4-14-6036/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-14-6036

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2014.a, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-14-6036

Kohtunik

Heiki Kolk

Väärteoasi O.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse 08.07.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2602,14,002519.

Kaebuse esitaja O.H (isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond (asukoht: Kreutzwaldi 52, Võru linn).

Väärteoasja arutamise viis

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 133, 134, 135 kohus o t s u s t a s : 1. O.H kaebus rahudada.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna patrullteenistuse 08.07.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2602,14,002519 osaliselt, s.o määratud karistuse määra osas. Tühistatud osas teha uus otsus.

3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna patrullteenistuse 08.07.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2602,14,002519 määratud lisakaristuse osas täies ulatuses.

4. Mõista O.H-le Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest karistuseks rahatrahv 65 trahviühikut, so 260 (kakssada kuuskümmend) eurot.

2 (6) Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või nr EE932200221023778606

AS Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri 10220145146084 ning selgituse

„O.H, otsus number 4-14-6036“. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle

lõpposast teadasaamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse 08.07.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2602,14,002519 määrati O.H-le

karistuseks LS § 224 lg 2 järgi rahatrahv 140 trahviühikut s.o 560 eurot ja lisakaristusena liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3

kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt O.H 20.06.2014.a kella 11.07 ajal Võru Maakonnas, Võru linnas, Tartu tänaval juhtis mootorsõidukit BMW 325 reg.nr 7xxxx seisundis,

kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,32 mg/l. Mõõtmine toimus Alcotestiga 7110 MK III EST ARDF-0058. Sellise tegevusega rikkus O.H LS § 69 lg 5 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

2. O.H esitas 25.07.2014.a kohtule kaebuse, milles leiab, et lisakaristus ei ole proportsionaalne toimepandud süüteoga ning palub kohtul lugeda kergendavaks asjaoluks, et tegu ei olnud tahtlik ning O.H ei ole varem sellist rikkumist toime pannud, samuti puhtsüdamlikku kahetsust. 20.06.2014.a kella 11 ajal juhtis mootorsõidukit ja politsei tuvastas tal joobe. Juhtum leidis aset järgmisel päeval pärast pidu, kus tarbis mõõdukalt alkoholi ja öösel sai piisavalt magada. Pärast alkoholi tarbimist kontrollis hommikul enne autorooli istumist, et ei oleks joobeseisundit. Kui oleks enesetunde järgi aru saanud, et võib olla alkoholi mõju all,

siis ei oleks autot juhtima asunud. Juhtimisõiguse äravõtmine teeb võimatuks igapäevatöö tegemise, mis seisneb erisõidukite juhtimises, ning elukohast Ruusmäelt tööle Võrru õigeaegse jõudmise. Juhilubade olemasolu on eriti oluline sügisesel perioodil, kui on palju elektririkkeid

ja nende likvideerimisel on temal suur panus, mis aga eeldab erisõidukite juhtimist. O.H leiab, et mõistetud põhikaristus täidab tema puhul oma eesmärgi ka ilma lisakaristuse kohaldamiseta. Nimetatud lisakaristust on praktikas kohaldatud enamasti korduvalt sõidukit alkoholijoobes juhtinud isikute puhul ja kui on tõenäosus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima. Enda puhul O.H sellist võimalust ei näe. Kohtuistungil osaleda ei soovi.

3 (6)

3. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuse muutmata. O.H koostas väärteoprotokolli juurde ka kahetsuskirja, mille saatis meili teel ning see lisati väärteomaterjalide juurde. Väärteoprotokolli lahtris ütlused on andnud O.H omakäeliselt järgmise seletuse: „Juhtisin autot, olin eelmine päev joonud, arvasin et olin kaine. Kahetsen väga“. Oma hiljem esitatud kahetsuskirjas põhjendab O.H pikemalt, mis oli toimunud enne seda, kui politsei tema 20.06.2014.a. peatas ning temal alkoholijoobe tuvastas. Oma kahetsuskirjas tunnistab ta et kahetseb väga juhtunut ning palub määrata mitte väga suurt karistust. Kahetsuskirja lõpus avaldab ta soovi otsus kätte saada juba 15.07.2014.a. mis talle ka võimaldati. Otsuse tegemisel oli arvestatud menetlusaluse isiku poolt väljendatud teo puhtsüdamlikku kahetsust, kuid otsuse põhistuses on välja kirjutatud

ning arvestatud ka asjaoluga, kus O.H väitis, et kui tal oleks olnud käepärast alkomeeter poleks ta iialgi rooli läinud. Nüüd hilisemas kaebuses ta selgitab, et mõtles öeldut teisiti. Kohtuväline menetleja peab O.H-ga selles osas nõustuma, et peatamise hetkel ei rikkunud ta muid Liiklusseaduse nõudeid (ei ületanud kiirust, turvavöö oli nõuetekohaselt

kinnitatud, auto oli tehniliselt korras) ning varasemalt ei ole teda LS § 224 rikkumise eest karistatud. Väidete kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa tema elu seisma jäämise,

siis sellistele asjaoludele tuleb mõelda enne, kui asutakse juhtima mootorsõidukit olles ise alkoholi mõju all. Vaadates O.H tuvastatud alkoholijoovet 0,32 mg/l kohta, mis ümberarvutatult teeb 0,64 promilli, siis sellise alkoholijoobe puhul peaks inimene juba ise aru saama ning endale teavitama, et ta ei ole veel päris kaine ning tal on veel väike alkoholijoove või alkoholist tingitud jääknähud.

3.1. Kohtuväline menetleja märkis karistuspoliitika osas seda, kuna sellel aastal on

liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastatute ning liiklussurmade arv järsult kasvanud ning statistika põhjal võib öelda, et selle põhjuseks on just juhilubadeta juhid, joobes juhid, liigne

sõidukiirus, kergliikluses osalevad liiklejad ning turvavarustuse mittenõuetekohane kasutamine, siis selliste rikkumiste puhul suhtub politsei karistamisel keskmisest karmimalt.

Seega selliste rikkumiste puhul ei piirdu politsei pelgalt rahatrahviga, vaid peatab ka

juhtimisõiguse. Et inimeste tähelepanu sellele juhtida, on Politsei- ja Piirivalveamet välja

töötanud üle Eestilise ühtse preventatiivse tööplaani ning karistuspoliitika enamohtlike rikkumiste eest, mille alla kuulub ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Meediast on läbi

käinud ka tabelid selle kohta, milline karistus järgneb sellele, kui alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus on näiteks 0,34 mg/l kohta. Kõige selle tegevuse mõte on vähendada

liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastada saanute ning hukkunute arvu. Äratada juhtide tähelepanu ning kutsuda neid kaasa mõtlema, et miks sellised õnnetused juhtuvad ning et nad

teaksid juba ette, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kuulub politsei poolt vaadates

erilise tähelepanu alla ning sellise rikkumise eest määratakse tavalistest liiklusseaduse rikkumisest suurem karistus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJNEDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4 (6)

Käesolevas menetluses on kohus teise poole seisukoha kaebuse osas väljas selgitanud ja kohtumenetluse pooled teatasid kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 5. Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt,

kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kirjeldatud väärteo

objektiivsete tunnustena (seaduses sätestatud tegu) tuleb tuvastada isikul alkoholijoove ja

asjaolu, et isik juhtis joobeseisundis mootorsõidukit. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrüki kohaselt on 20.06.2014.a kell 11.12 O.H tuvastatud

tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARDF-0058 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,37 mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l kohta on mõõtetulemus 0,32 mg/l. LS § 2 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi

juht olla alkoholijoobes. Teo toimepanemise hetkel kehtinud LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Käesoleva otsuse tegemise ajal kehtiva LS § 69 lg 3 järgi muuhulgas ka mootorsõidukijuhi

ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtida. Seega loeb

kohus tõendatuks, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu oli keelatud nii teo

toimepanemise ajal kui ka hetkel kehtiva LS § 69 lg 3 järgi. Tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna liikluspolitseinik Enn Virk 20.06.2014.a Võru linnas tööl koos liikluspolitseiniku Marek Mõttusega. Marek peatas kella 11.07 ajal Põlva poolt läheneva sõiduauto BMW 325 reg.nr 7xxxx. Kontrollimisel selgus, et juhil O.H ik xxx oli vestlemise ajal tunda alkoholi lõhna. Tõendusliku alkomeetriga mõõtes oli juhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,32 mg/l. Juht tunnistas, et oli eelmine päev tarvitanud peol alkoholi, kuid ei uskunud, et siiani purjus on. Menetlusaluse isiku O.H ütluste kohaselt juhtis autot, oli eelmine päev joonud, arvas, et on kaine. Kahetseb väga. Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks O.H poolt joobes olekus mootorsõiduki xxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga 7xxxx juhtimise 20.06.2014.a kella 11.07 ajal Võru Maakonnas, Võru linnas, Tartu tänaval, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus

oli laiendmääramatust arvestades 0,32 mg/l kohta. O.H poolt toimepandud

rikkumine on tõendatud nii tunnistaja, menetlusaluse isiku ütlustega kui ka tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolliga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaoluga, et O.H pani teo toime tahtlikult. Olles eelmisel öösel tarvitanud alkoholi ning asudes järgmise päeva hommikul kell 11.00 ajal juhtima mootorsõidukit, oleks tulnud eeldada, et võib esineda joove. Kohus leiab, et O.H poolt toimepandud väärtegu on

õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi, tema tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. 6. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb sanktsioonina

ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on O.H-le põhikaristuseks määranud rahatrahvi 140 trahviühikut ehk 560 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on arvesse võetud asjaolu, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

5 (6)

Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Menetlusalune isik on oma ütlustes väitnud, et kui tal oleks olnud käepärast alkomeeter, poleks ta iialgi rooli läinud. Seega pidi menetlusalune isik tundma, et ta on ikkagi alkoholi mõju all, kuid sellegi poolest otsustas

ta sõidukit juhtima asuma. Mis puudutab menetlusaluse isiku väiteid selles osas, et juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa tema elu seisma jäämise, leiab kohtuväline menetleja, et sellistele asjadele tuleb mõelda enne, kui asutakse juhtima mootorsõidukit olles ise alkoholi mõju all. Karistuse mõte seisneb selles, et mõjutada süüdlast selliselt, et ta edaspidi hoidub

süütegude toimepanemisest. Otsuse tegemisel on arvestatud menetlusaluse isiku poolt väljendatud teo puhtsüdamlikku kahetsust. 7. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et mootorsõiduki joobes juhtimine on raske liiklusalane rikkumine, mis seab ohtu nii teo toimepanija enda kui ka kaasliiklejate elu ja

tervise. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses karistust ning lisakaristust määrates

arvestanud õiguskorra kaitsmise huvidega, samuti karistust kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kuid on jätnud arvestamata toimepandud süüteo asjaolud ja süüdlase isiku. Riigikohus on 13. detsembri 2013.a otsuse kohtuasjas nr 3-1-1-122-13 punktis 10 asunud

seisukohale, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud süüteo asjaolud ja süüdlase isiku ning lähtuda asjaolust, et kuivõrd samalaadseid süütegusid pannakse ühiskonnas

toime massiliselt, tuleb nende piiramiseks määrata süüdlastele rangemaid karistusi ning kohaldada lisakaristusi. Riigikohus on sama lahendi punktis 10 märkinud, et samas ei saa ka

korduvalt rikkumise toime pannud isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda

tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Viidatud otsuse punktis 11 on Riigikohus sedastanud järgnevat „Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb“. Eeltoodust tulenevalt seisneb lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk eripreventiivses toimes, tagamaks isiku poolt samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimist, siis kohtu hinnangul ei

ole kohtuväline menetleja väärteoprotkollis, väärteootsuses ega ka kohtule saadetud kohtuvälise menetleja seisukohas toonud välja ühtegi asjaolu, millele tuginedes loeb menetleja

lisakaristust kohaldades tõendatuks, et O.H puhul eksisteerib oht samalaadset õigusvastast tegu uuesti toime panna. O.H ei ole varem väärteokorras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud ning käesolev rikkumine oli tema puhul esmakordne, seega peab kohtuväline menetleja oma otsuses põhistama, millised isiku süüd või tema isikut iseloomustavad asjaolud muudavad uue samalaadse õigusvastase teo toimepanemise võimaluse

tavapärasest suuremaks. Nimetatud asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja 08.07.2014.a otsuses kirjeldanud. Juhtimisõiguse äravõtmist tuleks karistuse liigina kohaldada isiku suhtes, kes süstemaatiliselt rikub liiklusseaduse sätteid ja tuleks seetõttu liiklusest kõrvaldada. O.H

poolt toimepandud rikkumises ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb lisaks arvestada ka asjaoluga, et O.H poolt toimepandud tegu ei põhjustanud kellelegi tervise riket, vara kahjustamist ega raskeid tagajärgi. O.H on

oma tegu tunnistanud ning koostanud ka kahetsuskirja, milles väljendab siirast kahetsust

