Ehitus kaebus Maksuja Tolliameti 05.08.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/7811-25 tühistamiseks osas, mis puudutab kaebajale tulumaksu juurde määramist summas 1594,94 eurot OÜ-ga Xin Pan Tong sõlmitud laenulepingu alusel tehtud väljamakselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab esitatud kaebus osaliselt ja tühistab Maksuja Tolliameti 05.08.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/7811-

25 osas, mis puudutab kaebajale tulumaksu juurde määramist summas 1594,94 eurot OÜ-ga Xin Pan Tong sõlmitud laenulepingu alusel tehtud väljamakselt.

13. Tulenevalt HKMS § 109 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esimese astme kohtus taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1434,51 eurot (riigilõiv 445,51 eurot ja õigusabikulud 989,00 eurot. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades maksuotsuses kaebajale juurde määratud tulumaksu kogusummat ja proportsiooni, mille osas ringkonnakohus kaebuse rahuldab, mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 10 % esimese astme kohtus kantud menetluskuludest, so 143 eurot. Ringkonnakohtus kantud menetluskuludest (kokku 1419,64 eurot), mõistab ringkonnakohus kaebaja kasuks vastustajalt välja samuti samas proportsioonis oleva summa, so 142 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk