3-14-50414/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-50414 Otsuse kuupäev

25. september 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Raissa Fljaumi kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (soodustingimustel pensioni saamiseks pensionistaaži) tuvastamiseks Asja läbivaatamine 26.08.2014 kohtuistungil Menetlusosalised Resolutsioon Kaebaja – Raissa Fljaum Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

1. Rahuldada Raissa Fljaumi kaebus.

2. Tuvastada Raissa Fljaumi töötamine Tartu Remondija Ehitusvalitsuses perioodil 11.02.1980 – 12.05.1988, Semigorje sovhoosis (Venemaa, Krasnodarski krai, Anapski rajoon) perioodil 29.11.1976 – 20.01.1977 ja perioodil 01.03.1979 – 22.01.1980, Rajevski sovhoosis (Venemaa, Krasnodarski krai, Anapski rajoon) perioodil 14.02.1977 – 28.02.1979 täistööpäeva vältel maalrina, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr

206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XX osa „Ühiskutsed“ koodile nr 13450. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. oktoober 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Raissa Fljaum töötas Tartu Remondija Ehitusvalitsuses 11.02.1980 – 12.05.1988. Dokumentidest nähtub tema töötamine maaler-krohvijana, kuid soodustingimustel vanaduspensionile annab õiguse üksnes töötamine täistööpäeva ulatuses maalrina.

2. 01.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Fljaumi kaebus, milles ta soovib nimetatud perioodil ainult maalrina töötamise tuvastamist.

3. 30.05.2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus R. Fljaumi kaebuse menetlusse ning kaasas menetlusse kaasatud haldusorganina Sotsiaalkindlustusameti.

4. Sotsiaalkindlustusamet esitas 25.06.2014 kirjaliku vastuse kaebusele, milles teatas, et üksnes nõutud perioodi osas soodusstaaži tuvastamine ei anna veel õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

5. 02.07.2014 saatis Tartu Halduskohus R. Fljaumile kirja, milles selgitas võimalust muuta kaebust nii, et see hõlmaks ka varasema perioodi.

6. Tartu Halduskohtusse saabus 08.07.2014 kaebuse täiendus, milles R. Fljaum märgib, et töötas maalrina ka Venemaal 29.11.1976 – 22.01.1980.

7. 15.07.2014 avalduses teatas Sotsiaalkindlustusamet, et saab anda arvamuse nii Venemaal kui Eestis R. Fljaumi töötamise kohta maalrina pärast tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil.

8. 16.07.2014 määrusega määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele 26.08.2014 kohtuistungil.

9. Sotsiaalkindlustusamet palus 24.07.2014 arutada asja Sotsiaalkindlustusameti esindajata.

10. 25.08.2014 esitas R. Fljaum kohtule tõendi Semigorje sovhoosis ning Rajevski kolhoosis maalrina töötamise kohta perioodidel 29.11.1976 – 20.01.1977, 01.03.1979 – 22.01.1980 ning 14.02.1977 – 28.02.1979.

11. 26.08.2014 kohtuistungil osales kaebaja R. Fljaum ning tunnistajad Niina Liblik, Galina Kazartseva ja Sergei Fedejev. Kaebuse põhjendused

12. Oma kaebuses palub R. Fljaum tuvastada tema töötamine 11.02.1980 – 12.05.1988 maalrina, kuna 30.10.2013 Eesti Ajalooarhiivi arhiivitõendis on ta enne 01.06.1984 kirjas maaler-krohvijana, kuigi tegelikult tegi ta terve tööpäeva vältel ainult maalritööd.

13. 08.07.2014 kohtusse saabunud kaebuse täienduses soovib kaebaja ka Venemaal Semigorje ja Rajevski sovhoosides 29.11.1976 kuni 22.01.1980 maalrina töötamise tuvastamist.

14. 26.08.2014 kohtuistungil selgitas R. Fljaum, et Tartu Linna Remondivalitsuses oli eraldi ainult maalrite brigaad, kus ta töötas. Ta arvas, et tööraamatusse jäi vale ametinimetus, kuna ta esitas tööandjale oma haridust tõendava dokumendi, kus on kirjas, et ta on maaler-krohvija. Kuni aastani 1992 töötasid kõik maalrid 3. ohuklassi kahjulike ainetega. 1988. aastal sai kaebaja värvidega töötamisest mürgistuse ning ta oli sunnitud töölt lahkuma.

Vastustaja seisukoht

15. Oma kirjalikus vastuses kaebusele selgitas Sotsiaalkindlustusamet, et soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) §-de 1 ja 42 alusel on 2013. aastal soodustingimustel vanaduspensionile õigus naisel, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja 2 järgi ning kellel on vähemalt 24-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat on ta töötanud nendel töödel. Õigus sooduspensionile nimekiri 2 alusel tekib 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Naisel, kellel on 2007. aasta 1. jaanuariks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kui tal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nimekirjas 2 loetletud töödel. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega 206 kinnitatud nimekiri 2 XX osa „Ühiskutsed“ koodi 13450 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus maalril, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega.

16. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub R. Fljaumi töötamine perioodil 11.02.1980 – 12.05.1988 maaler-krohvijana ning dokumentidest ei nähtu R. Fljaumi töötamine ainult maalrina. Venemaal maalrina töötamine on võimalik tõestada dokumentaalselt või tunnistaja ütlustega. Kohtu seisukoht

17. Riigikohus on oma 18.09.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-31-14 punktis selgitanud, et halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lg 1 ei anna kohtule kaalutlusõigust küsimuses, kas ja milline vastustaja kohtumenetluses kaasata ning juhul, kui kohtus tuvastatakse vanaduspensioni suurust muutvat staaži, on selles asjas vastustaja Sotsiaalkindlustusamet kui asutus, kes määrab pensioni suuruse. Samuti selgitas Riigikohus, et vastustaja staatus tekib vahetult seaduse alusel halduskohtumenetluse algusest ning kohus ei tee selleks kaasamismäärust. Käesoleval juhul on kohus ekslikult kaasanud Sotsiaalkindlustusameti menetlusse kaasatud haldusorganina, kuid eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest ilmneb, et tegelikult on Sotsiaalkindlustusametil käesolevas haldusasjas vastustaja staatus. Samas leidis Riigikohus eelnimetatud lahendis, et see eksimus ei ole kohtuotsuse tühistamise alus, kui Sotsiaalkindlustusamet oli kaasatud haldusorganina menetlusest teadlik. Seega ei takista kohtu hinnangul see menetluslik eksimus käesoleval juhul otsuse tegemist.

18. Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud avaldaja ning tunnistajate ütlused leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvad tingimused, maksmise ja määramise kord on sätestatud SVPS-s, Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992.a määruses nr 206, millega on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (loetelu 2), riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS) ja viimase alusel antud määrustes.

19. Käesolevas asjas taotletakse õigust soodustingimustel vanaduspensionile loetelu 2 järgi. Loetelu 2 XX osa „Ühiskutsed“ koodi nr 13450 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus maalril, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega. SVPS preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel

vanaduspensione

riikliku

pensionikindlustuse

seadusega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus. Eelnimetatud seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Kaebaja poolt kohtule avalik-õigusliku õigussuhte olemasolu kindlakstegemiseks esitatud kaebusest on üheselt arusaadav tema tahe tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni.

20. Kohtupraktika kohaselt on asutud seisukohale, et tunnistaja ütlustega saab tõendada töö iseloomu, sisu ja töökohustusi. Dokumente, millest nähtuks kaebaja töötamine ainult maalrina säilinud ei ole, dokumentidest nähtub kaebaja töötamine vaidlusalusel perioodil maaler-krohvijana. Seega on kaebajal õigus taotleda soodusstaaži tuvastamist kohtumenetluses.

20. SVPS §-de 1 ja 42 alusel on 2014. aastal soodustingimustel vanaduspensionile õigus naisel, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja 2 järgi ning kellel on vähemalt 24-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat on ta töötanud nendel töödel. Õigus sooduspensionile nimekiri 2 alusel tekib 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Naisel, kellel on 2007. aasta

1. jaanuariks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kui tal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nimekirjas 2 loetletud töödel. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega 206 kinnitatud nimekiri 2 XX osa „Ühiskutsed“ koodi 13450 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus maalril, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega.

21. Kaebaja väidab, et olles tööle vormistatud maaler-krohvijana töötas ta tegelikult täistööpäeva ulatuses ainult maalrina. Tunnistaja Niina Liblik ütlustega on tõendatud, et ta töötas 01.09.1971.a kuni 1986.a lõpuni Tartu Remondija ehitusvalitsuses (REV) maalrina ja kaebaja tuli tööle kohe maalrina ning nad töötasid koos maalribrigaadis. Töö oli vähemalt 8 tundi iga päev ja terve päeva vältel nad töötasid maalrina. Värvid olid tervistkahjustavad ning haisesid. Kaebaja tegi uste, akende, fassaadide, lagede, põrandate, trepikodade värvimist ja teostas ainult maalritööd. N. Liblik lahkus töölt 1986. aastal ja kaebaja jäi tööle maalrina. Nad elasid ühes majas, suhtlesid ja ta teab, et kaebaja jätkas töötamist maalrina. Kui kaebaja tuli tööle, siis ta oli juba kogenud maaler ja ta rääkis, et Venemaal töötas ainult maalrina. (tl 62). Tunnistaja Galina Kazartseva teatas, et aastast 1982 tuli ta tööle REV-i ja töötas seal kuni 1994. Kaebaja töötas seal enne teda juba umbes 2 aastat maalrina. Nad töötasid ühes asutuses koos 1982 – 1988 ja kaebaja ei ole kunagi teinud krohvimistööd, oli ainult maaler. Objektid olid enamasti Tartus. Värvid olid põhiliselt emaili põhjal. Tema sai kutsealase töövõimetuse pensioni, kuna tal maalrikutse pärast arenes kutsehaigus. (tl 63).

21. Tunnistaja S. Fadejev teatas, et ta elas Venemaal Krasnodarski krais, Rajevski alevikus ja ta oli 19 aastane; kaebaja oli 21 aastat vana. Kaebaja töötas sovhoosis Semigorje, pärast Rajevski sovhoosis ja siis uuesti Semigorje sovhoosis. Ta teostas remonditöid, oli maaler ja tegi kõiki maalritöid. Töötas seal umbes 4 aastat. Sovhoos ei ole üle andnud arhiivile andmeid töötajate töötamise kohta sovhoosis ja arhiiv jäi õigusjärglase kätte.

22. Tunnistajate tööraamatutega on samuti tõendatud, et nad töötasid samas asutuses, kus töötas avaldaja. Arhiiviteatisega ja tööraamatuga on tõendatud kuna kaebaja oli vormistatud maalrina ja kuna maaler-krohvijana (tl 4). Krasnodarski krai, Novorossiiski linn, kinnine aktsiaselts Agrofirma Rajevskaja tõendiga nr 203, 24.07.2014 on tõendatud, kuna kaebaja töötas sovhoosides Semigorje ja Rajevski (tl 54-55).

23. Ülaltoodu alusel on täielikult tõendatud, et kaebaja töötas Tartu Remondija Ehitusvalitsuses 11.02.1980 – 12.05.1988 maalrina. Samuti ta töötas 15.11.1976 – 20.01.1977 ja 01.03.1979 – 22.01.1980 Semigorje sovhoosis Krasnodarski krais maalrina ja 14.02.1977 – 28.02.1979 Rajevski sovhoosis maalrina ja seega on tuvastatud sooduspensionile õigust andva staaži nimekiri 2 XX osa „Ühiskutsed“ koodi nr 13450 alusel soodustingimustel vanaduspensionile, sest nõutud staaži on rohkem, kui 10 aastat. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik