3-12-2611/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2611

Haldusasi

EKSO Calves Trading OÜ kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 13.09.2012. a

otsuse nr 13-6/1978 tühistamiseks ja kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

EKSO Calves Trading OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja EKSO Calves Trading OÜ

Juhatuse liige Egrit Viitkin

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 27.10.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EKSO Calves Trading OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) taotluse nr 171012780036 (tl 21-27) meetme põllumajandus- ja

toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate

arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamiseks tootearenduse elluviimiseks

õllerabast loomasööda töötlemiseks.

2. PRIA 13.09.2012. a otsusega nr 13-6/1978 (tl 33-35) jättis EKSO Calves Trading OÜ

taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt vastavalt ekspertiisile ei lange projekti eesmärk ja

projektis väljatoodud tegevused omavahel kokku, mistõttu ei vasta taotlus

põllumajandusministri 16.03.2010. a määruse nr 29 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning

metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö

tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“

(määrus nr 29) § 10 lg 6 p 1 nõuetele. Ühtlasi ei ole taotluses välja toodud kulutused

vastavuses määruse nr 29 § 5 lg 2 nõuetega ning projektis kaadri kaasatuse osas ei vasta

taotlus määruse nr 29 § 4 lg 1 p 1 nõuetele. Tuginevalt eksperthinnangul puudub projekti

selge ja üksikasjalik kirjeldus ning projekti mitmetes olulistes aspektides (nt ruumide ja

vahendite olemasolu jm) on info äärmiselt puudulikult esitatud. Lisaks juhiti tähelepanu

asjaolule, et EKSO Calves Trading OÜ projekt „Loomasööt töödeldud õllerabast“ on sarnane

FUNDUS Agro OÜ projektiga „Loomasööt töödeldud etanoolitootmise jäägist praagast“,

milline sarnasus on ebareaalne ja viitab asjaolule, et projekti kirjutades ei ole tegevusi ja

kulutusi läbi mõeldud ning planeeritud või on taotluse esitamise motiiv ebaselge.

3. PRIA 14.11.2012. a vaideotsusega nr 13-4/302 (tl 31-32) jättis EKSO Calves Trading OÜ

vaide (tl 3030p) rahuldamata.

4. EKSO Calves Trading OÜ esitas 14.12.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3p), milles

ta palus tühistada PRIA peadirektori 13.09.2012. a käskkiri nr 13-6/1978 ja kohustada PRIA-t

menetlema tema taotlust määruses nr 29 ettenähtud korras ja viisil.

Kaebaja asus seisukohale, et tema taotluse menetlemisel ei ole järgitud haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 15 lg-s 2 ja §s 40 sätestatut ning PRIA on rikkunud määruse nr 29 §-des 11

ja 12 toodud taotluse hindamise ja rahuldamise korda ning esineb vastuolu määruse

seletuskirjaga. Kaebaja märkis, et kuna tegemist on teadusprojektiga, siis ei ole täpse

maksumuse fikseerimine enne projekti läbiviimist võimalik. Kaebaja märkis, et PRIA poolt

kaasatud ekspert ei ole välja toonud ühtegi vastuolu määruse nr 29 nõuetega. Kaebaja arvates

on eksperdile PRIA poolt esitatud küsimused hinnangulised, millele antud vastused omavad

ehk tähtsust konkureerivate taotluste omavahelisel võrdlemisel ja hindamisel, kuid eksperdi

vastused ei võimalda väita, et esitatud taotlus ei vasta määruse nr 29 nõuetele ning kuulub

automaatselt rahuldamata jätmisele. Kaebaja leidis, et tema taotlus vastab määruses nr 29 ja

selle lisades toodud nõuetele tootearenduse kohta ning PRIA peadirektoril puudus õigus ja

pädevus otsustada taotluse üle ilma seda hindamiskomisjonile saatmata.

5. PRIA esitas 16.01.2013 vastuse (tl 43-45p), milles ta palus jätta EKSO Calves Trading OÜ

kaebus rahuldamata.

Vastustaja hinnangul on alusetu kaebaja väide, et PRIA on rikkunud HMS § 15 lg-t 2, sest

PRIA 17.04.2012 kirjaga anti EKSO Calves Trading OÜ-le võimalus puuduste

kõrvaldamiseks taotluses ning peale vastavate dokumentide saamist jätkati taotluse

menetlemist. Vastustaja leidis, et alusetu on ka kaebaja väide, et PRIA on rikkunud HMS § 40,

kuna PRIA edastas ekspertarvamuse EKSO Calves Trading OÜ-le 23.08.2012, millele taotleja

esitas seisukohad 28.08.2012 ning lisaks eeltoodule on kaebajaga suheldud menetluse käigus

26.06.2012 ja 11.07.2012. Vastustaja märkis, et vastavalt määruse nr 29 § 10 lg-le 1 teostab

PRIA kõigi vastu võetud taotluste kontrolli nende nõuetele vastavuse osas ning kaebaja

taotlus jäeti rahuldamata, kuna see ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele,

mistõttu ei saanudki PRIA kaebaja taotlust määruse nr 29 § 12 alusel menetleda ning alusetu

on tema väide, et PRIA on rikkunud määruse nr 29 §-de 11 ja 12 sätteid. Vastustaja ei

nõustunud kaebaja väitega, et tema poolt taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning säästlik

kasutamine tagatakse ainult määruse nr 29 §-s 6 sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste

küsimisega, kuivõrd võrdlevate hinnapakkumiste küsimine taotleja poolt ei välista

haldusorgani poolt teiste kontrollimehhanismide kasutamise võimalust määruse nr 29 § 5 lg-s

2 toodud nõuete kontrollimiseks vajalike tõendite hankimisel ning üheks selliseks

võimaluseks on ekspertiisi teostamine. Vastustaja märkis, et käesoleval juhul ei ole kaebaja

vaides ega kaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid eksperdi väitele kulude majandusliku

otstarbekuse kohta. Vastustaja oli jätkuvalt seisukohal, et kaebaja taotlus ei vastanud määruse

nr 29 § 4 lg 1 p 1, § 5 lg 2 ja § 10 lg 6 p 1 nõuetele ning asjaolu, et ekspert ei ole oma

eksperthinnangus välja toonud taotluse vastuolusid määruse nr 29 nõuetega, ei oma sisulist

tähendust, sest põhistatud haldusotsuse tegemise õigus ja kohustus on PRIA-l.

6. Tartu Halduskohus 11.11.2013. a otsusega (tl 90-92p) jättis EKSO Calves Trading OÜ

kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused:

a) Käeolevas asjas on vaidlusaluseks haldusaktiks PRIA arengutoetuste osakonna juhataja

asetäitja otsus, mitte peadirektori käskkiri, nagu kaebaja ekslikult kaebuses märgib. Poolte

vahel oli haldusasjas nr 3-11-2838 vaidlus analoogse haldusakti üle, millega jäeti rahuldamata

kaebaja taotlus „Õlleraba kasutusvõimaluste mitmekesistamine loomakasvatuses“.

Apellatsioonikohus on 14.05.2013. a otsuse p-des 9-12 põhjalikult käsitlenud, miks vastustaja

ei pea määruse nr 29 kohase taotluse nõuetele vastavuseks moodustama hindamiskomisjoni.

Samadel asjaoludel ei pidanud ka käesolevas asjas vastustaja moodustama hindamiskomisjoni

kaebaja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja selle üle otsustamiseks. Seega ei ole

PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja ületanud oma pädevust. Hindamiskomisjon

on ainupädev otsustamiseks menetlusstaadiumides, mis järgnevad taotluse nõuetele vastavuse

hindamisele, lähtuvalt määruse nr 29 § 10 lg-st 7. Kuna vastustaja peab hindamiskomisjoni

moodustama nõuetele vastavate taotluste paremusjärjestuse koostamiseks, siis ei saa

käesoleval juhul nõuetele mittevastava taotluse suhtes kaebajat koormava otsuse tegemine

olla vastuolus määruse nr 29 §-dega 11 ja 12 ning määruse seletuskirjas tooduga.

b) HMS § 38 lg 2 kohaselt võib haldusmenetluses muuhulgas tõendiks olla eksperdi arvamus.

Ka apellatsioonikohtute kohtupraktikas on tunnustatud PRIA õigust eksperdi kasutamiseks

analoogsetes haldusmenetlustes (vt Tartu Ringkonnakohtu otsuse nr 3-10-445 p 10 ja otsuse

nr 3-11-2838 p 13). Ekspertiis korraldatakse ja ekspert kaasatakse menetlusse, kui

haldusorganil või kohtul on tarvis asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude

selgitamiseks välja selgitada eksperdi arvamus mingis spetsiifilises valdkonnas. Reeglina ei

või eksperdile ekspertiisi korraldamise aluspõhimõtetest lähtuvalt esitada õiguslikke

küsimusi. Vastav pädevus on PRIA-l kui haldusorganil ehk vastustaja peab haldusmenetluste

resultaadina antavates haldusaktides siduma asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud

asjakohaste õigusaktide sätetega. Käesolevas asjas ei ole vastustaja eksperti kaasanud ka

väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse õige kohaldamise väljaselgitamiseks, mida on

erandkorras lubatud nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 1 lauses 2 seoses

õiguslike küsimustega. Seega ei pidanud ega saanudki vastustaja poolt korraldatud ekspertiisi

raames eksperdid välja tuua kaebaja taotluse vastuolu määruse nr 29 nõuetega, mistõttu ei saa

vaidlustatud otsus kaebaja õigusi rikkuda ka sel motiivil. Vastustaja poolt kaasatud ekspertide

arvamus kaebaja taotluse lubatavusele on üheselt eitav ning arvamust on ka piisavalt

põhjendatud.

c) Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit kummutamaks vastustaja tõenditega

tõendatud asjaolusid. Kuna kaebaja ei järginud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

59 lg 1 kohast tõendamiskoormust oma väidete osas, siis nõustus kohus vaidlustatud otsuses

ja vaideotsuses toodud tõendite analüüsiga. Vastustaja on HMS §-s 15 sätestatud korras

toiminud. Vastustaja on tõendanud, et kaebajal on vähemalt kolmel korral olnud

haldusmenetluse kestel võimalus oma arvamuse esitamiseks. Kaebaja ei ole kummutanud

vaidlustatud otsuses (tl 34 viimane lõik) ega vaideotsuses (tl 32 kolmas lõik) toodud PRIA

seisukohta, mille kohaselt on tuvastatud sarnasused kaebaja taotluse ja FUNDUS Agro OÜ

poolt PRIA-le esitatud taotlusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. EKSO Calves Trading OÜ esitas 11.12.2013 apellatsioonkaebuse (tl 98-101), milles ta

palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsus täies ulatuses ning tühistada PRIA

13.09.2012. a käskkiri nr 13-6/1978 ja kohustada PRIA-t menetlema EKSO Calves Trading

OÜ taotlust viitenumbriga 171012780036.

Apellatsioonkaebuses kaebaja kordab kaebuses esitatud väiteid ning lisaks märgib, et

halduskohus on otsuses rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 1 ja

§ 158 lg-t 1, mille tulemusel on tehtud ebaõige otsus.

8. EKSO Calves Trading OÜ esitas 27.12.2013 apellatsioonkaebuse täienduse (tl 110-111),

milles leiab, et ebaõige kohtuotsus on tehtud, kuna PRIA on võtnud negatiivse

rahastamisotsuse tegemise aluseks eksperthinnangu ning menetluse käigus kompromissi

saavutamist välistavad asjaolud puuduvad ja see jäi vormiliste puuduste taha, mida saaks

kõrvaldada, mitte sisulise vastuolu taha määrusega nr 29.

9. PRIA esitas 29.01.2014 vastuse (tl 117-119p), milles palub jätta EKSO Calves Trading OÜ

apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata.

Vastustaja märgib, et apellatsioonkaebus on praktiliselt üks-ühele samane halduskohtule

esitatud kaebusega ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi uut argumenti või seisukohta oma

apellatsioonkaebuse põhistamiseks. Vastustaja kordab halduskohtule esitatud vastuses toodud

seisukohti. Vastustaja hinnangul on alusetud kaebaja väited, et halduskohus on ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud

kohtumenetluse normi, kuna kaebaja ei ole oma väiteid üheski osas põhjendanud. Vastustaja

viitab, et PRIA on esitanud halduskohtule 06.05.2013 kirjaga nr 1-11/188 lõpliku seisukoha,

mille kohaselt ei näinud PRIA võimalust kompromissi sõlmimiseks, mistõttu on alusetu

kaebaja väide, et kompromissi saavutamine jäi vormiliste puuduste taha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et EKSO Calves Trading OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses

esitatud väited ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Halduskohus ei ole

hinnanud tõendeid ebaõigesti, ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega ole

rikkunud kohtumenetluse norme. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei

ole otsuse tühistamise aluseks. Apellatsioonkaebuses on korratud sisuliselt halduskohtule

esitatud kaebuses toodud väiteid. Kuna halduskohus on vaidlustatud otsuses kõiki väiteid

põhjalikult analüüsinud ja jätnud kaebuse rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel

vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas kaebaja samadele väidetele uuesti

omapoolsete põhjendustega vastata.

11. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsuse täies

ulatuses tühistamist ning PRIA 13.09.2012. a käskkirja nr 13-6/1978 tühistamist ja

PRIA kohustamist menetlema EKSO Calves Trading OÜ taotlust viitenumbriga

171012780036. HKMS § 2 lgst 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi

võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Asja materjalidest nähtuvalt on

kaebaja vaidlustanud PRIA 13.09.2012. a otsust, mitte käskkirja, nagu kaebaja on

apellatsioonkaebuses ekslikult märkinud. Eeltoodust juhinduvalt leiab

ringkonnakohus, et kaebaja taotlust tuleb PRIA haldusakti osas tõlgendada taotlusena

tühistada PRIA 13.09.2012. a otsus nr 13-6/1978.

12. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Tartu Ringkonnakohus on varasemalt haldusasjades nr 3-12-417 (otsuse p 13), nr 3-

112838 (otsuse p 13) ja nr 3-10-445 (otsuse p 10) sarnaste vaidluste lahendamisel selgitanud

PRIA õigust eksperdi kasutamiseks haldusmenetluses. Ringkonnakohus jääb oma varasemate

seisukohtade juurde ja leiab, et neid põhimõtteid tuleb kohaldada ka käesolevas asjas. PRIA

õigus kasutada eksperte tuleneb HMS § 39 lg-st 1 ning tõendina on eksperdi arvamus

kasutatav tulenevalt HMS § 38 lg-st 2. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi

sellist põhjendust, mis sunniks ringkonnakohut muutma halduskohtu seisukohta PRIA poolt

eksperdi kasutamise küsimuse osas.

14. HKMS § 154 lg-st 1 tulenevalt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga ning kohus ei kinnita kompromissi, kui see

on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Seega on kompromissi sõlmimise üheks oluliseks eelduseks, et pooled jõuavad

omavahel kokkuleppele. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja teinud vastustajale

13.03.2013 toimunud kohtuistungil ettepaneku (tl 67) kompromissi sõlmimiseks, millega

vastustaja esindaja ka nõustus, mistõttu halduskohus lükkas asja arutamise edasi. PRIA on

06.05.2013. a vastuses nr 1-11/188 (tl 69-70) leidnud, et kaebaja poolt esitatud üldiste ja

mittesisuliste ettepanekute (tl 71-71p) valguses ei ole kompromissi sõlmimine võimalik ega

otstarbekas. 15.05.2013 toimunud kohtuistungi protokollist (tl 76-76p) nähtuvalt tegi kohus

kaebaja taotlusel istungis vaheaja, et pooled saaksid arutada veelkord kompromissi

võimalikkuse üle ning poolte taotlusel lükkas kohus asja arutamise edasi. PRIA on

22.08.2013. a kirjas nr 111/320 (tl 80) teatanud halduskohtule, et kaebaja ei ole PRIA-le

esitatud ühtegi täiendavat dokumenti (ekspertiisiakti, uut kompromissettepanekut vms). Seega

kuigi PRIA vastas kaebaja kompromissettepanekule 06.05.2013 eitavalt, andis halduskohus

menetlusosalistele veelkord võimaluse kompromissi üle arutada, kuid ka selle käigus ei

jõudnud menetlusosalised omavahel kokkuleppele. 10.10.2013 toimunud kohtuistungi

protokollist (tl 8889) nähtuvalt jättis kohus kaebaja järjekordse taotluse asja arutamise

edasilükkamiseks rahuldamata, kuna leidis, et kaebajal on olnud eelmisest kohtuistungist

arvates viis kuud aega kompromissi sõlmimiseks ja kaebaja ei ole osundanud ühelegi

tegevusele, millest nähtuks, et ta oleks tegelenud kohtuvälise lahenduse otsimisega.

Ringkonnakohus märgib, et kohtumenetluses ei kehti eeldust, et pooled peavad igal juhul

püüdma vaidluse lahendada kompromissiga või et kohus võiks asja sisulist läbivaatamist

menetlusosaliste kompromissile suunamise ajendil igal juhul ja lõpmatult edasi lükata. Asja

materjalide põhjal on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et kompromissi saavutamine

menetlusosaliste vahel ei olnud käesolevas asjas põhimõtteliselt võimalik ning kohtul puudus

põhjus asja sisulise läbivaatamisega kauem viivitada.

15. Eeltoodud põhjendustel jääb EKSO Calves Trading OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis

jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel