3-14-51700/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-51700 Määruse kuupäev 25.09.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 25.09.2014 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta A.M. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata;

2. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-51700;

3. Määrus saata kaebuse esitajale koos tõlkega vene keelde;

4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 08.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt pöördub A. M. kohtusse, kuna ta sai vangla 05.08.2014 vastuse nr 1-13/863-2, mis on formaalne. Ta esitab hagi summas 100 eurot. Kaebuse juurde oli lisatud A. M. venekeelne kahju hüvitamise taotlus, mis on vanglas registreeritud 04.08.2014 numbriga 1-13/864-1.

Tartu Halduskohtu 28.08.2014 määrusega jäeti A. M. kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. A.

M. sai halduskohtu 28.08.2014 määruse koos venekeelse tõlkega kätte 04.09.2014.

08.09.2014 saabus halduskohtusse kaebaja „Määruskaebusena“ pealkirjastatud pöördumine, milles A. M. märgib, et ta sai 28.08.2014 määruse nr 3-14-51700, kuid ilma kaitsjata ei ole talle kohtu positsioon selge. Ta ei saa aru terminitest ja fraasidest ja ootab kaitsjat.

Kohtu seisukoht

2. Kohus leiab, et kuigi kaebaja on pealkirjastanud oma 08.09.2014 kohtusse saabunud pöördumise „Määruskaebusena“ ja on adresseerinud selle Tartu Ringkonnakohtule, ei saa nimetatud pöördumist käsitleda määruskaebusena, kuna selle sisu ei viita sellele, et 28.08.2014 kohtumäärust soovitaks vaidlustada ning kuna 28.08.2014 kohtumäärus kaebuse käiguta jätmise kohta ei ole määruskaebusega vaidlustatav. Seega käsitleb kohus nimetatud pöördumist kaebaja vastusena 28.08.2014 kohtumäärusele.

3. Kaebaja märgib oma 08.09.2014 kohtusse saabunud vastuses, et ta ootab kaitsjat, kuna talle ei ole selge kohtu positsioon ja kohtu poolt kasutatavad terminid ja fraasid. Sellist kaebaja pöördumist on võimalik tõlgendada riigi õigusabi taotlusena. Kohus mõistab taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika, kuid see ei tähenda seda, et kaebaja ei peaks kaebuse menetlemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamisele kaasa aitama. Kohus leiab, et kaebaja oli võimeline iseseisvalt vastama halduskohtu 28.08.2014 määrusele, milles kaebajal paluti kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Usutavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et ta ei saanud kohtumäärusest aru, sest kaebuse aluseks olevate asjaolude kirjeldamine, tõendite esitamine, asja läbivaatamise vormi täpsustamine ja riigilõivu tasumine või menetlusabi taotluse esitamine ei vajanud käesoleval juhul juriidilisi teadmisi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja sai halduskohtu 28.08.2014 määruse kätte 04.09.2014 ning tal oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt 15.09.2014.

Kuigi A. M. on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajaperioodil kohtule vastanud, leiab kohus, et kaebaja ei kõrvalda esitatud vastusega kaebuses esinevaid puuduseid. Nimetatud vastuses sisaldub sisuliselt vaid riigi õigusabi taotlus. See taotlus on käesoleva määrusega jäetud rahuldamata ja kohus on seisukohal, et kaebaja oli võimeline ise kõrvaldama kaebuses esinevaid puuduseid. Kuna kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, millega seoses talle kahju tekkinud on ja millist liiki kahjuga tegemist on, ei ole esitanud vastavaid tõendeid ega tasunud riigilõivu ega esitanud taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, siis leiab kohus, et esitatud kujul ei ole A. M. kaebus selles esinevate puuduste tõttu kohtus menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale veelkord võimalust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik