1-13-2642/64 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-2642 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 28. augusti 2014 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.I kaitsja Irina Gromtsev, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 28. augusti 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu O.I kaitsja Irina Gromtsevi määruskaebus rahuldatama. 2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt süüdimõistetu O.I määruskaebemenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. 3. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja O.I-lt.

O.I tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700001422 ja selgitus „O.I 1-13-2642 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1

ASJAOLUD 1.Viru Maakohtu 04.06.2013 otsusega tunnistati O.I süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistati KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat ja 8 kuud, katseajaga 2 aastat. Kriminaalhoolduse algus 04.06.2013 ja lõpp 03.06.2015.

2. 26.06.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega

O.I karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustust. 3. Viru Maakohus pööras 28.08.2014 määrusega O.I-le Viru Maakohtu 04.06.2013 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele. Maakohus tuvastas, et O.I on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. O.I poolt antud kohustuse mittetäitmise põhjuseid ei pidanud maakohus mõjuvateks. Maakohus leidis, et süüdimõistetul ei esinenud selliseid objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud tal kohtu

poolt määratud kohustust täita. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et esinevad alused vangistuse täitmisele pööramiseks.

Maakohus, arvestades eeltoodut, kriminaalhooldaja hinnangut ja O.I seletusi

rikkumiste kohta, jõudis veendumuseni, et süüdimõistetu rikub käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult ning rikkumisi vabandavad asjaolud puuduvad.

Maakohus viitas ka sellele, et varasemalt on O.I-le vastu tuldud ning kohtumäärusega talle katseajaks täiendav kohustus määratud. Maakohus leidis, et varasemalt

kohaldatud meetmed ei ole suutnud panna O.I hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ning isik on jätkanud alkoholi tarvitamist, st rikkunud kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. 4. O.I kaitsja esitas Viru Maakohtu 28.08.2014 määrusele määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Maakohus ei ole määruses kaalunud võimalust pikendada kohtuotsusega määratud katseaega KarS § 74 lg

4 alusel ühe aasta võrra. Seega võimaldab KarS § 74 lg 4, lisaks karistuse täitmisele

pööramisele ka katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra. Kaitsja leiab, et arvestades O.I

isikut, oleks võimalik tema suhtes kohaldada KarS § 74 lg 4 sätestatud alternatiivseid meetmeid ning pikendada katseaega ühe aasta võrra. Kaitsja märgib, et O.I on katseajast läbinud 1 aasta ja 3 kuud, mille kestel on ta

kaks korda rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. O.I

seletuste kohaselt on ta läbinud alkoholivastase ravi, samuti on tal hetkel pooleli sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mis on mõeldud just alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Samuti on kohtuistungil kriminaalhooldusametnik selgitanud, et käitumiskorntrolli nõudeid täidab O.I korrralikult.

Eeltoodule tuginedes on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kõik võimalused katseaja nõuetekohaseks läbimiseks ei ole veel ammendatud. Kaitsja leiab, et katseaja pikendamisel oleks O.I võimalus näidada, et ta suudab kehtestatud reeglitest kinni pidada ning oma alkoholisõltuvust ravida, samuti on tegemist piisava pika ajaga, et võimaliku rikkumise korral karistus täitmisele pöörata. 2

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning O.I kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega O.I karistuse täitmisele pööramise

põhjendatuses ning leiab samuti, et O.I karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult järeldanud, et O.I on

alkoholi mittetarvitamise kohustust korduvalt rikkunud. Varasema rikkumise järel koostas

kriminaalhooldusametnik erakorralise ettepaneku täiendavate kohustuste määramiseks – läbida alkoholivastane ravi ja osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“. Ringkonnakohus leiab, et juba esimesel rikkumisel pidi O.I tekkima ettekujutus, et

kõige negatiivsema otsustuse korral on võimalik, et talle mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Sellele vaatamata leidis kriminaalhooldusametnik, et O.I on võimalik mõjutada ka alkoholivastase ravi ning sotsiaalprogrammis osalemise läbi. Ringkonnakohus on seisukohal, et isik, kellele mõistetud karistus on jäetud tingimisi täitmisele pööramata, järgib talle katseajaks pandud kohustusi, sest iga rikkumine võib talle kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise. 7. O.I kaitsja taotleb katseaja tähtaja pikendamist ühe aasta võrra. Kaebuse kohaselt on isik oma vigadest aru saanud ning täidab edaspidi talle pandud kohustusi, samuti viitab kaebuse esitaja, et maakohus ei ole oma määruses antud võimalust kaalunud. Ringkonnakohus, lähtudes kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud ettepanekust, leiab, et määruskaebuses toodud põhjendused ja selgitused süüdimõistetu poolt kohustuste

rikkumistest arusaamise osas, ei anna alust karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. O.I-le tuldi tema rikkumises vastu ja anti võimalus katseaja läbimiseks ka siis, kui ta oli korra juba alkoholi mittetarvitamise kohustust rikkunud, mis ei pannud teda aga edaspidi nimetatud kohustuse rikkumisest hoiduma.

Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et O.I-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Isik ei ole aru saanud katseaja ning kriminaalhoolduse tõttu talle pandud kohustuste täitmise tähendusest ja olulisusest. 8. Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist. 8.1. O.I kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt O.I-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1 tund, mõistlik ja põhjendatud.

8.2. KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme

kohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku

kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab O.I hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjatasu 72 eurot. Sellest tulenevalt jäävad O.I tekkinud menetluskulud isiku enda kanda. 3

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja O.I kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Paavo Randma Aarne Sarjas

4