3-14-51815/113-14-51815/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Aleksandr Grinini kahju hüvitamise taotlus seoses ebapiisava pinnaga kambris registreeriti Tallinna Vanglas 06.05.2014 nr-iga 5-18/14/13215-1. 2. Tartu Halduskohtusse saabus 19.08.2014 Aleksandr Grinini hüvitamiskaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebaja hinnangul on kahju tekkinud tema kinnipidamise tõttu Tallinna Vangla ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes 16 kuu jooksul. Kaebaja viitab ebapiisavale põrandapinnale ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale selles vallas, lisaks ka muudele alandavatele kinnipidamistingimustele (kaebaja pidi kasutama koridoris asuvat tualetti, millel oli ooteaeg kuni 1 tund; jalutusboksis oli ruumi alla 15 m2; kambris oli puudulik ventilatsioon, seal oli niiske ja rõske, mistõttu oli kambri seintel hallitust; kambris puudus soe vesi ning duširuumi sai kasutada ühel korral nädalas 20 minutit; samuti ka kambri kunstvalgustus ei vastanud vangistusseaduses sätestatud nõuetele). Kaebaja märgib, et taotleb hüvitist summas 450 eurot iga kuu eest, mil ta viibis inimväärikust alandavates tingimustes Tallinna Vanglas. Kaebuse kohaselt sai kaebaja oma õiguste rikkumisest teada Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. detsembri 2013 lahendist asjas Tunis vs Eesti. 3. 22.08.2014 Tartu Halduskohtu määrusega jäeti kaebus käiguta, ning anti A. Grininile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Määrusega kohustati kaebajat teatama kohtule täpne periood, millal talle väidetav kahju põhjustati, nimetama kohtule taotletava hüvitise summa ning tasuma riigilõiv või esitama kohtule taotlus riigilõivust vabastamiseks. 4. 28.08.2014 saabus Tartu Halduskohtule A. Grinini avaldus, milles ta teatas, et soovib kahju hüvitamist Tallinna Vanglalt summas 6500 eurot ning samuti esitas A. Grinin taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel ja teatise majandusliku seisundi kohta.

5. 28.08.2014 jättis Tartu Halduskohus määrusega A. Grinini kaebuse teistkordselt käiguta ning palus märkida kuupäevaliselt, millise perioodi eest ta kahju hüvitamise nõude kohtule on esitanud ehk millal talle väidetav kahju Tallinna Vanglas on põhjustatud. 6. Vastuseks kohtu teabenõudele, teatas Tallinna Vangla 29.08.2014, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus nr 5-18/14/13215-1 ei ole käesolevaks hetkeks lahendatud. 7. 05.09.2014 saabus Tartu Halduskohtule A. Grinini pöördumine, milles ta taotleb 28.08.2014 kohtumäärusega puuduste kõrvaldamiseks (perioodi täpsustamiseks) antud tähtaja pikendamist. Kohus pikendas 05.09.2014 vastusega puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 15.09.2014. 8. Vastusena täiendavale kohtunõudele teatas Tallinna Vangla 24.09.2014, et ei ole A. Grinini kahju hüvitamise taotlust nr 5-18/14/13215-1 käesolevaks hetkeks veel lahendanud. Kohtu seisukoht 9. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 10. Tartu Halduskohus andis 22.08.2014 määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul sama määruse kättesaamisest arvates. 28.08.2014 määrusega andis Tartu Halduskohus teistkordselt kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks kaebuses. Kaebajal tuli kuupäevaliselt märkida, millise perioodi eest ta kahju hüvitamise nõude kohtule on esitanud ehk millal talle väidetav kahju Tallinna Vanglas on põhjustatud. Kaebaja palus 05.09.2014 kirjaga puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist, kuna tal ei olnud ligipääsu vajalikele andmetele. Tartu Halduskohus pikendas kaebaja taotlust kuni 15.09.2014. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu vastuse tähtaja pikendamise taotlusele kätte 09.09.2014. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o kaebuse nõude alust täpsustanud ehk selgitanud kohtule, millised on need 16 kuud, mil kaebajale väidetavalt kahju põhjustati. 11. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud enda kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav. 12. Kaebuse alusena mõistetakse HKMS § 41 lg 2 kohaselt põhiliste asjaolude kogumit, millega seoses nõue esitatakse. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse. Hüvitamiskaebuse aluseks loetakse toimingut, millega avaliku võimu kandja kaebuse väitel kahju tekitas (RVastS § 7 lg 1). Kuna kaebaja ei ole vaatamata korduvalt määratud tähtaegadele konkreetselt määratlenud, millal oli see 16 pikkune periood või perioodid, mil talle kahju tekitati, siis ei saa kohus kaebust menetleda, kuna ei ole võimalik tuvastada konkreetset aega, mil kaebuse väitel kaebajale kahju tekitati. Nimetatud asjaolu ei tulene ka kaebusele lisatud Tallinna Vangla 23.04.2014 vastusest kaebajale, sest sealt ei nähtu üheselt 16 kuud kestnud perioodi, mil kaebaja oli Tallinna Vanglas. Samuti ei ole 16 kuud Tallinna Vanglas viibimist võimalik tuvastada vanglast väljastatud kaebaja kahjunõude alusel, kuna vanglale on kaebaja kahjunõude esitanud ca 10 kuu osas. 13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.