1-14-7718/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

1-14-7718

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. septembril 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Julija Kostomarova Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasja number 1-14-7718 (14260102179) Kriminaalasi N.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav N.R

isikukood: XXX; elukoht: XXXX

Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 18.09.2013 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 1 järgi 2 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 120 tunnise üldkasuliku tööga, mille N.R on ära teinud väärtegude eest karistatud 6-l korral Kaitsja advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada N.R KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui N.R ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 25.09.2014. a

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi. VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista N.R-ilt 714 (seitsesada neliteist) eurot ja 28 senti M.K. kasuks tasumisega M.K. arveldusarvele nr XXX SEB pangas.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.R-ilt 192,50 eurot (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99914700018664.

Selgituseks märkida: „N.R, 1-14-7718, menetluskulu 25.09.2014. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega hiljemalt 11.10.2015. a. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 400 (nelisada) eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud

menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

3

N.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud omastamise võttis

ajavahemikus 24.06.2014 kella 11.00-st kuni 25.06.2014 kella 07.00-ni vahel Tartus XXX M.K. maja kööktoast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.K sülearvuti Lenovo G700

väärtusega 650 (kuussada viiskümmend) eurot koos arvuti küljes olnud ID-kaardi lugejaga

väärtusega 10 (kümme) eurot, milles oli sees M.K Eesti Vabariigi isikutunnistus taastamisväärtusega 24 (kakskümmend neli) eurot ja 28 senti ning majast eraldi asuvast saunast M.K kuuluva Sanyo maki väärtusega 30 (kolmkümmend) eurot. Vargusega tekitas N.R M.K. varalist kahju koguväärtusega 714,28 eurot.

Sellega pani N.R toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on toime pannud omastamise, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui N.R ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalasjas on tsiviilhagi. Kannatanu M.K. on esitanud N.R-i vastu tsiviilhagi 714,28 euro nõudes (tl 6). N.R on nõude omaks võtnud ja selle kannatanule hüvitamisega nõus. TsMS § 440 lg 1 alusel kuulub hagi omaksvõtul põhinev nõue rahuldamisele. Õigusvastaselt tekitatud kahju kuulub süüdlase poolt hüvitamisele VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses menetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 60 eurot. Menetluskulud kokku 592,50 eurot.

4

N.R on 80 % töövõimetu. Tal on ülalpidamisel 4-aastane laps. Elukaaslane ei tööta. Üürivad korterit. Ravimitele kulud pool pensionist. Eeltoodud asjaoludest põhjustatud majandusliku olukorra tõttu käib N.R-ile menetluskulude täies ulatuses tasumine ilmselt ülejõu. Majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Riigi kanda jääb osa sundrahast. Teise osa menetluskuludest paneb kohus KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Arvestades majanduslikku olukorda ja tsiviilnõude tasumise kohustust ei ole N.R võimalik menetluskulusid tasuda KrMS § 417 lg 2 ettenähtud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul. Kohus määrab KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumiseks tähtaja kuni 1 aasta, mille jooksul on menetluskulusid võimalik tasuda ka ositi.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/