3-14-51732/24 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-14-51732

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik

Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja

koht

25. september 2014 Pärnu kohtumaja.

Haldusasja number

3-14-51732

Haldusasi

INTRAC Eesti AS kaebus, milles kaebaja taotleb:

-

tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni

(VAKO) 01.08.2014 otsus nr 166-14/151086;

-

tunnistada kehetetuks AS Saarte Liinid

02.07.2014 otsus OÜ Balti Tehnika Service

pakkumuse edukaks tunnistamise kohta

riigihankes nr 151086.

Asja läbivaatamise

kuupäev

25. september 2014.

Menetlusosalised

Kaebaja: INTRAC Eesti AS (esindaja vandeadvokaat

Indrek Kukk).

Vastustaja: AS Saarte Liinid (esindajad juhatuse

esimees Villu Vatsfeld ja juhatuse liige Peeter

Oopkaup).

Kolmas isik: Balti Tehnika Service OÜ (esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme).

Arvamuse andja: Riigihangete vaidlustuskomisjon.

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kaebaja 03.09.2014 vastuväide

kohtu tegevusele.

Jätta rahuldamata INTRAC Eesti AS kaebus haldusasjas

nr 3-14-51732.

Välja mõista INTRAC Eesti AS (reg.kood 10103801 asuk

Tartu mnt 167 75301 Peetri alevik) 479 (nelisada

seitsekümmend üheksa) eurot ja 35 senti Balti Tehnika

Service OÜ (reg kood 11127560 asuk Ehitajate tee

107A Tallinn 13514) kasuks asjas kantud

menetluskulude katteks.

3-14-51732

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse teatavaks tegemisest 25. septembril

2014.

ASJAOLUD

17.04.2014 avaldas AS Saarte Liinid (hankija) riigihangete registris riigihanke

nr 151086 „Eeskopaga laaduri ostmine“ (tl 11-13).

02.07.2014 hankija hindamiskomisjoni otsusega tunnistati riigihankes edukaks

OÜ Balti Tehnika Service pakkumus (tl 15).

07.07.2014 laekus VAKO-le INTRAC Eesti AS vaidlustus hankija 02.07.2014

otsusele (tl 17-19).

01.08.2014 VAKO otsusega vaidlustuses nr 166-14/151086 jäeti rahuldamata

INTRAC Eesti AS vaidlustus hankija 02.07.2014 otsusele (tl 21-24).

11.08.2014 esitas INTRAC Eesti AS kaebuse VAKO 01.08.2014 otsusele ja AS

Saarte Liinid 02.07.2014 otsusele (tl 6-9, 11-29).

17.08.2014 esitas OÜ Balti Tehnika Service seisukohad kaebuses (48-50).

21.08.2014 esitas VAKO toimiku vaidlustuses nr 166-4/151086 ja arvamuse (tl

52, 54).

21.08.2014 esitas hankija vastuse kaebusele (tl 57-64, 66-70).

25.08.2014 esitas kaebaja täiendavad seisukohad kaebuses, taotluse tõendi

kogumiseks (tl 73-74).

26.08.2014 esitas arvamuse andja seisukohad kaebuse täiendusele ja kaebaja

taotlusele (tl 78).

28.08.2014 esitas vastustaja seisukohad kaebuse täiendusele ja kaebaja

taotlusele (tl 81-82).

28.08.2014 esitas kolmas isik seisukohad kaebuse täiendusele ja kaebaja

taotlusele (tl 86-87).

02.09.2014 edastas OÜ Balti Tehnika Service menetluskulude nimekirja ja

kuludokumendid (tl 95, 97-102).

03.09.2014 esitas kaebaja vastuväite kohtutegevusele (tl 104).

09.09.2014 esitas kolmas isik seisukoha vastuväitele (tl 108).

09.09.2014 esitas vastustaja seisukoha vastuväitele (tl 111-112).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul on hankija otsus õigusvastane, kuna hankija on tunnistanud

edukaks sisuliselt kallima pakkumuse, millega on rikutud hankija rahaliste

vahendite säästliku kasutamise põhimõtet ja menetluses osalevate isikute võrdse

kohtlemise põhimõtet. Hankementluse eesmärgiks on laaduri ning hooldustööde

ja hooldustarvikute osas soodsaima lepingu sõlmimine. Hankija võib soodsaima

pakkumise hindamisel arvesse võtta ka hanke eseme funktsionaalseid omadusi.

Juhul, kui pakkuja on kohustatud esitama loetelu hooldustöödest ning tegema

pakkumise selle maksumuse kohta, tuleb seda hinnata pakkumuse maksumuse

osana. Riigihanke esemeks oli lisaks laaduri ostmisele selle hooldustööd ja

hooldustarvikud. Hankija oleks seetõttu pidanud pakkumuste hindamisel lähtuma

laaduri, hooldustööde ja hooldustarvikute kogumaksumusest. Pakkumuste

hindamine peab toimuma vastavalt hindamiskriteeriumidele, kuid see ei saa olla

formaalne ning kahtluste tekkimisel tuleb välja selgitada pakkumuse

komponentide tegelik majanduslik väärtus. Antud juhul pidi hankijal tekkima

kahtlus, et pakkumuse ühe komponendi maksumust on kunstlikult vähendatud.

Hankija oli kohustatud nõudma pakkujalt selgitusi pakkumuses esitatud teabe

3-14-51732

kohta. Hankija on küll selgitust küsinud, kuid rahuldunud vaid kolmanda isiku

kinnitusega. Hankija on rikkunud hoolsuskohustust ning see on viinud

õigusvastase otsuseni. Juhul, kui pakkumuse tegelikku sisu on soovitud varjata,

tuleb kohaldada näilikku tehingut reguleerivad sätteid. Antud juhul on määrava

tähtsusega kolmanda isiku tegelik tahe ning selle välja selgitamiseks tuleb

kolmanda isiku tahteavaldust hinnata sisuliselt. Antud juhul ei ole usutav, et

kasumit teenida sooviv äriühing teeb pakkumuse maksumusega 0, 01 eurot.

Samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted on võimelised sama teenust osutama

hinnaga 10 000-15 000 eurot. Kuna pakkujale antud väärtuspunktid sõltusid 30%

ulatuses hooldustööde maksumusest, on ilmne, et tegelikult on kolmas isik

kajastanud laaduri kogumaksumuse hooldustöödega seotud kulude hulgas.

Kolmanda isiku pakkumine, mille ühe komponendi maksumust on näilikult

vähendatud eesmärgiga tagada pakkumusele kõrgemad hindepunktid ja

hankelepingu sõlmimine, on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega. Hankija ei

ole taganud pakkumiste sisulist võrdlemist. Hankija on küll otsustanud sõlmida

hankelepingu madalaima hinnaga, kuid mitte soodsaima pakkumuse alusel.

Hankija otsusega tunnistati õigusvastaselt edukaks kolmanda isiku pakkumus,

mis oli kokkuvõttes 11 795 eurot kallim kui kaebaja pakkumus.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hindas hankes kõiki

vastavaks tunnistatud pakkumisi majanduslikult soodsaima kriteeriumi alusel

vastavuses hankedokumentides sätestatud tingimustega. Riigihankes oli

kehtestatud kaks hindamiskriteeriumi: esimeseks kriteeriumiks oli pakkumuse

kogumaksumus ning teiseks kriteeriumiks oli laaduri hooldustööde ja

hooldustarvikute maksumus. Hankija on pakkumusi hinnanud vastavuses

hanketingimustega, mille kohaselt oli hindamiskrtieeriumiks majandusliku

soodsuse kriteerium, mitte madalaima hinna kriteerium. Ükski pakkuja ei

vaidlustanud hankedokumentides ega hindamiskriteeriumites sätestatud

tingimusi, mistõttu pidid pakkujad pakkumuste esitamisel arvestama kõigi

hankedokumentides kehtestatud tingimustega. Hankija on tunnistanud parimaks

enim väärtuspunkte saanud pakkumuse ning on kinni pidanud RHS § 3 p 1

põhimõttest. Hankija on hinnanud kõiki pakkumusi samade põhimõtete alusel.

Väärtuspunktide arvestuse õigsuse osas kaebaja vastuväiteid esitanud ei ole.

Hankija ei ole hooldustarvikute ja hooldustööde kogumaksumusele seadnud

ülem- ega alampiire ega keelanud teenust osutada tasuta või sümboolse hinna

eest (0,01 eurot). On tavapärane, et kaupade müügi käibe soodustamiseks

osutatakse hooldustöid vms tasuta või olulise soodustusega. Hankijal puudub

võimalus hinnata, kas ja mil määral on pakkuja arvestanud vastava maksumuse

pakkumuse maksumuse sisse. Kolmas isik on kinnitanud, et on võimeline

pakutud hinnaga hooldust ja hooldustarvikuid pakkuma, keelatud ei ole ka

hooldustööde osutamine tasuta. Kaebaja on asunud ebaõigele seisukohale, et

hooldustööde ja hooldustarvikute maksumus kuulus pakkumuse maksumuse

hulka. Hindamiskriteeeriumiks olev hooldustööde ja hooldustarvikute

kogumaksumus ei sisaldu hankelepingu maksumuses, hankelepingu objektis.

Hooldustööde ja hooldustarvikute tellimine pakkujalt eraldi kokkuleppe alusel on

hankija õigus, mitte kohustus. Hankeleping ei reguleeri garantiiperioodi järgseid

hooldustöid ega hooldustarvikute soetamist, nende maksumus ei sisaldu

hankelepingu maksumuses. Hooldustööde ja hooldustarvikute kogumaksumus on

pakkujale siduv ning pakkuja arvestab, et seda võetakse arvesse pakkumuse

hindamisel. Hooldustööde ja hooldustarvikute osas on kvalifitseerimistingimus

seatud pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks, tagamaks

pakkuja võimekuse täita hankelepingut nõuetekohaselt. Vormis 8 nõutud teabe

küsimine ei muuda garantiijärgseid hooldustöid ja hooldustarvikuid hankelepingu

eseme koosseisu kuuluvaks, kuna hankija ei ole võtnud endale kohustust neid

3-14-51732

pakkujalt tellida. Nende maksumust võtab hankija arvesse pakkumuste

hindamisel. Pakkumuste hindamisel arvestab hankija ainult pakkumuste

hindamise kriteeriume. Pakkumuste vastavaks tunnistamisel on hankija

kontrollinud ka pakkujate poolt hooldustööde ja hooldustarvikute

kogumaksumuse osas esitatud andmeid. Kolmas isik on vastuseks hankija

järelepärimisele kinnitanud, et hankija kasutuses oleva laaduri kuni 5000 töötunni

ulatuses on hooldustööde ja hooldustarvikute kogumaksumuseks 0,01 eurot.

Arvestades kolmanda isiku kohta teadaolevat teavet, ei ole hankijal põhjust

kahelda selles, et vajadusel suudaks kolmas isik osutada teenust hooldustööde ja

hooldustarvikute osas riigihankes esitatud maksumusega. Kaebaja viited

kolmanda isiku pakkumusele näilikku tehingut reguleerivate sätete

kohaldamiseks ei ole asjakohased. Pakkumuse maksumuse tabeli lõpus on

pakkuja enda jaoks siduva hinnaga võtnud endale kohustuse sõlmida

hankeleping. Hankija ei pidanud nõudma kolmandalt isikult selgitusi 5 000

töötunni hooldustööde ja hooldustarvikute kogumaksmuse kohta, kuna

pakkumuse maksumuseks oli laaduri ja selle lisade maksumus. Kaebaja väited ei

anna alust asuda seisukohale, et hankija on rikkunud riigihangete korraldamise

üldpõhimõtteid. Hankija on alusdokumentides selgelt sätestanud, et hindab

pakkumusi majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumi, mitte madalaima hinna

kriteeriumi alusel. Pakkumuste hindamine toimus kahe kriteeriumi alusel, mis

mõlemad on rahalised. Majandusliku soodsuse alusel hindamine ei tähenda, et

tegemist oleks seetõttu madalaima hinna hindamiskriteeriumiga.

Kolmanda isiku hinnangul on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kolmanda isiku pakkumust on hinnatud nõuetekohaselt. Hankija ei ole rikkunud

riigihangete seadust ega hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise

põhimõtet. Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebaja tegelikult pakkumuse

hindamiskriteeriume ja seda, et valiku aluseks on majanduslikult soodsaim, mitte

madalaima hinnaga pakkumine. Samas ei ole kaebaja iseseisvalt

hindamiskriteeriume ja hankedokumente vaidlustanud. Peale pakkumuste

esitamist enam hindamiskriteeriume muuta ei saa. Hankes osalemiseks kehtisid

kõigile ühesugused tingimused. Kolmas isik on võimeline pakutud hinnaga

hooldust ja hooldustarvikuid pakkuma. Hooldustööd ja hooldustarvikud ei

kuulunud pakkumuste maksumuse hulka. Need olid üheks hindamiskriteeriumiks,

mis võeti aluseks majanduslikult soodsaima pakkumise välja selgitamiseks.

Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumisi hindamiskriteeriumide alusel

võttes arvesse nende suhtelist osakaalu. Kolmas isik ei ole arvestanud

hooldustööde ja hooldustarvikute maksumust pakkumuse kogumaksumuse sisse.

Arvestades teiste pakkumuste kogumaksumusi, ei saa asuda seisukohale, et

kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Taolise kahtluse võib pigem

tekitada kaebaja enda pakkumine võrreldes teiste pakkumistega. Asjaolu, et

kaebaja pakkumus oli madalaima hinnaga pakkumus, ei saa olla aluseks VAKO

otsuse tühistamisele, kuna madalaim hind ei olnud valiku tegemisel

kriteeriumiks, määravaks sai soodsaim pakkumine.

Arvamuse andja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud. Laaduri kasutamiseks

vajalike hooldustööde ja hooldustarvikute kogumaksumust ei saa

hankedokumentide p 6 alusel lugeda pakkumuse maksumuse hulka. Seda ei

fikseerita sõlmitavas hankelepingus ning hankija selgituste kohaselt võib olla

võimalik, et pärast laaduri garantiiaja möödumist ei tellita hooldustöid ega

hooldustarvikuid. See oli pakkujatele hankedokumentidest teada. Kuna

hooldustööde ja hooldustarvikute maksumus ei kuulu pakkumuse maksumuse

hulka ning seda ei fikseerita hankelepingus, ei saanud hankija nende vajalikkuse

üle kontrolli teostada.

3-14-51732

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja on vaidlustanud VAKO 01.08.2014 otsuse vaidlustuses nr 166-14/151086

ja AS Saarte Liinid 02.07.2014 otsuse OÜ Balti Tehnika Service pakkumuse

edukaks tunnistamise kohta riigihankes nr 151086.

Ükski pakkuja ei ole vaidlusaluses hankes hankedokumente vaidlustanud. Seega

tuli pakkujatel pakkumuste esitamisel arvestada hankedokumentides kehtestatud

tingimustega.

Riigihangete seaduse (RHS) § 50 lg 1 järgi arvestab hankija pakkumuste

hindamisel ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise

ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume.

Hanketeate ja hankedokumentide kohaselt on vaidlusaluse hankemenetluse

eesmärgiks saada majanduslikult soodsaim pakkumine ühe (uue või kasutatud)

eeskopaga laaduri ostmiseks koos uute tööorganitega.

Hanke kogumaksumus sõltub otseselt ostetavate kaupade ja/või teenuste

tehnilistest näitajatest. Hankedokumentide (HD) lisadena on märgitud lisa 1 –

tehniline kirjeldus ja lisa 2 – hankelepingu projekt. HD lisas 1 on toodud

eeskopaga laadurile esitatavad tehnilised nõuded ja iseloomustused. Hankija on

tehnilises kirjelduses detailselt kirjeldanud hankelepingu eset (eeskopaga

laadurit), selle omadusi, olulisi tunnuseid, tehnoloogiaid, kvaliteedinõudeid. HD

lisa nr 2 toodud hankelepingu projekti p 1.1 kohaselt on lepingu objektiks

(kasutatud või uus) eeskopaga laadur koos uute tööorganitega lihthanke

menetluses näidatud koosseisus. Hankelepingu p 3.1 järgi tuleb ostjal tasuda

lepingu p 1.1 nimetatud kauba eest. Punkti p 3.2 kohaselt sisaldub kauba

maksumuses tasu kauba transpordi, kasutusjuhendi, kohapealse seadistamise ja

juhi koolitus eest. Lepingu projekti p 5 järgi toimub kauba üleandmine vastava

akti alusel. Üleandmis-vastuvõtmisakti kohaselt kuulub üleandmisele üks

eeskopaga laadur koos aktis nimetatud tööorganitega (vaidlustuse toimik lk

nummerdamata).

HD lisas 1 on varustus-ja hooldussüsteemi kohta punktis 72 märgitud, et pakkujal

tuleb esitada laaduri 5 000 töötunniks vajalike hooldustööde ja hooldustarvikute

kogumaksumus. Samas on toodud märkus, mille kohaselt tehnilise kirjelduse

punktis 72 nimetatud maksumus ei sisaldu hankelepingu objektis ja

maksumuses, kuid on pakkujale siduv. Pakkujal tuleb arvestada, et punktis 72

toodud andmed võetakse arvesse pakkumuse hindamisel.

Hankija on käesoleval juhul nimetanud nii hanketeates kui ka

hankedokumentides, et ta sõlmib hankelepingu tervikuna majanduslikult

soodsaima hinnaga pakkumuse alusel. HD lisas 1 on tehtud viide HD punktile 11

ja hankedokumendi „Pakkumuse hindamise kriteeriumid“. Hankedokumentide

punktis 11 on toodud alused pakkumiste hindamise ja edukas tunnistamise

kohta. Lähtudes HD punktist 11.2 on majanduslikult kõige soodsama pakkumuse

kindlaks määramise aluseks vastavaks tunnistatud pakkumustele

hindamiskriteeriumide järgi omistatud väärtuspunktid. Soodsaima pakkumuse

tuvastamiseks tuli lähtuda kahest hindamise kriteeriumist: pakkumuse

kogumaksumusest (mis omas 70 ühiku suuruse osakaalu) ja laaduri kuni 5 000

töötunni tegemiseks vajalike hooldustööde ja hooldustarvikute

kogumaksumusest (mis moodustas 30 ühiku suuruse osakaalu). Laaduri kuni 5

000 töötunni tegemiseks vajalike hooldustööde ja hooldustarvikute

kogumaksumuse seadmine üheks eelistuseks/hindamiskriteeriumiks, mille põhjal

taotlus paremusjärjestusse seada, ei ole kohtu hinnangul põhjendamatu. Hankija

3-14-51732

saab sellega endale õiguse otsustada garantiijärgsete hooldustööde tellimise üle

pakkujalt.

Seega on vaidlusaluses hankemenetluses kehtestatud hindamiskriteeriumid,

millest lähtuvalt on võimalik seada kõik nõuetele vastavad taotlused

paremusjärjestusse.

Majanduslikult soodsaima pakkumise hindamisel võib arvesse võtta erinevaid

kriteeriume – garantiiaeg, hilisem hooldus, keskkonnahoidlikkus – ja need ei pea

puudutama üksnes hindu (hinnatakse nii soetamismaksumust kui ka hilisemat

hoolduskulu). Oluline on, et kõik asjaolud, mida hankija võtab majanduslikult

soodsaima pakkumise välja selgitamiseks arvesse, oleksid võimalikele

pakkujatele teada ajal, mil nad oma pakkumusi ette valmistavad.

Hankedokumentidest oli kõigile pakkujatele teada, et hooldustööde ja

hooldustarvikute maksumus on üheks hindamiskriteeriumiks ja seda võetakse

arvesse pakkumuse hindamisel. Millises summas pakkumus lisa 1 tehnilise

kirjelduse rea 72 osas esitada, oli iga pakkuja otsustada.

Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ei kuulu laaduri 5 000 töötunniks

vajalike hooldustööde ja hooldustarvikute maksumus hankelepingu

kogumaksumuse hulka.

Kohtu arvates ei saa asuda seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus

hooldustööde ja hooldustarvikute kogumaksumuse osas (0,01 eurot) oleks

eluliselt ebausutav. On üldteada erinevate sõidukite, veokite, traktorite jt

raskeveo tööstuse toodangu müüjate poolt tehtavad sooduspakkumised

varuosadele, tööpakettidele ja teenustele, mille käigus on pakutud tasuta

hooldustöid ja hooldustarvikuid. Asjaolu, et kolmanda isiku poolt äriprotsesside

juhtimine ja lähenemine klientide vajadustele on erinev kaebaja eesmärkidest ja

strateegiate valikust äriühingu juhtimisel, ei tähenda seda, et kolmanda isiku

äristrateegia tugineb valedele alusetele ega seda, et kolmas isik on loobunud

kasumi teenimisest. Kolmas isik on nii hankijale kui ka kohtule kinnitanud, et on

võimeline pakutud hinnaga hooldust ja hooldustarvikuid pakkuma (vaidlustuse

toimik lk nummerdamata, tl 86 pöördel).

Hankijal on õigus otsustada omal vabal äranägemisel millist liiki ja millistele

tunnustele vastavat kaupa ja/või teenust soetada. Hankemenetluses

kehtestatavad kriteeriumid peavad olema asjakohased ning kooskõlas

läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Kohtu hinnangul väljendub

hankija tahe hankedokumentide kehtestamisel (sh hankemenetluse läbiviimise

eesmärk ja hindamise kriteeriumid) vaidlusalusel hankel nõuetekohaselt, mistõttu

ei ole antud juhul ohustatud hankemenetluse läbipaistvus ega pakkujate võrdne

kohtlemine.

RHS § 48 lg 1 sätestab, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on

hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab

hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja

on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava

nõude saamisest arvates.

Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei kuulu laaduri 5 000 töötunniks

vajalike hooldustööde ja hooldustarvikute maksumus hankelepingu

kogumaksumuse hulka, mistõttu ei olnud hankija kohustatud nõudma kirjalikku

selgitust.

Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse on vastu võtnud hindamiskomisjon.

Kaebaja ei ole vaidlustanud pakkumiste hindamist hankedokumentides

3-14-51732

sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ega hindamise tulemusel saadud

väärtuspunkte.

Kaebaja sai kokku 72,70 punkti, kolmas isik 90,51 punkti, kolmas pakkuja 50,94

punkti (tl 14-15). Kuna vaidlusaluses hankes oli valiku kriteeriumiks

majanduslikult soodsaima pakkumise välja selgitamine, on hankekomisjoni poolt

pakkumuste järjestus hankija otsuses õigesti märgitud.

Kohtul on võimalik hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktide õigusvastasus

kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja

asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma

põhjendustetagi. Arvestades eeltoodut ei ole praeguses asjas sellise olukorraga

tegemist.

Hinnates asjas tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis on kaebus

põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja esitas 25.08.2014 taotluse tõendi kogumiseks, mille kohus jättis

02.09.2014 määrusega rahuldamata. Kaebaja kohtu seisukohaga ei nõustunud ja

esitas 03.09.2014 vastuväite kohtu tegevusele (tl 104). Kolmas isik, hankija

vastuväitega ei nõustu (tl 108, 111-112).

Kohus esitatud vastuväitega ei nõustu. Kolmas isik esitas hooldustarvikute ja

hooldustööde maksumuseks 0,01 eurot ning on kinnitanud korduvalt oma

suutlikust pakkumist täita. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, mis seaksid

kolmanda isiku kinnitused ja/või võimekuse selles osas kahtluse alla.

Vaidlusalused hanketingimused ei seadnud hooldustarvikute ja hooldustööde

maksumusele ülem- ega alampiire, seega oleks neid võinud pakkuda ka tasuta.

Arvestades eeltoodut ei ole kohtu hinnangul vormi 8 alusel võimalik kontrollida,

mil moel kujunes kolmanda isiku pakkumuses hooldustarvikute ja hooldustööde

maksumus ning kas ja millises ulatuses on see arvestatud laaduri

kogumaksumusse. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja vastuväide põhjendatud.

Kaebaja ja kolmas isik taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. HKMS

§ 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik

taotleb tema poolt kantud kulude välja mõistmist kaebajalt kogusummas 479,35

eurot (tl 95, 97-102). Lähtudes HKMS § 108 lg 8 hüvitab kolmanda isiku

menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

Käesolevas asjas on kolmanda isiku vastaspooleks kaebaja. Hinnates kolmandale

isikule osutatud õigusabi toiminguid ja sisu ning kantud kulude suurust, olid need

vajalikud ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut on kolmanda isiku taotlus

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Annika Vendik

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/