1-13-1763/28 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25.september 2014 Põlva kohtumaja, Võru tn 12 Põlva

Asja number

1-13-1763

Kohtunik

Rita Kulberg

Kohtuistungi sekretär

Lea Kirotar

Asi

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse

erakorraline ettekanne süüdimõistetu S.L karistuse

täitmisele pööramiseks

Süüdimõistetu

S L

.

isikukood

; elukoht xxxxxxxxxxxx-

XXX

xxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

25.september 2014

Pöörata täitmisele S.L-ile Tartu Maakohtu 22.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 10 (kümme) päeva vangistust. Kohtumääruse jõustumisel kohustada S.L ilmuma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta karistust kandma. Karistuse kandmise aja algust arvata alates S.L vanglasse saabumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumääruses teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 22.02.2013 otsusega tunnistati S.L süüdi KarS § 22 lg 3- 349 järgi ja karistati vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.04.2012 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta vangistust võrra ning S.L-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 780 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati S.L üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS §-s

75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 02.03.2014.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindus on 29.08.2014 kohtule esitatud erakorralise ettekande, mille kohaselt süüdimõistetu on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ( 17-st koostatud ajakavast on ta rikkunud 15) ja kümnel korral rikkunud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnik Kristel Taal on teinud ettepaneku pöörata karistuse ärakandmata osa täitmisele. Süüdimõistetu S.L ei vaidle erakorralises ettekandes toodud asjaoludele vastu, kuid palub võimalust tegemata üldkasuliku töö tunnid veel ära teha.

Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS §-s 69 lg 6 on sätestatud, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Üldkasuliku töö tundide tegemise ajakavadest ning arvestuslehtedest nähtuvalt ( tl 107-141) on kogu karistuse kandmise aja jooksul S.L korduvalt ajakavas ettenähtud töötunde planeeritud ajal jätnud tegemata.

Kokku on koostatud 17 ajakava, millest 15 on süüdimõistetu rikkunud. Et ka ta on korduvalt üldkasuliku töö tegemise ajakavasid rikkunud, võttis kohtuistungil õigeks ka süüdimõistetu ise. Kuigi tuleb tunnustada süüdimõistetu pingutusi karistuse kandmise tähtaja lõpu eel veel võimalikult palju tunde ära teha, on kohtuotsusega määratud tähtajaks osa tunde jäänud siiski tegemata. Kuigi erakorralises ettekandes on tegemata töö tundide arvuna märgitud 36 tundi, on kohtu täiendavale järelepärimisele vastates kriminaalhooldusametnik Kristel Taal 17.09.2014 kinnitanud ( tl 142) , et tegemata tundide arv on 20 tundi.

Erinevus tuleb sellest, et peale erakorralise ettekande esitamist jätkas süüdimõistetu veel üldkasuliku töö tundide tegemist. Karistusest osa kandmata jätmine on kohtu hinnangul käesoleval juhul tingitud olnud mitte puudustest otsuse täitmise korraldamisel, vaid süüdimõistetu enda eelnevast käitumisest, kust ta pikema aja vältel ei pidanud üldkasuliku töö tegemise ajakavadest kinni. Sellist süüdimõistetu käitumist tuleb pidada üldkasuliku tööst kõrvalehoidumiseks. Peale selle ei ole süüdimõistetu järginud nõuetekohaselt ka registreerimiskohustust.

Registreerimislehtedest nähtuvalt ( tl 105-1069 on süüdimõistetu korduvalt jätnud registreerimisele ilmumata. Et ta on jätnud korduvalt registreerimisele ilmumata, kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu ise. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu on jätkanud ükskõikset suhtumist kohtuotsuse täitmisse ka veel pärast seda, kui Tartu Maakohtu 12.06.2014 määrusega ( andmed Kohtute Infosüsteemist KIS) jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning anti süüdimõistetule võimalus jätkata üldkasuliku töö tegemist.

S.L-ile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. Süüdimõistetu neid tingimusi ei ole täitnud. Kuna üldkasuliku töö tegemise tähtaega ei ole varem mõnel KarS §-s 69 lg 3 loetletud alusel peatatud ja kohtuotsusega ettenähtud karistuse kandmise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud, ei ole süüdimõistetul tegemata tunde enam võimalik ka ära teha. Kuna lisaks üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisele on S.L eiranud ka kontrollnõudeid, peab kohus põhjendatuks S.L mõistetud karistuse kandmata osa pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele.

Kuna S.L on tegemata 20 üldkasuliku töö tundi ja KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis on süüdimõistetul Tartu Maakohtu 22.02.2013 otsusega mõistetud karistusest kandmata 10 päeva vangistust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg