3-14-423/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

25. september 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-423 Haldusasi A.P. kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 tühistamiseks, varalise kahju summas 91 eurot 54 senti ja mittevaralise kahju summas 1654 eurot 20 senti hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja A.P. Vastustaja Narva-Jõesuu linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada A.P. kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 tühistamise osas.

2. Jätta rahuldamata A.P. kaebus varalise kahju summas

91 eurot 54 senti ja mittevaralise kahju summas 1654 eurot 20 senti hüvitamiseks.

3. Mõista Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt A.P. kasuks välja menetluskulud 22 eurot 46 senti.

4. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi otsuses läbivalt initsiaalidega.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 27. oktoobril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 5. novembri 2013. a korraldusega nr 314 „Raieloa väljastamine“ kooskõlastati ja anti nõusolek Narva-Jõesuu J. Poska tänaval asuval linnakalmistul 33 männi sanitaarraie teostamiseks (tl 11).

2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirjaga nr 21.1-1/17 määrati Narva-Jõesuu Linnavalitsuse keskkonna-korrakaitseinspektorile A.P. teenistuskohustuste hooletu täitmise eest distsiplinaarkaristuseks põhipalga vähendamine 30% kuni 30. septembrini 2014 (tl-d 28-29).

2.1. Käskkirjas märgiti, et 27. veebruaril 2014 teatati Narva-Jõesuu linnapeale Iraida Tšubenkole, et kalmistul teostatakse puude raiumist. Kohale sõites selgus, et tegemist pole kuivanud puude raiumisega, nagu oli ette nähtud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 5. novembri 2013. a korralduses nr

314. Käskkirjas osutati Narva-Jõesuu Linnavolikogu 13. aprilli 2000. a määrusega nr 16 kinnitatud „Narva-Jõesuu linna raieeeskirja“ (edaspidi raieeeskiri) teise osa p-le 3, mille kohaselt on raieluba raiedokument, kus on ära näidatud raiumisele kuuluvate puude arv, liigid, rinnasdiameeter ja asukoht. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 5. novembri 2013. a korralduse nr 314 p-s 1.4 ei ole kajastatud raiumisele kuuluvate puude liigid ja rinnasdiameeter. Käskkirjas leiti, et A.P. rikkus Narva-Jõesuu linna raieeeskirja teise osa punkti 2, mille kohaselt igasugune raie linnas võib toimuda ainult raieloa alusel. Nimelt ei vormistatud Narva-Jõesuu J. Poska tänaval asuval linnakalmistul sanitaarraie teostamiseks raieluba, kusjuures tegemist oli suuremahulise raiega, kus raiumisele läks 33 puud. Raieluba on eelkõige selleks, et täpselt fikseerida raiutavad puud, näidates nende asukoha kaardil. A.P. ei kontrollinud raie teostamist – ta ei märgistanud raiumisele kuuluvaid puid, vaid piirdus puude näitamisega. Käskkirjas leiti, et A.P. on oluliselt rikkunud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse mainet. Kaebuse põhjendused ja taotlus

3. A.P. esitas 29. mail 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 tühistamiseks ning varalise kahju summas 91 eurot 54 senti ja mittevaralise kahju summas 1654 eurot 20 senti hüvitamiseks. Kaebaja esitas järgmised põhjendused.

3.1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 5. novembri 2013. a korralduses nr 314 on märgitud, et raiumisele kuulub 33 mändi. Mänd on puu liik. Puude mõõtmete puudumine antud korralduses ei ole aluseks kaebaja hooletuses süüdistamiseks.

3.2. Kaebaja selgitas, et alates tema esimesest tööpäevast Narva-Jõesuu Linnavalitsuses 2006. aastal oli asjaajamine korraldatud nii, et kaebaja valmistas ette korralduse projekti ja esitas selle linnavalitsuse istungile. Pärast arutelu otsustas linnavalitsus, kas puud kuuluvad mahavõtmisele või mitte, ning vormistas vastava korralduse, mis oligi aluseks puude mahavõtmisele. Korral pole mingeid lisasid raieloa näol. Linnavolikogu ega linnavalitsus pole sellist dokumenti täiendavalt vastu võtnud. Kaebaja on seisukohal, et kõik raiedokumendi tunnused on linnavalitsuse korraldustes, ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 5. novembri 2013. a korralduses nr 314, olemas.

3.3. Mahavõetavate puude märgistamine maastikul markeriga ei ole eeskirjaga ette nähtud. Seepärast ei saa märgistuse puudumine puudel olla väärtegu, seda enam, kui seda on pakase tõttu võimatu teha.

3.4. Tervete puude mahavõtmine ei ole tõestatud ning see on linnapea oletus.

3.5. Pärast distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaja pikendamise käskkirja nr 21.1-1/14 kättesaamist ja linnapea suulist nõuet esitada avaldus omal soovil ametist vabastamiseks, sai kaebaja närvivapustuse, mistõttu viibis töövõimetuslehel 14.‒21. aprillini 2014. Kaebaja palub hüvitada varalise kahju, mis koosneb töövõimetuslehel olles ravimite ostmiseks tehtud kulutustest summas 12 eurot 47 senti ja saamata jäänud töötasust summas 79 eurot 7 senti. Samuti palub kaebaja hüvitada talle tekitatud mittevaralise kahju summas 1654 eurot 20 senti, s.o kuue kuu töötasu vähendamise summa.

4. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja leidis, et tema kaebus on perspektiivne, ning pidas võimalikuks, et seoses suviste puhkustega võib tema asja läbivaatamine lükkuda sügisesse. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirjaga nr 21.1-1/17 vähendati kaebaja põhipalka 30% kuni 30. septembrini 2014. Kaebaja märkis, et tema igakuine eluasemelaenu tagasimakse pangale on 109 eurot 1 sent. Eeltoodu tõttu võib kaebaja materiaalne olukord suvekuudel raskeneda. Kaebaja palus peatada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 2. juuni 2014. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 täitmise kuni käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

6. Tartu Halduskohus võttis 4. juuli 2014. a määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja seisukohad

7. Vastustaja asus 4. augusti 2014. a vastuses kaebusele seisukohale, et kaebus on kõikide nõuete osas alusetu ja põhjendamatu, ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebus on alusetu ja põhjendamatu, siis tuleb vastustaja menetluskulud välja mõista kaebajalt ning kaebaja menetluskulud tuleb jätta kaebaja enda kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.

7.1. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 69 kohaselt on distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuse süüline rikkumine. ATS § 74 lg-te 2 ja 3 kohaselt on üheks süü vormiks hooletus ja hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine. Kaebaja ei ole korraldanud linnakalmistul puude mahavõtmiseks kohase raieloa väljastamist ja ei ole teostanud puude mahavõtmise üle piisavat kontrolli, millega kaebaja ei ole täitnud teenistuskohustusi vajaliku hoolega.

7.2. Kaebaja on vääral seisukohal, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 5. novembri 2013. a korraldus nr

314 on raieluba raieeeskirja mõttes. Nimetatud korraldus ei vasta raieeeskirjas sätestatud raieloa tunnustele. Kuna korralduses ei ole toodud linnakalmistul teostatava sanitaarraide käigus mahavõetavate puude rinnasdiameetrit ja asukohta, siis korraldus ei vasta raieeskirjaga nõutavale raieloale, isegi kui eraldi raieluba ei väljastataks.

7.3. Kaebaja ei ole kohaselt teostanud järelevalvet puude sanitaarraide teostamise osas linnakalmistul, millega on hooletult täitnud oma teenistuskohustusi. Oma teenistuskohustuse kohaseks täitmiseks oleks kaebaja pidanud järelevalvet teostama sel viisil, et raie teostajale oleks üheselt selge, millised puud maha võetakse ja selliste tingimuste rikkumisel, vastutakse ebaseadusliku raide eest selle teostaja. Antud juhul ei ole tuvastatav, peale arvulise koguse ja kahjustuste, kas maha võeti nö õiged puud.

7.4. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega ei ole võimalik muuta. ATS ei sätesta distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega ega ka keeldu muuta distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega. Ainukeseks siduvaks tähtajaks on ATS § 77 lg-s 1 toodud tähtajad. Distsiplinaarmenetluse läbiviijal oli õigus muuta distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega, seda seisukohta toetab ka haldusmenetluse seaduse §-s 41 sätestatu.

7.5. Väär, pahatahtlik ja tõendamata on kaebaja väide, et linnapea on esitanud suulise nõude kaebaja poolt omal soovil vabastamise avalduse esitamiseks.

7.6. Kaebja seisukoht, et tervete puude mahavõtmine ei ole millegagi tõendatud, on ekslik.

7.7. Kaebaja nõue varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks on alusetu ja põhjendamatu.

8. Vastustaja vastusele esitas kaebaja kirjalikud vastuväited, mis lühidalt on järgmised.

8.1. Linnapea ei kogunud ühtegi dokumentaalset tõendit, kuigi ATS § 73 lg 2 sätestab, et distsiplinaarmenetluse läbiviija kogub distsiplinaarsüüteo kohta tõendeid.

8.2. Oma kokkuvõttes ning distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirjas ei märkinud linnapea, mis meetodiga ta tuvastas, et maharaiutud puud pole kuivanud, poolkuivanud või ohtlikud (nagu on märgitud korralduse projekti selgituses) ning et need on raiutud ebaseaduslikult.

8.3. Ametijuhendi p 3.3. kohaselt vaatas kaebaja raieloa avaldused läbi, kooskõlastas need ning selle tegevuse tulemusena esitas linnavalitsuse korralduse projekti omapoolsed kommentaarid. Linnavalitsus võttis kaebaja korraldused vastu, muutis neid või keeldus kogu korralduse või mõne selle punkti vastuvõtmisest. Mingeid täiendavaid lubasid kaebaja vormistama ei pea.

8.4. Kohtule esitatud fototabelitel pole nende tegemise kellaaega ega kuupäeva, neil pole märgitud ka kohta, kus need tehti, kes need tegi ja milliste tehniliste vahenditega need tehti. Kaebaja leiab, et fototabelid on teinud linnapea ja vandeadvokaat H. Villers sündmuste võltsimiseks.

9. Vastustaja esitas kaebaja vastuväidetele järgmised vastused.

9.1. Ekslik on kaebaja seisukoht, et linnapea „oli kohustatud“ kaebaja esmajärjekorras kalmistule kutsuma.

9.2. Väär on kaebaja seisukoht, et korraldus on raieluba ja täiendavalt midagi väljastama ei pea.

9.3. Kaebajal on ekslik arusaam dokumendi võltsimisest ja kaebaja esitab alusetuid ning pahatahtlikke süüdistusi nii linnapea kui vastustaja lepingulise esindaja aadressil.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Käesolevas asjas on A.P. esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

30. aprilli 2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 tühistamist, varalise kahju summas 91 eurot 54 senti ja mittevaralise kahju summas 1654 eurot 20 senti hüvitamist.

11. Kohus leiab, et A.P. kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

12. Asja materjalidest nähtub, et Narva-Jõesuu linnapea I. Tšubenko algatas ATS § 72 lg-tele 2 - 4 tuginedes 20. märtsi 2014. a käskkirjaga nr 21.1-1/10 distsiplinaarmenetluse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse keskkonna-korrakaitseinspektori A.P. suhtes (tl 13).

13. ATS § 72 lg 3 sätestab, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg, kirjeldatakse teadaolevaid asjaolusid ning nimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatav ametnik. Kuigi distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas määrati läbiviimise tähtaeg (31. märts 2014), kirjeldati teadaolevaid asjaolusid ning nimetati distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatav ametnik (A.P.), ei nähtu käskkirjast, kes on distsiplinaarmenetluse läbiviija. Kohus ei pea seda oluliseks rikkumiseks, sest ATS § 73 lg 1 kohaselt on distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus ka distsiplinaarmenetluse algatajal.

14. Narva-Jõesuu linnapea I. Tšubenko pikendas 3. aprilli 2014. a käskkirjaga nr 21.1-1/12 distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega kuni 10. aprillini 2014 (tl 14) ning 10. aprilli 2014. a käskkirjaga nr 21.1-1/14 kuni 25. aprillini 2014, kuna tõendite kogumist polnud menetluse läbiviija veel lõpetanud (tl 15). Kohus nõustub vastustajaga selles, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega võib pikendada. ATS § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Käesolevas asjas toimus väidetav distsiplinaarsüüteo toimepanemine 27. veebruaril 2014, seega määrati distsiplinaarkaristus umbes kahe kuu jooksul väidetava süüteo toimepanemise päevast arvates. Mõistagi ei tohi distsiplinaarmenetluse läbiviimisega ebamõistlikult viivitada, ATS § 71 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine.

15. ATS § 69 sätestab, et distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine. ATS § 74 lg 1 kohaselt vastutab ametnik distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (ATS § 74 lg 2). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt oli A.P. teenistuskohustuste täitmisel hooletu (tl 29). ATS § 74 lg 3 sätestab, et hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine.

16. Narva-Jõesuu linnapea selgitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas, et A.P. rikkus Narva- Jõesuu Linnavolikogu 13. aprilli 2000. a määrusega nr 16 kehtestatud „Raieeeskirjade ning haljastuse taastamistasu määrade ja rakendamise korra“ punkti 2, mille kohaselt igasugune raie võib linnas toimuda ainult raieloa alusel. Käesolevas asjas pole raielubasid vormistatud. Samuti ei ole A.P. teostanud nõuetekohast kontrolli raietööde üle (ta ei ole märgistanud raiumisele kuuluvaid puid). Sellise hooletu teenistuskohustuste täitmisega on A.P. oluliselt rikkunud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse mainet (tl-d 28 pöördel ja 29). Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast ei selgu täpselt, kas kaebajale heidetakse ette seda, et raie toimus raieloata või seda, et kaebaja ei vormistanud raieluba.

17. Narva-Jõesuu Linnavolikogu kinnitas 13. aprilli 2000. a määrusega nr 16 Narva-Jõesuu linna raieeeskirja (tl 7). Narva-Jõesuu linna raieeeskirja rakendussätete p 2 sätestab, et igasugune raie (v.a viljapuud ja marjapõõsad) linnas võib toimuda ainult raieloa alusel. Raieeeskirja p 3 kohaselt on raieluba raiedokument, kus on ära näidatud raiumisele kuuluvate puude arv, liigid, rinnasdiameeter (tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel juurekaelast), asukoht (vajadusel ka asukoha skeem) ja järeltööd. Raieloa saamiseks tuleb esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kirjalik taotlus (eraisiku puhul vabas vormis avaldus, juriidilise isiku puhul ametlik kiri); raiutavate puude asukoha kinnistu omandisuhte dokumentaalne tõestus; kooskõlastused ja spetsialistide (metsapataloog, keskkonnateenistus, linnaarhitekt jne) ettepanekud, mis kehtivad ainult planžetilt tehtud skeemile kantud konkreetse puu kohta (p 4). Linnavalitsus vaatab esitatud taotluse ning raiuda tahetavad puud üle, ja otsustab, kas puud võib maha võtta või mitte, seejärel väljastab raieloa (p 5). Kõik raietega seotud projektid ja planeerimiskavad esitatakse taotleja poolt läbivaatamiseks linna majanduskomisjonile. Otsuse raiete ja taastamistasu rakendamise kohta teeb linnavalitsus (p 6). Raieluba vormistatakse kahes eksemplaris (p 8). Objektil toimuva raie ajal peab kontrolli teostaval ametiisikul olema võimalus raieluba näha (p 10). Raietööde tehniliselt õige teostamise ja raiekoha tähtajaks puhastamise eest vastutab raieloa saaja (p 11).

18. Narva-Jõesuu linna raieeeskirja rakendussätete p 5 kohaselt väljastab raieloa linnavalitsus (pärast seda, kui ta vaatab esitatud taotluse ning raiuda tahetavad puud üle, ja otsustab, kas puud võib maha võtta või mitte). Seega raieeeskirja alusel ei pidanud kohtu hinnangul kaebaja raieluba vormistama.

19. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse keskkonna-korrakaitseinspektori ametijuhendi (tl-d 5-6) kohaselt juhindub inspektor oma töös kehtivast seadusandlusest, linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest, linnavalitsuse sisekorraeeskirjadest, linnapea korraldustest ning keskkonna-korrakaitseinspektori ametijuhendist (p 1.2). Keskkonna-korrakaitseinspektor teostab järelevalvet, tagamaks heakorra ja avaliku korra taseme kodanikukaitse, jäätmekäitluse, haljastuse ja liikluskorralduse valdkondades, juhindudes oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja normatiivaktidest, Narva-Jõesuu linna õigusaktidest, keskkonna-korrakaitseinspektori ametijuhendist ja linna põhimäärusest (p 2.1.). Keskkonna-korrakaitseinspektori teenistuskohustuseks on raielubade avalduste läbivaatamine, kooskõlastamine ja ettepaneku tegemine raieloa andmiseks (p 3.3). Ametijuhendi p-de 4.1. ja 4.4. kohaselt vastutab keskkonna-korrakaitseinspektor ametijuhendiga ettenähtud ametikohustuste nõuetekohase ja korrektse täitmise eest ning teiste temale pandud ülesannete täpse, õigeaegse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise eest. Kohus leiab, et ka A.P. ametijuhendist ei nähtu, et ta oleks pidanud raieloa vormistama. Tema ülesandeks oli ettepaneku tegemine raieloa andmiseks. Nagu nähtub kohtule esitatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 5. novembri 2013. a korralduse eelnõu seletuskirjast, on A.P. 31. oktoobril 2013 selgitanud, et linnakalmistul on vaja teha kuivanud ja ohtlike puude sanitaarraie. Raiumisele kuulub 33 mändi, neist 18 on täielikult kuivanud, 8 on kuivanud 75-85 % ulatuses ja 7 on ohtlikud (tugevasti kaldus) (tl 12 pöördel). Vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus sellele kaebaja tegevusele hinnangut andnud.

20. Järgnevalt selgitab kohus seda, kas raie toimus raieloata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas raieluba, Narva-Jõesuu linna raieeeskirja p 3 mõttes, on käesolevas asjas vormistatud. Kaebaja leiab, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 5. novembri 2013. a korraldus nr 314 (tl 11) ongi selleks raieloaks. Vastustaja arvab, et selline seisukoht on väär.

21. Nimetatud korralduse pealkiri on „Raieloa väljastamine“. Selle korralduse alusel on Narva- Jõesuu linnapea R. Murd ja linnasekretär V. Stepanova andnud korralduse kooskõlastada ja anda nõusolek raieks Narva-Jõesuu J. Poska tänava linnakalmistul 33 männi sanitaarraie teostamiseks (p 1). Korralduse üle teostab kontrolli Narva-Jõesuu keskkonna-korrakaitseisnpektor A.P. (p 3). Raieeeskirja p 3 kohaselt on raieluba raiedokument, kus on ära näidatud raiumisele kuuluvate puude arv, liigid, rinnasdiameeter, asukoht ja järeltööd. Vastustaja leiab, et 5. novembri 2013. a korraldus nr

314 ei saa olla raieloaks, kuna selles ei ole toodud puude rinnasdiameetrit ja asukohta (tl 86 pöördel). Kohus nõustub kaebajaga selles, et põhimõtteliselt võis käesolevas asjas 5. novembri 2013. a korraldus nr 314 vastata raieloa tunnustele. Sellele viitab juba korralduse pealkiri „Raieloa väljastamine“. Samuti on korralduses märgitud raiumisele kuuluvate puude arv (33), liigid (mänd) ja asukoht (J. Poska tänava linnakalmistu). Rinnasdiameetri puudumist ei saa pidada nii kaalukaks argumendiks, et süüdistada kaebajat teenistuskohustuse süülise rikkumise eest.

22. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas leitakse, et A.P. ei ole teostanud ka vastaval määral kontrolli (ta ei ole märgistanud raiumisele kuuluvaid puid, vaid on piirdunud puude näitamisega). Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 5. novembri 2013. a korralduse nr 314 p 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva korralduse üle teostab kontrolli Narva-Jõesuu keskkonna-korrakaitseinspektor A.P. “ Milles täpselt kontroll seisneb, see korraldusest ei selgu. Raieeeskirja p 11 kohaselt vastutab raietööde tehniliselt õige teostamise ja raiekoha tähtajaks puhastamise eest raieloa saaja. Kes käesolevas asjas on raieloa saajaks, pole teada. Sellises määramatus olukorras oli kaebaja süüdistamine distsiplinaarsüüteo toimepanemises põhjendamatu.

23. Tähelepanuta ei saa jätta ka kaebaja selgitusi, et alates tema esimesest tööpäevast Narva-Jõesuu Linnavalitsuses 2006. aastal oli asjaajamine korraldatud nii, et kaebaja valmistas ette korralduse projekti ja esitas selle linnavalitsuse istungile. Pärast arutelu otsustas linnavalitsus, kas puud kuuluvad mahavõtmisele või mitte, ning vormistas vastava korralduse, mis oligi aluseks puude mahavõtmisele. Korral pole mingeid lisasid raieloa näol. Linnavolikogu ega linnavalitsus pole sellist dokumenti samuti täiendavalt vastu võtnud. Vastustaja ei ole sellele kaebaja selgitusele vastu vaielnud. Isegi kui selline töökorraldus ei olnud kooskõlas Narva-Jõesuu Linnavolikogus kinnitatud raieeeskirja rakendussätetega, oli selline töökorraldus siiski 2006. aastast, s.o ~7 aastat toiminud. Ja varasemalt ei olnud A.P. distsiplinaarkaristusi määratud. Vastustaja oleks pidanud neid asjaolusid distsiplinaarkaristust määrates arvesse võtma.

24. Samuti on distsiplinaarmenetluses jäänud tähelepanuta, et 33-st raiumisele kuulunud männist 7, ei olnud kuivanud. A.P. tegi 31. oktoobril 2013 ettepaneku need 7 puud maha võtta põhjusel, et puud on ohtlikud oma tugeva kalde tõttu. Asja materjalidest ei selgu, kas 5 mändi, mis 27. veebruaril 2014 maha raiuti, kuulusid nende seitsme ohtliku puu hulka. Seetõttu ei saa ainuüksi fakt, et maha raiuti terveid puid, olla distsiplinaarkaristuse määramise aluseks.

25. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi ATS § 74 lg 6 kohaselt arvestatakse süü hindamisel ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi ei nähtu distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest ega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et seda oleks tehtud.

26. Vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga karistati kaebajat tema põhipalga vähendamisega 30 % ulatuses viieks kuuks, s.o kuni 30. septembrini 2014. ATS § 70 p 2 kohaselt on distsiplinaarkaristuse üheks liigiks põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks. Vastustaja ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas selgitanud, miks tuleb põhipalka vähendada maksimummääras, st 30 % ulatuses, samuti ei selgu käskkirjast, miks vähendatakse põhipalka viieks kuuks. Kohus leiab, et vastustaja oleks pidanud tooma käskkirjas vastavad kaalutlused. Vastavad põhjendused oleks pidanud ära märkima juba seetõttu, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, mis koostati nädal enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, on Narva-Jõesuu linnapea I. Tšubenko teinud ettepaneku määrata A.P. karistuseks põhipalga vähendamine 30 % ulatuses kuueks (mitte viieks) kuuks (tl 16). Karistuse määramine on oluline kaalutlusotsus ning otsustus peab olema motiveeritud.

27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkiri nr 21.1-1/17 tuleb tühistada ja kaebaja tühistamisnõue rahuldada.

28. Hüvitamisnõudega seonduvalt märgib kaebaja, et tal on tekkinud varaline kahju 91 euro 54 sendi ulatuses ja mittevaralise kahju 1654 euro 20 sendi ulatuses. Varaline kahju on kaebajal tekkinud seetõttu, et pärast distsiplinaarmenetluse pikendamise käskkirja nr 21.1-1/14 kättesaamist ning linnapea suulist nõuet esitada avaldus omal soovil ametist vabastamiseks, sai ta närvivapustuse ja pidi viibima 14.-21. aprillini 2014 töövõimetuslehel. Haiguslehel olles kulutas ta ravimitele 12 eurot

47 senti ning saamata jäänud töötasu moodustas 79 eurot 7 senti.

29. Kohus leiab, et varalise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuigi tõendatud on kaebaja viibimine haiguslehel (tl 20), kulutuste tegemine ravimitele (tl 21), kaebaja viibimine haiguslehel seoses stressisituatsiooni ja neurootilise seisundiga (tl 48), haiguslehel olles vähem töötasu saamine (tl 22), ei ole tuvastatav vastustaja õigusvastane käitumine varalise kahju tekkimisega seoses. Kohus leiab, et vastustajal oli distsiplinaarmenetluse algatamiseks olemas ajend, samuti võis distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega pikendada (vt otsuse p 14). Distsiplinaarmenetlus võib põhimõtteliselt lõppeda ka sellega, et leitakse, et distsiplinaarsüütegu pole toime pandud. Linnapea suulist nõuet, esitada avaldus omal soovil ametist vabastamiseks, ei ole kaebaja tõendanud, see on n-ö sõna sõna vastu olukord.

30. Mittevaralise kahju tekkimist 1654 euro 20 sendi ulatuses põhjendab kaebaja sellega, et tema kuue kuu töötasu vähendatakse 30 % ulatuses. Kohus jätab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Tartu Halduskohus rahuldas 2. juuni 2014. a määrusega kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 täitmise kuni käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Seega ei saanud kaebajal sellist mittevaralist kahju tekkida.

31. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi

14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 25; 5. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 13).

32. Kaebaja on 29. mail 2014 tasunud riigilõivu 30 eurot (tl 79) ja 25. juunil 2014 täiendava riigilõivu 37 eurot 37 senti (tl 80). Kokku on kaebaja kandnud menetluskulusid 67 eurot 37 senti. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud on käesolevas asjas menetluskulud 67 euro 37 sendi ulatuses. Kuna kohus rahuldas kaebaja kaebuse 1/3 ulatuses (kolmest nõudest rahuldati üks), siis tuleb Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja mõista 22 eurot 46 senti (67,37÷3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik