2-13-21358/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-21358

Tsiviilasi

Elena Tsukh ja Nikolai Tsukh hagi OÜ VKG

Elektrivõrgud vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1 000 230 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. märtsi 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid

(hagejad):

Elena

Tsukh

(isikukood:

XXXXXXXXXXX),

Nikolai

Tsukh

(isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(kostja):

OÜ

VKG

Elektrivõrgud

(registrikood:

10855041),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Andrus Lillo

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi

taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ringkonnakohtu

menetluses.

2. Jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2014.a otsus

muutmata ning Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ VKG

Elektrivõrgud

poolt

kantud

menetluskulud

solidaarselt Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi kanda.

Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi poolt maakohtus ja

ringkonnakohus kantud menetluskulud jätta nende

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Elena Tsukh ja Nikolai Tsukh (hagejad, apellandid) esitasid 7. mail 2013 Viru Maakohtule

hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejatel kahju kostja ebaseadusliku tegevuse tagajärjel, kuna

hagejatel lülitati välja elektrienergia 17. mai 2008 akti nr 12 alusel. Hagiavalduse kohaselt

hakati hagejaid pärast elektrienergiaga varustamise lõpetamist X linnas ja nende majas kutsuma

elektrivarasteks. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11. mail 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-

52586 hagejate hagi ja tuvastas, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03. juulil 2008 hagejate korteri

asukohaga X-XX, XXX elektrivarustusega katkestamine on vastuolus 01. veebruari 2001

elektrienergia ostu-müügilepinguga nr 184249.

Hagejad peavad kütma korterit õliradiaatoritega, mis on kallis ja ebaefektiivne. Hagejad on ka

haigestunud. Samuti on nad kandnud kulutusi korteri remontimisele ja transpordile. Hagejad

paluvad välja mõista kostjalt kummalegi hagejale mittevaraline kahju 500 000 eurot ja piletite

eest 115 eurot.

2. OÜ VKG Elektrivõrgud vaidles hagile vastu, palus kohaldada hagejate nõuetele aegumist ja

jätta hagi rahuldamata. Kostja tegevus, s.o väidetav kahju tekitamine, on hagiavalduse kohaselt

leidnud aset 2008. aastal, kui kostja koostas hagejatele elektrienergia ebaseadusliku tarbimise

kohta akti ja katkestas hagejatele kuuluva korteri elektrienergiaga varustamise, mistõttu on

hagejaid nende väidete kohaselt hakatud nimetama varasteks. Seega on hagejad kahju

tekitamisest saanud teada või pidanud teada saama enam kui kolm aastat tagasi ja hagejate

kahjunõue on esitatud hilinenult ning on aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 otsusega kohaldati hagejate nõuetele aegumist ja jäeti hagi

rahuldamata. Maakohus jättis OÜ VKG Elektrivõrgud menetluskulud hagejate kanda ja

hagejate menetluskulud nende endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejad tõlgendanud ebaõigesti TsÜS § 150 lg-t 1, leides,

et hagejate kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema Tartu Ringkonnakohtu

otsuse tegemisest 11. mail 2012 tsiviilasjas nr 2-08-52586. Hagejad said teada või pidid teada

saama kahjust ja selle tekitanud isikust siis, kui neile sai teatavaks, et kostja on koostanud

hagejate poolt vaidlustatud 17. mai 2008 akti nr 12 ning lülitanud välja elektrienergia hagejate

korterist 03. juulil 2008. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kõige hiljem pidid hagejad

saama teada neile kahju tekitamisest kostja poolt 03. juulil 2008. Seda seisukohta toetab ka

Tartu Ringkonnakohus 11. mail 2012 otsus tsiviilasjas nr 2-08-52586, kuna ringkonnakohus

tunnistas elektrienergiaga varustamise katkestamise ebaseaduslikuks. Kolmeaastane hagi

aegumise tähtaeg lõppes 03. juulil 2011, hagejad esitasid hagi 07. mail 2013, seega hilinenult.

