3-13-783/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-783

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-783 Haldusasi OÜ Rokartis kaebus Maksuja Tolliameti 12.03.2013.a maksuotsusele nr 12.2-3/7431-11 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Rokartis, esindaja Toomas Tirmaste Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Källi Kiik RESOLUTSIOON Jätta OÜ Rokartis kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 12.03.2013.a maksuotsusega nr 12.2-3/7431-11 otsustati: vähendada OÜ Rokartis maksustamisperioodil 2012 veebruarikuus deklareeritud sisendkäibemaksu, sh põhivara soetamisel tasutud sisendkäibemaksu kokku summas 13 000 eurot; tagasi nõuda OÜ Rokartis poolt alusetult deklareeritud ja maksuhalduri poolt 17.04.2012.a ettemaksukontole vabastatud 2012 veebruarikuu enammakstud käibemaks summas 12 847,37 eurot ning määrata perioodi 2012 veebruarikuu eest tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 152,63 eurot.

2. OÜ Rokartis esitas 11.04.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 12.03.2013.a maksuotsuse nr 12.2-3/7431-11 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 04.06.2013.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse põhjendused.

3.1 Maksuotsuses leitakse, et Rokartis ei ole Java Group OÜ 09.02.2012.a arve nr 120102-09 alusel summas 78 000 eurot, sh käibemaks summas 13 000 eurot soetanud sõiduautot BMW X6.

2

Maksuhalduri hinnangul on Rokartis tegelikkuses ise soetanud selle sõiduki Läti äriühingult. Rokartis sellega ei nõustu ja leiab, et see seisukoht põhineb asjaolude ja tõendite väära hindamisel.

Rokartis ja Java Group vahel oli sõlmitud tsiviilõiguslikult kehtiv tehing, mille olemasolu on maksuhaldurile kinnitanud mõlemad tehingu osapooled. Samuti on oluline, et nii Rokartis kui Java Group OÜ deklareerisid ka toimunud tehingu vastavalt oma käibedeklaratsioonidel. Kontrollimise käigus tuvastas maksuhaldur, et Läti ettevõtte SIA BM Auto ja Java Group OÜ vahel toimus kõnealuse sõiduki ostu-müügitehing ja Java Group OÜ tasus sõiduki eest Läti ettevõttele pangaülekandega. Puudub alus kahelda, et Läti BMW sõidukite müügiga tegelev ettevõte ei suudaks kontrollida ja kindlaks teha, milline isik või äriühing on tema tehingupartneriks.

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isik ise pädev otsustama, kellega ja millistel tingimustel ta lepingu sõlmib. Rokartis sõlmis sõiduki ostu-müügi tehingu Java Group OÜ-ga ning selleks olid konkreetsed põhjused. Rokartis selgitas juba maksumenetluses, et ta soovis oma ettevõtluse tarbeks soetada kas BMW X5 või X6, mille osas pakkus Java Group OÜ esindaja välja, et suudab sõiduki hankida Läti BMW esindusest soodsa hinnaga. Rokartisel selliseid kontakte ja võimalusi ei olnud. Lisaks ei olnud Rokartisel ka rahalisi võimalusi, et osta sõiduk kohe esindusest välja. Maksumenetluses ei ole tuvastatud vastupidiseid asjaolusid.

Maksuhaldur on lasknud ennast eksitada asjaolust, et Java Group OÜ volituse alusel on Läti esinduses dokumendid allkirjastanud Rokartis esindaja. Volituse aluse käsundi täitmine tekitab õigusi ja kohustusi volitajale, mitte volitatavale. Ebaselgeks jääb, mille põhjal leiab maksuhaldur, et isik, kes reaalselt sõidukit Lätist toomas käis oli Toomas Tirmaste. Dokumentide allkirjastamine volituse alusel ja sõiduki Lätist transportimine ei ole ei ole üks ja sama. Maksuhalduri seisukohad sõiduki transportimise asjaolude osas on maksuotsuses täielikult motiveerimata ja paljasõnalised. Maksuotsuses kajastatud asjaolude motiveerimiskohustus on maksuhalduril. Maksuotsuses ei ole väidetud, et Rokartis oleks jätnud täitmata kaasaaitamiskohustuse või täitnud seda ebapiisavalt.

3.2 Maksumenetluses ei ole maksuhaldur täitnud uurimiskohustust ja selgitanud välja kas Java Group OÜ või tema esindajal olid Läti ettevõttega SIA BM Auto eelnevalt mingit hinnaläbirääkimised sõiduki BMW X 6 osas, mis on oluline kui maksuhaldur leidis, et Java Group OÜ pole üldse omanud mingit seost sõiduki soetamisega Lätist. Maksuhaldur on küll Läti äriühingule järelepärimise teinud, kuid on asjaolusid kontrollinud vaid lähtudes enda uurimisversioonist, samas kui seadus kohustab maksuhaldurit uurima asjaolusid objektiivselt ehk igakülgselt.

3.3 Maksuotsuse järeldustes on maksuhaldur keskendunud kõikvõimalike pisivastuolude ja ebakõlade otsimisele, mida kinnitab ainuüksi maksuotsuse järelduste esitamine 21 punktis. Kaebaja arvates puudub Rokartis ja Java Group OÜ esindajate seletuses vastuolu sõiduki ostuhuvi ja müügiks pakkumise asjaolude osas ehk teisisõnu seletustest ilmneb üheselt, et pakkumine sõiduki hankimiseks tuli Java Group OÜ-lt, mitte vastupidi. Samuti ei ole mingit vastuolu isikute ütluste ja dokumentide vahel selles, et sõiduk jõudis Eestisse detsembris 2011.a ehk sõiduki valdus anti Rokartisele varem kui toimus ost-müük. Tehingu ostu-müügi vormistamine toimus siis, kui sõiduki eest oli Java Group OÜ-le tasutud, mis leidis aset veebruaris 2012.a. Rokartise arvates ei ole neid asjaoludes midagi ebaseadusliku ega kahtlast. Rokartis ei oska kommenteerida asjaolu, miks Java Group OÜ esindaja väitis maksuhaldurile, et sõiduk soetati Rokartis raha eest, kui tegelikkuses peaks I. Sljussar teadma äriühingu pangakontolt tehtud ülekannetest. Ei saa välistada, et maksumenetluses võib olla I. Sljussari ütlusi protokollitud ebatäpselt või oligi I. Sljussar eesmärgiks kas tahtmatult või tahtlikult maksuhaldurit eksitada.

3.4 Maksuhaldur on liigselt keskendunud ja lasknud ennast eksitada asjaolust, et T. Tirmaste ja I. Sljussari väitel nad tunnevad üksteist. Isikute varasem tutvus, sh pikaajaline tutvus ei tähenda, et ollakse kursis kõigi teise isiku tegemise üksikasjadega. Samuti ei ole isikute varasemas tutvuses

3

midagi ebaseaduslikku. Maksumenetluses ei ole tuvastatud, et Rokartis või tema esindaja käisid tihedalt kas äriliselt või isiklikult läbi Java Group OÜ või tema esindajaga. Seega ei ole pelgalt esindajate varasemat tutvuvust alust esitleda kui midagi kahtlast, mis viidab justkui maksupettusele.

3.5 Kohtupraktikas (lahendid asjades nr 3-3-1-43-03, 3-3-1-34-06, 3-3-1-32-09, 3-3-1-18-10) on leitud, et maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on kauba tegelik müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Ostjale saab müüjaga seotud asjaolusid ette heita üksnes siis, kui on tuvastatud objektiivsed asjaolud, mis näitavad, et ostja teadis või pidi teadma, et müüja ei ole tegelik müüja. Maksuotsuses ei ole viidatud asjaoludele ja tõenditele, millede alusel saaks väita, et Rokartis teadis või pidi teadma Java Group OÜ majandustegevuse ja maksukäitumisega seonduvaid asjaolusid. Maksuotsuses ei ole isegi ära näidatud, milliseid omapoolseid kohustusi on Rokartis rikkunud tehingute tegemisel Java Group OÜ-ga. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-18-11 rõhutanud, et maksusuhetes on asjakohased ja olulised need hoolsuskohustused, mille täitmine annab teavet maksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude kohta, kusjuures selline hoolsuskohustus peab tulenema seadusest või heast äritavast. Maksuhaldur ei ole näidanud ja tõendanud, milliseid nõutavaid või tavapäraseid hoolsusnõudeid on rikutud ning mille alusel saab väita, et rikkumine on oluline.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

4.1. Vastuolulised on seletused, kes sõiduki BMW X6 ostu-müügitehinguga seonduvalt sõiduki algse omaniku, Läti ettevõttega SIA BM Auto suhtles ning kuidas sõiduk Eestisse jõudis. T. Tirmaste 23.04.2012.a seletuste kohaselt pikaajaline tuttav Java Group OÜ juhatuse liige I. Sljussar pakkus välja, et saab Läti BMW esindusest sõiduki soetada soodsa hinnaga. T.Tirmaste sõnul helistas I. Sljussar Lätti ja broneeris sõiduki BMW X6 ning T. Tirmaste ei tea, kuidas sõiduk Eestisse jõudis. Samas rahvusvahelise päringu vastustest nähtub hoopis, et ostutellimus esitati otse SIA BM Auto müügisaalis ning seda hoopis T. Tirmaste poolt Java Group OÜ nimel volikirja alusel. Kliendi kontakttelefoniks oli märgitud xxxxxxxx, mis maksumenetluse käigus oli Aivo Tirmaste (T. Tirmaste isa) poolt esitatud tema telefoninumbrina, mitte tegemist ei olnud Java Group OÜ-ga seotud I. Sljussari numbriga. E-posti aadressiks oli esitatud aga javagroup@live.com, mis maksuhalduri andmetel ei ole Java Group OÜ e-posti aadressiks olnud. Samuti on alust kahelda T. Tirmaste seletuses, et ta ei teadnud, kuidas auto Eestisse jõudis, sest kõik rahvusvahelise päringu raames saadud Läti ettevõttelt sõiduki soetamist kajastavad dokumendid olid allkirjastatud volikirja alusel Java Group OÜ nimel just T.Tirmaste poolt ning ka sõiduk anti Lätis üle T. Tirmastele. Seega rahvusvahelise päringuga kogutud teabe kohaselt tegelikult soetas Lätist sõiduki isikuliselt kaebaja juhatuse liige T. Tirmaste ning on alust arvata, et kuna eesmärgiks oli näidata nagu sõiduk soetati kaebajale Java Group OÜ-lt, siis volikirja abil esineti tehingus Läti ettevõttega Java Group OÜ nimel.

Rahvusvahelise päringuga maksuhaldur küsis ka, kellega Läti ettevõte suhtles BMW X6 Java Group OÜ-le müümise tehingu raames ning vastuses ei märgitud kordagi I. Sljussarit. Ühtlasi, kui vastaks tõele väide, et I. Sljussar ise pakkus kaebajale välja, et saab Läti BMW esindusest soodsa hinnaga sõiduki (st omas vastavaid kontakte), mida hiljem Java Group OÜ nimel kaebajale edasi müüa, siis ilmselgelt oleks ta ka 29.05.2012.a seletusi andes (st 5 kuud hiljem) mäletanud, kust ta väidetavalt auto soetas ning eelduslikult oleks mäletanud, kellega tehingu raames suhtles. Neid asjaolusid ta aga ei mäletanud. Samuti oleks loogiliselt võttes SIA BM Auto pidanud oskama ka tema nime seostada sõiduki ostu-müügitehinguga, kuna T. Tirmaste ja I. Sljussari väitel viimane broneeris sõiduki ja käis sellel üksi järel.

Lisaks I. Sljussari 29.05.2012.a seletuse kohaselt oli soetatud BMW X6 puhul tegemist kasutatud autoga. Päris uus ei olnud. Samas Maanteeameti päringu tulemusel saadud ostudokumentidelt nähtub, et sõiduki läbisõit oli ostu hetkel 10 km. Sama nähtub ka rahvusvahelise päringu tulemusel saadud

4

sõiduki üleandmis-vastuvõtmisaktilt. Käesolevas punktis eespool toodud asjaolud ning fakt, et I. Sljussar ei olnud kursis isegi sellega, mis vanuses sõiduki ta väidetavalt kaebajale edasi müümiseks soetas, näitab ilmekalt, et tema sõiduki ostuga seotud asjaajamistes ei osalenud ning sõidukiga Eestisse ei sõitnud. Vastasel juhul oleks ta pidanud teadma kasvõi seda, et tegemist oli uue sõidukiga, sest hodomeetri näit on ka silmaga fikseeritav ning uhiuus auto välisel vaatlusel äratuntav.

4.2. Vastuolulised on ka seletused sõiduki eest tasumise kohta. I. Sljussari 29.05.2012.a seletuste kohaselt sai ta sõiduki Lätist soetamiseks 2011.a detsembri lõpus sularaha T. Tirmaste käest, kuna Java Group OÜ-l raha ei olnud, ning Lätti minnes raha oli nö taskus. Hiljem sai ta oma osa vahendustegevuse eest ning transpordikulud olid vastupidiselt T. Tirmaste 23.04.2012.a seletustele arvestatud sõiduki hinna sisse. Rahvusvahelise päringu vastusest ja Java Group OÜ pangakonto väljavõttelt nähtub aga, et SIA-le BM Auto tasuti 2011.a detsembris BMW X6 eest Java Group OÜ poolt hoopis ülekandega mitte sularahas.

T. Tirmaste 23.04.2012.a seletuste kohaselt aga sõiduki eest tasumine Java Group OÜ-le toimus alles hiljem Eestis 2012.a veebruaris, kui sõiduk oli Java Group OÜ omandis, mitte enne sõiduki Lätist soetamist nagu I. Sljussar väitis. Tasumiseks saadi väidetavalt raha Est Invest UAB-ga sõlmitud laenulepingust ning tasumine tehti sularahas Est Invest UAB poolt otse Java Group OÜ-le T. Tirmaste sõnul 2012.a veebruari alguses ning tema isa Aivo Tirmaste (Est Invest UAB juhatuse liige) 04.07.2012.a seletuste kohaselt 2012.a veebruari teises pooles. Aivo Tirmaste lubas esitada ka kaebajaga tehtud laenutehingu ning Java Group OÜ-le sularaha andmisega seonduvad dokumendid, kuid vaatamata maksuhalduri korduvatele pöördumistele seda ei tehtud. Maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud (vt maksuotsuse p 2 alap-d 8, 10, 11) annavad aga alust kahelda, et kaebaja ning Est Invest UAB vahel sõiduki BMW X6 soetamise finantseerimiseks sõlmitud 07.02.2012 laenuleping on üksnes formaalne. Kinnitust ei ole leidnud ka Est Invest UAB poolt Java Group OÜ- le sularaha andmine 2012.a veebruaris kaebaja ja Java Group OÜ vahel väidetavalt toimunud sõiduki BMW X6 ostumüügitehingu katteks.

Samuti ei nähtu Java Group OÜ pangakontolt sularaha sissemakseid ega ülekandeid kaebajalt või Est Invest UAB-lt. Pangakontolt nähtub aga suuri rahaülekandeid Java Group OÜ-le kolmandatelt äriühingutelt, kes ei ole maksuhaldurile teiste menetluste raames olnud kättesaadavad ning on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, sest äriühingud ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist Eestis. Seetõttu on maksuhalduril alust arvata, et raha Java Group OÜ pangakontole kaebaja jaoks BMW X6 soetamiseks on kantud läbi varifirma tunnustega ettevõt(e)te. Arvestades eeltoodud asjaolu ning seda, et T. Tirmaste ka volituse alusel isikuliselt esindas väidetavat edasimüüjat Java Group OÜ-d sõiduki ostumüügitehingus Läti äriühinguga ning laenu andmine Est Invest UAB poolt kaebajale ei ole tõendamist leidnud, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et sõiduki soetuseks Java Group OÜ kontole kantud vahendid pärinevad siiski T. Tirmastelt. Seda enam, et I. Sljussari sõnul Java Group OÜ-l endal raha ei olnud ning sõiduk toodi T. Tirmaste raha eest.

4.3. I. Sljussari 29.05.2012 seletustest nähtuvalt sõiduki soetus Java Group OÜ raamatupidamisest „läbi ei läinud“, sest auto soetati kaebaja raha eest. Samuti tema ei teadnud, miks üldsegi Java Group OÜ BMW X6 soetamisel nö vahenduslüliks oli. Ka arve BMW X6 müügi kohta tehti I. Sljussari sõnul tagantjärele üksnes T. Tirmaste soovil ning sõiduki müügileping ja üleandmis-vastuvõtmisakt olid I. Sljussari sõnul vajalikud vaid Maanteeameti liiklusregistri jaoks. Kuigi vaidlusalune tehing võis olla Java Group OÜ poolt 2012.a veebruari KMD-l deklareeritud, siis käibemaksu ei tasutud. Lisaks 2012. a mais Java Group OÜ suhtes alustati ettevõtlusega tegelemise kontroll, mille käigus ei leidnud tõendamist, et Java Group OÜ perioodil 2011.a detsember kuni 2012.a aprill oleks Eestis ettevõtlusega tegelenud. Eeltoodu omakorda kinnitab, et tehtud on teeseldud tehing eesmärgiga anda kaebajale võimalus alusetult sisendkäibemaksu maha arvata.

5

4.4. Kuigi Maanteeameti andmetel oli sõiduki esialgseks omanikuks alates 03.01.2012.a Java Group OÜ, siis riigilõivu sõiduki esmaseks registrisse kandmiseks tasus kaebaja juhatuse liige, kes kanti ka kohe sõiduki kasutajaks. Tavapäraselt ei ole isikul, kes alles 1,5 kuud hiljem saab sõiduki omanikuks, vähimatki huvi maksta teise ettevõtte eest sõiduki registreerimiseks riigilõivu. T. Tirmaste 26.08.2012.a seletas antud asjaolu küll sellega, et tasus ise riigilõivu registreerimisprotsessi kiirendamiseks, kuid I. Sljussar 29.05.2012.a seletas aga, et sõiduk anti kohe T.Tirmaste kasutusse, sest nii lepiti kokku ning sõiduk oli T. Tirmaste raha eest ostetud. Eeltoodust võis ilmselgelt tuleneda ka T. Tirmaste huvi riigilõivu tasumiseks. Samuti I. Sljussar algselt ei mäletanud, kes sai sõiduki Eestisse toomisel BMW X6 omanikuks liiklusregistris, kuid hiljem 29.05.2012.a seletuste andmise käigus ütles, et „vist ikka pani“ sõiduki liiklusregistris Java Group OÜ nimele. Juhul, kui Java Group OÜ oleks sõiduki esmalt endale soetanud, siis ilmselgelt ei oleks ettevõtte juhatuse liikmel saanud tekkida segadust, kas ikka kandis ettevõtte Maanteeregistris sõiduki omanikuna sisse või mitte.

4.5. Lisaks eeltoodule on rahvusvahelise päringu raames saadud sõiduki BMW X6 SIA-lt BM Auto soetamist puudutavatel dokumentidel T. Tirmaste nimi ja allkiri. Samas Maanteeametile esitatud samasisulistel dokumentidel on hoopis I. Sljussari allkiri ning puudub Java Grupp OÜ-d esindanud isiku nimi. Neil dokumentidel erinevad ka Läti poolt esindanud Ivars Norvelis allkirjade asukohad. Rahvusvahelise päringu raames saadud dokumentide ning Maanteeametilt saadud dokumentide erinevused annavad alust arvata, et Maanteeameti liiklusregistrile Java Group OÜ nimel esitatud dokumendid on võltsitud ning tekitavad alust kahelda ka muudes sõiduki transportimise ja soetamise kohta antud seletuste/dokumentide tõesuses.

4.6. T. Tirmaste ja I. Sljussari kooskõlastatud tegutsemisele kaebajale maksueelise tekitamisel viitab ka asjaolu, et tegemist on pikemat aega tuttavate isikutega. T. Tirmaste 23.04.2012.a seletuste kohaselt tunti üksteist juba aastaid varem ning pigem suheldi Igoriga (maksuhalduri märkus: Igor Sljussar) kui eraisikuga. Samuti I. Sljussari 29.05.2012.a seletuste kohaselt tundis ta T. Tirmastet juba varasemast ajast. Ka Aivo Tirmaste ja T. Tirmaste vahel on tihedad sidemed. Täpsemalt on tegemist isa ja pojaga, kes antud seletuste kohaselt suhtlevad igapäevaselt ja pidevalt, mistõttu on tõenäoline, et A. Tirmaste seletused võivad olla mõjutatud T. Tirmaste poolt.

4.7. Kaebuses on esitatud paljasõnaline väide, et I. Sljussari seletuste erinevus kaebaja juhatuse liikme seletustest võis olla tingitud ka soovist maksuhaldurit eksitada. Maksuhaldur ei pea aga seda tõenäoliseks, sest erinevalt kaebajast puudus I. Sljussaril igasugune motiiv maksuhalduri eksitamiseks. Pigem on seletuste erinevus tingitud sellest, et I. Sljussar ei olnud kursis väidetava tehingu asjaoludega, kuna tegelikkuses tema Java Group OÜ nimel kaebajaga sõiduki võõrandamise tehingut ei teinud, vaid Java Group OÜ-d kasutati üksnes formaalselt sõiduki BMW X6 ostmise ahelas teeseldud tehingu tegemiseks. Lisaks on kaebaja juhatuse liikme seletused vastuolus ka maksumenetluse käigus kogutud dokumentaalsete tõenditega, mis viitab hoopis kaebaja juhatuse liikme poolt valede selgituste andmisele maksuhalduri eksitamise eesmärgil.

4.8. Eeltoodud vastuolud kogumis annavad alust järeldada, et reaalselt ei ole kaebaja Java Group OÜ- lt BMW X6 registreerimismärgiga 123BFY soetanud ning kaebaja on T. Tirmaste juhtimise ja kontrolli all oma tuttava I. Sljussari abil vormistanud tegelikkuses mittetoimunud tehingu eesmärgiga tekitada kaebajale maksueelis. Selline käitumine saab olla ainult teadlik ja tahtlik. Seetõttu puudub kaebajal õigus 2012.a veebruarikuus tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks summas 13 000 eurot Java Group OÜ nimel vormistatud arve alusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6

6. MTA 12.03.2013.a maksuotsus nr 12.2-3/7431-11, millega vähendati OÜ Rokartis maksustamisperioodil 2012.a veebruarikuus deklareeritud sisendkäibemaksu, sh põhivara soetamisel tasutud sisendkäibemaksu kokku summas 13 000 eurot; nõuti tagasi OÜ Rokartis poolt alusetult deklareeritud ja maksuhalduri poolt 17.04.2012.a ettemaksukontole vabastatud 2012 veebruarikuu enammakstud käibemaks summas 12 847,37 eurot ning määrati perioodi 2012 veebruarikuu eest tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 152,63 eurot, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub nimetatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2).

7. Täiendavalt märgib kohus järgmist. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega selgitust, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud järeldused. Vaatamata kaebaja juhatuse liikme T. Tirmaste ja Java Group OÜ juhatuse liikme I. Sljussar väidetele, et ettevõtted tegid omavahel sõiduki BMW X6 registreerimismärgiga 123BFY ostu-müügitehingu ning et kõnealuse sõiduki oli Java Group OÜ omandanud Läti ettevõttelt SIA BM Auto, annavad maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud alust arvata, et sõiduki ostu-müügitehing vormistati Java Group OÜ kaudu kaebajaga üksnes alusetu käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil, mida sõiduki väljaspool Eestit soetamisena deklareerimisel ei tekiks. Antud asjaolule viitavad vastuolud lepingupoolte seletustes tehingu tegemise asjaolude kohta. Tegemist ei ole kaebuses rõhutatud „pisivastuoludega“, vaid vastuoludega tehingu toimumise olulistes aspektides, mida ei esineks, kui tehing tegelikkuses tõepoolest oleks aset leidnud. Lisaks on lepingupoolte seletused vastuolus ka rahvusvahelise päringu raames saadud informatsiooni ja dokumentidega ning vastuolud esinevad ka viimati nimetatud dokumentide ja Maanteeameti liiklusregistrile esitatud dokumentide vahel.

8. Menetluskuludest. Haldusmenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys