3-14-50699/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50699 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Eesti Advokatuuri

20.03.2014. a otsuse tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning uue otsuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Eesti Advokatuur RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vahistatu J. Reinomägi esitas 01.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri 20.03.2014. a otsuse tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning uue otsuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja taotlenud aukohtumenetluse algatamist advokaat Anti Aasmaa suhtes selle eest, et kuigi A. Aasmaa oli kaebajale riigi õigusabi korras advokaadiks määratud, lõpetas ta kaebajale õigusabi osutamise, viidates kaebaja vaidlustuse perspektiivitusele. Eesti Advokatuuri Aukohus keeldus 20.03.2014. a otsusega aukohtumenetluse algatamisest advokaat Anti Aasmaa suhtes ning kaebaja selle otsusega ei nõustu. Tuvastamiskaebus on esitatud hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgiga. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. 2. Tartu Halduskohtu 05.08.2014. a määrusega jättis kohus J. Reinomäe taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata ning kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja.

3. J. Reinomägi esitas 10.08.2014 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja põhjendas, et taotleb riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 05.08.2014. a määruse vaidlustamiseks ja ka edaspidiseks kohtumenetluseks, et tagada võrdsed tingimused Eesti Advokatuuriga. Kaebaja selgitas, et halduskohtus tema haldusasja menetlev kohtunik kuritarvitab talle antud volitusi olukorras, kus kinnipeetaval puudub õigusabi. Kaebaja menetlusabi taotlus on varasemalt haldusasjas nr 3-14-50654 samadel asjaoludel rahuldamata jäetud. Viidatud asjas alandati kaebaja inimväärikust sellega, et tal takistati kohtulahendis käsitletud Riigikohtu lahendiga tutvumast. Kaebaja ei soovi enam enda inimväärikuse alandamist ja taotleb seetõttu riigi õigusabi. Kaebajale asjast tulenevaks võimalikuks kasuks on enda õiguste kasutamine nii, nagu see on seadustes kehtestatud. 4. Tartu Halduskohus jättis 18.08.2014. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt on tõendatud, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud halduskohtule põhjaliku kaebuse koos taotlusega menetlusabi saamiseks, teabenõude ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on halduskohtumenetluses osalenud ka varem, esitanud kohtule kaebusi, sh määruskaebusi. Tulenevalt eeltoodust oli kohus seisukohal, et kaebaja on isik, kes on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuna käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. J. Reinomägi esitas 28.08.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei saa RÕS § 7 lg 1 p-i 1 tõlgendada nii, et halduskohtumenetluses on iga isik igas asjas võimeline oma õigusi ise kaitsma. Kohtuniku uurimisprintsiibist tulenev aktiivsus ei saa kasvada üle kaebuse esitajale õigusabi osutamiseks viisil, mida tavapäraselt osutavad esindajad. Seetõttu tuleb vajadusel isikule riigi õigusabi siiski määrata. Kui kohtul on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei suuda oma teadmiste, juhtumi asjaolude ega ka vastustaja kvalifikatsiooni ja käitumise ning teiste antud juhtumil tähtsust omavate asjaolude tõttu kohtumenetluses osaleda viisil, mis tagaks asja lahendamise ühe istungiga, siis ei saa kohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmisest keelduda. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-58-05 eespool märgitud seisukohad on täielikult vastuolus vaidlustatud määruses toodud seisukohtadega. RÕS § 7 lg 3 kohaselt võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastustajaks on advokatuur ja ilma esindajata puudub kaebajal igasugune perspektiiv oma õiguste tagamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2 2

7. Kaebaja tugines määruskaebuses Riigikohtu 02.11.2005. a määrusele nr 3-3-1-58-05 ning leidis, et vaidlustatud määrus on viidatud Riigikohtu lahendiga vastuolus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Halduskohus ei ole RÕS § 7 lg 1 p-i 1 tõlgendanud nii, et halduskohtumenetluses on iga isik igas asjas võimeline oma õigusi ise kaitsma. Halduskohus on vastavalt Riigikohtu lahendis märgitule hinnanud konkreetsele kaebajale riigi õigusabi määramise vajadust. Halduskohus viitas küll uurimisprintsiibist tulenevale kohtupoolsele aktiivsusele, kuid tugines ka kaebaja varasemale kogemusele ning käesoleva haldusasja toimikust nähtuvale võimele oma õigusi ise kaitsta. Seega halduskohus ei lähtunud ainult eeldusest, et uurimisprintsiip tagab halduskohtumenetluses igatahes kaebaja õiguste kaitse, vaid lisaks kaebaja enda võimetest. Riigikohus on kaebaja viidatud lahendis väljendanud seisukohta, et isikule, kelle puhul saab järeldada piisavate õigusalaste teadmiste olemasolu, ei ole riigi õigusabi määramine vajalik. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi, mis on RÕS § 7 lg 1 p-s 1 riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks, ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis (p 7). RÕS § 7 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi võib anda § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Seega tuleks kohtul riigi õigusabi andmise otsustamisel hinnata ka vaidlusaluse haldusasja keerukust. Kuigi halduskohus ei ole vaidlustatud määruses otseselt maininud, et ta hindas haldusasja keerukust, näitab halduskohtu viide kaebaja esitatud põhjalikule kaebusele ringkonnakohtu hinnangul osaliselt ka seda, et halduskohtu arvates ei ole kaebaja probleem niivõrd keeruline, et kaebaja poleks suutnud seda kohtule piisavalt kirjeldada. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja kaebus nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud. Haldusasi ei ole ka loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Asjaolu, et käesolevas asjas on vastustajaks advokatuur, ei tingi samuti kaebajale riigi õigusabi määramist. Kui lähtuda sellest, et kaebajale tuleks poolte võrdsuse tagamiseks alati anda riigi õigusabi juhul, kui vastustajat esindavad õigusteadmiste või –haridusega isikud, siis ei saaks peaaegu üheski haldusasjas riigi õigusabi määramata jätta, kuna vastustajat esindavad enamasti õigusteadmiste või –haridusega isikud. Kuigi vastustajaks on advokatuur, kuhu kuuluvad õigusharidusega isikud, on poolte võrdsuse piisavaks tagajaks kaebaja enda kogemused ning halduskohtus rakendatav uurimisprintsiip. Seega on halduskohus õigesti RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keeldunud riigi õigusabi andmisest ning ringkonnakohus ei pea põhjendatuks riigi õigusabi andmist RÕS § 7 lg 3 alusel. 8. Kaebaja märkis riigi õigusabi taotluses, et tema haldusasja menetlev kohtunik kuritarvitab enda volitusi olukorras, kus kinnipeetaval puudub õigusabi. Ringkonnakohus leiab, et selline väide on paljasõnaline. Asjaolu, et väidetavalt alandati haldusasjas nr 3-14-50654 kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel kaebaja inimväärikust, ei anna kuidagi alust talle käesolevas asjas riigi õigusabi määrata.

9. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus muutmata. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 3 3