1-12-10253/77 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-12-10253

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

24. september 2014

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-10253 Kohtukoosseis Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk juuresolekul Prokur

ör Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 23.09.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid I.H suhtes tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks xxx

MÄÄRAS:

Jätta I.H tingimisi enne tähtaega vabastamata. Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata I.H .

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 11.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.H suhtes tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

I.H Viru Maakohtu 27.02.2013

201 lg 2 p on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § 1; § 199 ög 2 p 8,9, § 215 lg 2 p 1, § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 ja

KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.06.2012 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 27 päeva, mõistes üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise . algus 06.12.2011 06.10.2014 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

tal on 17 I.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristust.

Vabanedes soovib isik asuda elama vanemate juurde xxx. Kinnipeetaval on iharidus. põh

Vanglas asus omandama abikoka eriala, kuid 31.03.2014 eemaldati õpingutest julgeoleku kaalutlustel. Garantee vabaduses puudub. Osales sotsiaalprogrammis xxx. ritud töökoht

Enne vangistamist tarvitas isik narkootikume ning alkoholi (kuriteod toime pandud joobeseisundis). Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab

1. korda. viimase kuriteo pani toime Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, vangistuses. Ei ole valmis koostööks ametiisikutega. Kriminaalhoolduse ajal rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Enda heaolu nimel ei aktsepteeri teiste inimeste seisukohti. I.H ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 94%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõeonäosus 2 aasta jooksul 69%.

Viru Vangla ei toeta egset vabanemist. I.H tingimisi ennetähta

Viru Vangla teeb ettepaneku I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Kriminaalhooldusametniku ettekande asub vabanemil elama oma kohaselt I.H endisesse elukohta aadressil xxx, kus elavad tema vanemad, vanaema ja vend. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistatud 19 korda. Vangistuses on teda distsiplinaarkorras karistatud 16 korda. Kriminaalhooldusel olles rikkus käitumiskontrolli nõudeid.vanglas käitumine näitab, et I.H ei teinud oma karistusest vastavaid järeldusi ning jätkab korra rikkumist.

Prokurör leidis, et kuna karistuse lõpuni ärakandmiseni on jäänud vähem kui 2 kuud tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamise taotlus rahuldamata. Samuti ei toetanud prokurör

karistusjärgse käitumisekontrolli kohaldamist, kuna sama isiku suhtes on menetluses kriminaalasi, milles eeldatavasti mõistetakse isikule tingimisi karistus käitumiskontrolliga ning kahekordne käitumiskontrollile allutamine ei ole otstarbekas.

I.H kinnitas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuid vaidles vastu karistusjärgse käitumiskontrolli seadmisele, leides, et selleks ei ole alust.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et I.H suhtes ne tingimisi enne tähtaega vabastamine ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldami ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 2¹ kohaselt Katseajaga tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Kuna I.H vabaneb vangistusest juba 06.10.2014, siis ei saa teda tingimisi enne tähtaega vabastada.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.H isikut iseloomustavad andmed - ajal tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

I.H on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib 1. korda, viimase kuriteo pani toime vangistuses. raskemaks. Vaatamata varasemale Kuritegude dünaamika on muutunud karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 4%. Vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%. I.H Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

KarS § 871

võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal.

Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu suhtes tingimisi enne tähtaega

I.H vabastamisega ega

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ / digitaalselt allkirjastatud Deniss Minzatov

kohtunik