Tsiviilasjas nr 2-08-52586 hagi esitamine ei peatanud hagejate kahju hüvitamise nõude

aegumistähtaega käesolevas tsiviilasjas. Kahju hüvitamise nõude aegumine oleks olnud

välditav üksnes kahju hüvitamise nõude esitamisega kohtule. Seetõttu on ebaõiged hagejate

viited, et hagi hakkas aeguma alles alates Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsuse tegemisest

tsiviilasjas nr 2-08-52586. Seega tuleb käesolevas tsiviilasjas kohaldada aegumist ja jätta hagi

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. E. Tsukh ja N. Tsukh esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu

10. märtsi 2014 otsus. Apellandid on seisukohal, et nende nõuded ei ole aegunud. Apellandid

leiavad, et maakohus ei ole süvenenud asja olemusse.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei teadnud apellandid 30. juulil 2008 hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-06-52586,

millises summas neil kahju tekib. Apellandid ei osanud arvata, et 17. mai 2008 trahvi

vaidlustamine kohtus võtab aega neli aastat. Apellandid ei saanud olla kindlad, et võidavad

kohtuvaidluse ja järelikult ei olnud neil võimalust esitada hagi kahju hüvitamise nõudes enne

kui oli jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-52586. Kui otsus ei oleks olnud apellantide

kasuks, ei oleks neil olnud ka mingit mõtet esitada hagiavaldust käesolevas asjas, sest kohus ei

oleks hagiavaldust läbi vaatama hakanud. Isegi kui apellandid oleks esitanud hagi 2008. aastal,

oleks kohus pidanud ära ootama tsiviilasja nr 2-08-52586 lahenduse, kuna ilma selle

lahenduseta ei oleks kohtul võimalik käesolevat vaidlust lahendada;

2) ei ole ükski maakohtu viidatud Riigikohtu otsus tehtud asjas, mis oleks sarnane käesoleva

asjaga. Maakohus on tõlgendanud Riigikohtu seisukohti ühekülgselt ja jätnud apellandid ilma

nende põhiseaduslikust õigusest kohtulikule kaitsele;

3) on vastustaja jätkanud apellantide mõnitamist, kuna ei ole ühendanud tagasi elektrienergiat.

Samuti ei ole vastustaja täitnud Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsust tsiviilasjas nr 2-08-

52586 ega ole tasunud otsusega väljamõistetud summasid;

4) on apellandid esitanud sarnased hagid ka tsiviilasjades nr 2-13-11602 ja nr 2-13-26814. Tartu

Ringkonnakohus on võtnud mõlemad apellatsioonkaebused menetlusse, lugedes nad

põhjendatuks. Käesolev apellatsioonkaebus ei erine eelpoolnimetatutest;

5) on maakohus venitanud asja lahendamisega, kuna vaheotsuse tegemine võttis aega viis

nädalat.

5. OÜ VKG Elektrivõrgud vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole aegumise vaheotsus vähemkaaluvam kui nn tavapärane kohtuotsus. Maakohus on

kohtuistungil hagejatele ja nende esindajale selgitatud, et menetlusökonoomiliselt on

vaheotsuse tegemine nõude aegumise osas ka nende huvides, kuivõrd enne asja sisulise

arutamise algust ei olnud hagejad esitanud sisulisi tõendeid oma nõuete kinnitamiseks, s.o.

varalise ja mittevaralise kahju tekkimiseks. Hagejad mõistsid olukorda ning olid nõus sellega,

et enne mahukate tõendite kogumist nende poolt tehakse selgeks aegumise küsimus ja sellega

seoses selguks ka tõendite kogumise vajadus;

2) on apellantide nõue aegunud. Maakohus on oma otsuses tuginenud vastustaja poolt

osundatud Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-88-12, mille kohaselt ei hakka kahju

hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema mitte ringkonnakohtu otsusest, nagu väidavad

apellandid (11. maist 2012), vaid ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud

isikust teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et kostja rikkumine tuvastati alles

ringkonnakohtu otsusega, ei mõjuta hageja teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud

isikust. Riigikohus on analoogset seisukohta väljendanud muu hulgas kohtuasjas nr 3-2-1-64-

08 tehtud otsuses. Apellandid said teada või pidid teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust

siis, kui neile sai teatavaks, et vastustaja on koostanud apellantide poolt vaidlustatud 17. mai

2008 akti nr 12 ning lülitanud elektrienergia apellantide korterist välja 03. juulil 2008. Kõige

hiljem pidid apellandid teada saama neile vastustaja poolt kahju tekitamisest 03. juulil 2008.

Kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg lõppes 03. juulil 2011. Maakohus on õigesti tuvastanud,

et aegumine ei ole käesoleval juhul ka peatunud ega katkenud;

3) on vastustaja süüdistamine Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-

52586 täitmata jätmises alusetu ja pahatahtlik. Vastustaja on korteri elektrivarustuse taastanud

juba enne viimatinimetatud apellatsioonimenetlust, s.o. esimese astme kohtumenetluse ajal.

Elektriküttekaablit korteri soojusega varustamiseks ei ole vastustaja põhjendatult tagasi

ühendanud. Tegemist on kaabliga, mille ühendamine maja elektrijuhtmestikuga tekitas

naabritele elektrivarustuse häireid. Majas, kus apellandid elavad, pole elektrikütet ette nähtud.

Elektrikütte kaabli ühendamiseks peab olema korteriühistu või teiste korteriomanike nõusolek

ja seejärel vastustaja nõusolek. Seega võivad apellandid taotleda korteriühistult elektrikütte

sisseseadmist ja alles pärast korteriühistult heakskiidu saamist saab vastustaja otsustada, kas

kaabli paigaldamine on toodud tingimustel tehniliselt võimalik. Teadaolevalt ei ole apellandid

senini olnud nõus esitama ühistule nõuetekohast elektriskeemi (plaani), mida viimane on loa

andmiseks nõudnud. Just vaidlusaluse elektrikütte kaabli ühendasidki apellandid arvestist

mööda, mille tulemusel tarbiti elektrienergiat, mida vastustaja poolt paigaldatud arvesti ei

mõõtnud ehk teisisõnu toimus elektrienergia ebaseaduslik kasutamine (tsiviilasi nr 2-08-

52586).

6. Vastuseks ringkonnakohtu kirjale täpsustasid apellandid oma 03. juuli 2014.a seisukohtades

kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Pideva stressi tõttu on ühel hagejal tekkinud

suhkrutõbi ja teisel südamevalu, mille tõttu on tema teovõime piiratud. Apellantide au on

teotatud sellega, et korteriühistu esimees on alates 17. mai 2008 akti nr 12 koostamist korduvalt

nimetanud apellante varasteks KÜ Novinka üldkoosolekutel, muudel koosolekutel ja

eravestlustes. Ka OÜ VKG Elektrivõrgud pidas apellante varasteks ja apellantidele trahvi

tegemine sai juba samal päeval teatavaks linna elanikele. Selle kohta võivad anda tunnistusi

KÜ Novinka liikmed ja paljud teised Sillamäe elanikud. Dokumentaalseid tõendeid apellantidel

selle kohta ei ole. Paljud ei tea veel siiani, et trahv on kohtu poolt tühistatud. See on apellantide

au teotamine, milles on süüdi ka OÜ Leonid Noskov esimees Leonid Noskov. Kui ta ei oleks

võltsitud aktile alla kirjutanud ja selle alusel elektriühenduse katkestanud, ei oleks midagi

juhtunud. Informatsioon, mida vastustajad levitavad, on apellantide au ja head nime kahjustav.

See plekk jääb apellantidele igavesti külge. Nende hea nime ja au teotamine on pidev, jätkuv,

pahatahtlik ja teadlik. Apellantide haigused süvenevad ja see toob kaasa nii varalise kui

mittevaralise kahju. Apellandid jäävad oma nõuete juurde.

21. augusti 2014 seisukohas lisasid apellandid, et nende mõnitamist ja jätkuvat au teotamist

tõendab OÜ VKG Elektrivõrgud vastus apellatsioonkaebusele tsiviilasjas nr 2-13-21358.

OÜ VKG Elektrivõrgud ei ole ka siiani maksnud apellantidele tsiviilasjas nr 2-08-52586

nendele väljamõistetud rahasummat.

7. Vastustaja jäi oma seisukohtade juurde ja lisas, et apellantide väited tsiviilasjas nr 2-08-

52586 tehtud otsuse täitmata jätmise kohta ei ole tõesed ning apellantide süüdistus au

teotamises jääb arusaamatuks. Apellandid ei ole jätkuvalt selgitanud, millist nende õigust on

kostja rikkunud ja missugune käitumine on rikkumise põhjustanud ning toonud kaasa väidetava

kahju. Vastustaja käitumist ei saa kuidagi kvalifitseerida laimuna. Viidatud kohtuasja

materjalide juures olid fotod, millelt nähtub, et osa elektrikapis olevatest juhtmetest, mis toitsid

apellantide korterit, olid ühendatud elektriarvestist mööda. Seega toimus elektrienergia

ebaseaduslik tarbimine. Apellant ei eita asjaolu, et loobus vastuhagist, kuid seda põhjusel, et

viidatud kohtumenetluse kulud hakkasid ületama menetlusest saadavat tulu (kostja vastunõuet).

Samuti ei vaidlusta vastustaja Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-

52586 esitatud kohtu seisukohti sellest, et 17. mail 2008 vastustaja poolt koostatud aktis

elektrienergia ebaseadusliku tarbimise kohta esines puudusi. Samas taastas vastustaja

elektrivarustuse juba enne apellatsioonimenetlust tsiviilasjas nr 2-08-52586. Mistahes

apellantide õiguste rikkumist käesoleval ajal ei toimu ega saa toimuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega hagi rahuldamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu

ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohtu 10. märtsi 2014.a otsus on pealkirjastatud kui

vaheotsus, on TsMS § 449 lg 3 järgi sisuliselt tegemist siiski lõppotsusega, kuna kohus kohaldas

aegumist, leides, et hagejate nõue tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kohtuotsuse

pealkirjastamine vaheotsusena ei kujuta endast menetlusosaliste õiguste rikkumist, mis tooks

tagajärjena kaasa otsuse tühistamise.

9. Apellandid esitasid 03. juulil 2014.a ringkonnakohtule oma seisukohad, millele oli lisatud

tunnistajate nimekiri (4 isiku andmed). Ringkonnakohus käsitles seda taotlusena kuulata

ringkonnakohtu menetluses üle tunnistajaid. TsMS § 652 lg-te 3-4 alusel jätab ringkonnakohus

taotluse rahuldamata, kuna apellandid ei ole taotlust põhjendanud ega põhistanud, miks nad ei

taotlenud tunnistajate ärakuulamist juba maakohtu menetluses.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt hagejate nõuded tuli lugeda

aegunuks ning mille tagajärjel hagi jäeti rahuldamata.

Aegumise üle otsustamisel tuleb kohtul poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal

kvalifitseerida hageja nõue (pooltevaheline õigussuhe). Samas ei ole vajalik nõude olemasolu

tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.

11. Maakohus ei ole hagejate nõudele antavat õiguslikku kvalifikatsiooni täpsustanud ning on

oma otsuses käsitlenud üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumist.

Ringkonnakohus leiab, et ehkki hagejad tuginesid oma 10.06.2013.a täpsustatud hagiavalduses

nii varalise kui mittevaralise kahju tekitamisele, siis sisuliselt on nad OÜ VKG Elektrivõrgud

vastu esitanud siiski vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Lisaks mittevaralise kahju

hüvitisele summas à 500 000 eurot palusid hagejad kostjalt välja mõista à 750 eurot juriidilise

abi osutamise eest, à 3400,10 eurot riigilõivu tasumise eest ja à 115 eurot piletite eest, milliseid

nõudeid sai käsitleda menetluskulude hüvitamise taotlusena ning mis tuli jaotada TsMS §-s 173

sätestatut järgides.

12. Hagejad heidavad kostjale endal mittevaralise kahju tekkimise alusena sisuliselt ette oma

au ja hea nime teotamist. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas

isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Au ja hea nime teotamisena on

käsitatav tegevus, millega esitatakse, edastatakse või avaldatakse üldsusele isikute kohta

mingeid otseseid või kaudseid andmeid vm asjaolusid. Riigikohus on nt tsiviilasjas nr 3-2-1-

83-10 asunud seisukohale, et au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav

informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid.

Ringkonnakohtu arvates ei ole hagejad menetluses esile toonud asjaolusid, mille kohaselt kostja

OÜ VKG Elektrivõrgud oleks levitanud hagejate kohta mistahes informatsiooni. Sellele

vaatamata on võimalik hinnata mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumist.

13. Aegumist arvestatakse nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul TsÜS

§ 150 lg 1 järgi alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust

teada sai või pidi teada saama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt pidid hagejad saama teada

neile kahju tekitamisest kostja poolt hiljemalt 03.07.2008.a, s.o siis, kui hagejate korterist

lülitati välja elektrienergia. Alternatiivselt olid hagejad teadlikud neile kostja poolt kahju

tekitamisest hiljemalt 04. augustil 2008.a, mil nad esitasid sama kostja vastu maakohtule hagi,

mida menetleti tsiviilasjas nr 2-08-52586. Nimetatud tsiviilasjas taotlesid hagejad

OÜ VKG Elektrivõrgud poolt elektrivarustuse katkestamise ebaseaduslikuks tunnistamist.

Kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud 07. mail 2013.a, siis jõudis maakohus õigele

järeldusele, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue oli selleks ajaks aegunud.

14. Hagi esitamise alustest (kahju tekitamisest) teadasaamise aja üle otsustamisel ei oma

tähtsust, kas hagejad nägid koheselt ette võimaliku tekkiva kahju ligikaudset või lõplikku

suurust või mitte. Kahju hüvitamise nõuete puhul tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse põhimõttest,

s.o kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad või kumuleeruvad edaspidi, muutub

kogu kahjunõue tervikuna sissenõutavaks niipea kui kahjuhüvitise mingit osa saab sisse nõuda.

Samal ajal hakkab kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue ka aeguma (vt Riigikohtu

otsused nr 3-2-1-126-12 p 14 ja nr 3-2-1-177-12 p 12).

15. Õige on maakohtu seisukoht, et alust ei ole asuda aegumist arvestama alles tsiviilasjas nr 2-

08-52586 tehtud lahendi jõustumisest. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et hagejad said teada

või pidid teada saama kahjust ja selle tekitanud isiku(te)st siis, kui neile sai teatavaks korteris

elektrivarustuse katkestamine, mida hagejad pidasid ebaseaduslikuks. Asjaolu, et

elektrivarustuse katkestamise ebaseaduslikkus tuvastati lõplikult Tartu Ringkonnakohtu

11. mai 2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-52586, ei mõjutanud hagejate teadasaamist kahjust

ja kahju hüvitama kohustatud isikutest (sarnasele seisukohale asus ka Riigikohus tsiviilasjades

nr 3-2-1-88-12 p 10 ja 3-2-1-64-08 p 13). Alusetu ja oletuslik on apellatsioonkaebuses esitatud

väide, et kohtud ei oleks kahju hüvitamise hagi(sid) enne elektrivarustuse katkestamise

ebaseaduslikkuse lõplikku tuvastamist menetlusse võtnud.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et asja materjalidest nähtuvalt on

hagejate

ja

kostja

vahel

lepinguline

suhe

(elektrienergia

ostu-müügileping

nr 184249/01.02.2001).

VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise

kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele

ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi

aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Lepinguliste kohustuste

rikkumise korral üldreeglina mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada ei saa, sest kehtib

eeldus, et seaduses sätestatud juhud (isikuõiguste rikkumine, surma põhjustamine, asja

hävimine erandlikke asjaolusid arvestades), millal mittevaraline kahju tekib, on ammendavad.

17. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole asjassepuutuv apellantide väide, et vastustaja

OÜ VKG Elektrivõrgud ei ole täitnud tsiviilasjas nr 2-08-52586 tehtud jõustunud kohtuotsust.

Kohtuotsusega rahuldati hagejate tuvastushagi ja tuvastati, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt

03.07.2008.a hagejate korteri, asukohaga X-XX, XXX, elektrivarustuse katkestamine on

vastuolus elektrienergia ostu-müügilepinguga nr 184249/01.02.2001. Vastustaja kinnitusel on

korteris elektrivarustus taastatud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et viidatud

kohtuotsusega ei ole tunnustatud hagejate õigust kasutada oma korteri kütmiseks elektrikütet.

Menetluskulude

rahaline

kindlaksmääramine,

mis

kohtuotsuse

kohaselt

jäeti

OÜ VKG Elektrivõrgud kanda, toimub TsMS §-s 174 ettenähtud korras.

18. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Seega jäävad nii maakohtus kui

ringkonnakohtus OÜ VKG Elektrivõrgud poolt kantud menetluskulud hagejate kanda ning

hagejate poolt kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

19. Ringkonnakohus juhib apellantide tähelepanu sellele, et apellatsioonkaebuselt on tasutud

riigilõivu ettenähtust enam. Apellatsioonkaebuse hind on 1 000 230 eurot, millelt TsMS § 137

lg 1, RLS § 57 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 1 000 230 × 0,25 % + 3 200 eurot =

5 700,56 eurot. Kuna apellandid on tasunud riigilõivu 6 800 eurot, s.o 1 099,44 eurot ettenähtust

enam, on apellantidel õigus esitada taotlus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enammakstud riigilõivu

tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, millisele arvelduskontole soovivad apellandid

riigilõivu tagastamist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/