toimepandu üle. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja tõlgendusega O.H kahetsuskirjas väljatoodu osas, kus väidetavalt ei oleks O.H rooli istunud, kui tal oleks alkomeeter käepärast olnud, mistõttu pidi O.H olema teadlik, et ta on jätkuvalt alkoholi mõju all. O.H on 25.06.2014.a koostatud kahetsuskirjas märkinud järgnevat „Mul on küll olemas alkomeeter, kuid see on maal. Oleks ta mul Järveres olnud, siis oleksin puhkunud ja mitte iial poleks rooli istunud“. O.H on 25.07.2014.a kaebuses väitnud, et üldjuhul pärast alkoholi tarbimist kontrollib hommikul enne rooli istumist, et ei oleks joobes. Kui oleks enesetunde järgi aru saanud, et võib olla alkoholi mõju all, ei oleks ta autot juhtima asunud.

6 (6) O.H on kaebuses märkinud, et juhtimisõiguse äravõtmine teeb võimatuks elukohast tööle õigeaegse jõudmise ning tema igapäevatöö tegemise, mis seisneb erisõidukite juhtimises.

O.H jaoks on juhilubade olemasolu eriti oluline sügise perioodil, kui on palju

elektririkkeid ja nende likvideerimisel on temal suur panus, mis aga eeldab erisõidukite juhtimist. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud, et nimetatud asjaoludele tuleb mõelda enne, kui asutakse juhtima mootorsõidukit olles ise alkoholi mõju all. Väärteootsuses

ei ole hinnatud, kuidas võiks mõjutada lisakaristuse kohaldamine O.H edasist

elukorraldust, töökohustuste täitmist ja toimetulekut, vaid on pealiskaudselt ja üldiselt

kirjeldatud, et teo tagajärgedele tuleks enne teo toimepanekut mõelda. Kohus loeb O.H karistust kergendavaks asjaoluks kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

8. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada selles

märgitud karistuse määra osas, selles osas teeb kohus uue otsuse. Määratud lisakaristuse tühistab kohus täielikult. Kohus leiab, et karistuse määr ei vasta O.H isikule ja teo toimepanemise asjaoludele ning teda on võimalik mõjutada leebema karistuse määraga. LS § 224 lg 2 näeb ette võimaluse karistada juhti mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määr jääb keskmise sanktsiooni määra piiridesse, s.o 140 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel

arvestanud menetlusaluse isiku poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kohtu hinnangul ei kajastu nimetatud karistust kergendav asjaolu karistuse määras. O.H tuvastati joove 0,32 mg/l kohta, mis jääb alla LS § 224 lg-s 2 sätestatud keelatud joobe keskmise

piirmäära, seega juba ainuüksi joobe määrast tulenevalt oleks pidanud O.H-le määratav rahatrahv olema väiksem kui määratud 140 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et

vastavalt O.H tuvastatud joobe määrale 0,32 mg/l kohta ning arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, tuleb talle määrata LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 65 trahviühikut ehk 260 eurot. Kohus leiab, et karistuse määr 65 trahviühikut on piisav selleks, et mõjutada

O.H hoiduma uute õigusvastaste tegude toimepanemisest. Kohus leiab, et väärteootsusega kohaldatud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ei ole kohtuvälise menetleja poolt piisavalt põhistatud. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kõiki asjaolusid kogumis, vaid on lähtunud eeskätt üldise õiguskorra kaitsmise huvidest, jättes kõrvale teo toimepanemise ja isikust tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt teo

toimepanemise asjaoludest, O.H isikust, samuti O.H puhtsüdamlikust kahetsusest ning asjaolust, et O.H pole varasemalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud ning ta vajab juhilube töökohustuste täitmiseks, ei ole põhjendatud

lisakaristusena kohaldatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Seega tulenevalt eeltoodust kohus tühistab O.H-le mõistetud lisakaristuse täies ulatuses. 9.Kohtuväline menetelja on avaldanud vastuses, et Politsei- ja Piirivalveamet on välja töötanud üle Eestilise ühtse preventatiivse tööplaani ning karistuspoliitika enamohtlike rikkumiste eest, mille alla kuulub ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ja käibel on tabelid selle kohta, milline karistus järgneb sellele, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on näiteks 0,32 mg/l kohta. Kohus märgib, et isikule karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätestatust, samas

arvestades nii üldpreventiivseid kui eripreventiivseid asjaolusid. Tugineda ei saa siinjuures

üldsõnalistele väidetele, mis ei ole seostatud konkreetse isiku ja tema poolt toimepandud väärteoga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik