3-14-50442/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50442 Haldusasi T.K. kaebus Eesti Töötukassa 14.03.2014 otsuse nr TA14- 0030717 tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – T.K.; Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 24.09.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. 15.10.2013 võeti T.K. Eesti Töötukassas töötuna arvele. Eesti Töötukassa 14.03.2014 otsusega nr TA14-0030717 lõpetati tema töötuna arvelolek tööturuteenusteja toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p

5 alusel.

2. 31.03.2014 esitas T.K. Eesti Töötukassale vaide, millega T.K. taotles töötukassa 14.03.2014 otsuse nr TA14-0030717 kehtetuks tunnistamist.

3. 07.04.2014 saabus Tallinna Halduskohtule T.K. kaebus Eesti Töötukassa 14.03.2014 otsuse nr TA14-0030717 tühistamise nõudes.

4. 16.04.2014 tagastas Eesti Töötukassa T.K. 31.03.2014 esitatud vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel.

Kaebuse sisu

5. Töötukassa juhtimiskorraldaja Elena Koldits lõpetas kaebaja töötuna arveloleku alates 12.03.2014, põhjendades seda sellega, et kaebaja tarbis alkoholi ning keeldus täitmast tööotsimiskava, mis on kaebaja arvates täiesti vale. Kaebaja selgitab, et 28.11.2013 käis ta AS-s ISS, aga neil ei olnud kaebajale proovitööd pakkuda. AS ISS kontorist öeldi kaebajale, et nad saadavad Eesti Töötukassale sõnumi kaebaja kohalkäimise kohta.

5.1. 30.12.2013 käis kaebaja MTÜ-s Abikeskused (Suur Ameerika tänav 18A), aga sellist organisatsiooni seal ei ole. Majas asub apteek, kust kaebaja küsis, aga keegi selle kohta midagi ei teadnud. Eelnevalt käis kaebaja seal samuti ning helistas mitmeid kordi erinevatel päevadel ja erinevatel aegadel, kuid keegi telefoni ei võtnud, kuna telefon oli kogu aeg kinni.

5.2. 11.03.2014 käis kaebaja töömessil Rahvusraamatukogus, kus ta rääkis mitmete tööpakkujatega, kuid nõudmised tööle võtmiseks olid erinevad, mida kaebaja ei oma ja seetõttu kaebaja tööd endale ei leidnud.

5.3. 12.03.2014 ei käinud kaebaja tööharjutusel sellepärast, et ta käis Lastekodu tänaval OÜ-s Tondi Puhastustööd töövestlusel autojuht-koristaja töökohale. Kaebajale lubati nädala jooksul helistada ja öelda otsus, kuid seniajani pole kaebajale helistatud.

5.4. Kaebaja märgib, et E. Kolditsi isiklik ebasümpaatia kaebaja vastu ei ole põhjuseks, et tema töötuna arvelolek lõpetada. Töötutel on niigi raske ja see ei anna E. Kolditsile mingit õigust töötutega üleolevalt käituda. Lisaks selgitab kaebaja, et ta käis 13.03.2014 kell 14.30 töötukassas, nagu oli tööotsimiskavas kokku lepitud, aga ilma igasuguse põhjuseta E. Koldits keeldust teda teenindamast, lubas töötuna arvelt maha võtta, tõusis püsti ja lahkus laua tagant taha ruumi. Kaebaja on seisukohal, et ta on tööotsimiskava tegelikult täitnud. Kaebaja palub kaebuse rahuldada.

Vastustaja vastulause

6. Individuaalses tööotsimiskavas (ITK) määratakse koostöös töötuga kindlaks tööleidmiseks vajalikud tegevused, tingimused ja kohustused. Vajalikud tegevused tööle aitamiseks, mis osutatakse ITK alusel, lepitakse kokku või määrab töötukassa, lähtudes sellest, kui sageli töötu tööotsimiseks nõustamist ja muid tegevusi ja tuge vajab. Seejuures arvestatakse isiku tööle saamist soodustavaid ja takistavaid asjaolusid ning tema töötuna oleku kestust, samuti töötu enda aktiivsust töö otsimisel, tööandjatega ühenduse võtmist jms. Töötu kinnitab ITK-ga nõustumist allkirjaga (TTTS § 10 lg 6).

6.1. Eesti Töötukassa 26.11.2013 vastuvõtul kinnitas kaebaja oma allkirjaga ITK, et nõustub 28.11.2013 osalema proovitööl AS-is ISS. Nimetatud päeval, so 28.11.2013, kaebaja proovitööl AS- is ISS ei käinud, mida kinnitab AS ISS lisaks suulistele ütlustele ka 14.04.2014 kirjalikult. Töötukassa infosüsteemist (EMPIS) nähtub, et kaebaja helistas 28.11.2013 oma juhtumikorraldajale ja teavitas, et on hoopis haige. Telefonivestlusest kaebajaga ja kaebaja enda ütlustest järeldas juhtumikorraldaja, et kaebaja on tarvitanud alkoholi. Haigestumise kohta kaebaja arstitõendit ei esitanud, mistõttu kaebajal puudus mõjuv põhjus ITK mitte täitmiseks. Vastustaja hinnangul saavad mõjuvaks põhjuseks olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid ITK täitmist. Käesoleval juhul selliseid objektiivseid asjaolusid vastustaja tuvastanud ei ole.

6.2. Eesti Töötukassa 03.12.2013 vastuvõtul kinnitas kaebaja oma allkirjaga ITK, et nõustub 30.12.2013 pöörduma MTÜ-sse Eesti Abikeskused sõltuvusnõustamise teenusele. Sõltuvusnõustamise teenusele kaebaja ei läinud, kuna ei leidnud toimumiskohta üles. Vastustaja hinnangul ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks ITK mittetäitmisel asjaolu, et kaebaja ei leidnud õiget hoonet/asutust üles. Kaebaja saanuks oma juhtumikorraldajalt täpse teenuse osutamise asukoha üle küsida, kuid ei teinud seda. Vastustaja hinnangul ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui teenuse osutamiskoha leidmine või konsultandiga ühenduse võtmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast.

6.3. Eesti Töötukassa vastuvõtul 04.03.2014 kinnitas kaebaja oma allkirjaga ITK, et nõustub 11.03.2014 osalema Tallinna ja Harjumaa töömessil Rahvusraamatukogus. Nimetatud messil kaebaja ei käinud, kuna tarvitas 11.03.2014 alkoholi, millest ühtlasi teavitas juhtumikorraldajat 14.03.2014 töötukassa vastuvõtul. Vastustaja hinnangul puudus kaebajal mõjuv põhjus ITK mittetäitmiseks.

6.4. Eesti Töötukassa vastuvõtul 11.02.2014 ning ka 04.03.2014 on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub ajavahemikul 27.02.2014 - 24.04.2014 osalema tööharjutuse teenusel MTÜ-s Otsuseotsija. Kaebaja pidid 12.03.2014 tööharjutuse teenusel osalema. Nimetatud kuupäeval (12.03.2014) kaebaja tööharjutuse teenusel ei osalenud, tuues põhjenduseks, et oli töövestlusel. Vastustaja hinnangul saab üldjuhul mõjuvaks põhjuseks ITK mittetäitmisel lugeda töövestlusel käimist, kuid töövestlusel käimine peab olema tõendatud. Käesoleval juhul see seda ei ole. HKMS §

59 lg 1 kohaselt lasub kaebajal reeglina kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Ühtlasi ei kesta töövestlused reeglina terve päev, mistõttu kaebaja oleks saanud osaleda ka tööharjutusel. Tööharjutuse teenus, milles kaebaja pidi osalema, algas kell 9.00 ja lõppes 14.00. Kaebaja puhul on äärmiselt oluline osaleda nimetatud teenusel, arvestades asjaolu, et tegemist on pikaajalise töötuga (pikem töösuhe puudub alates 2003. aastast). Kuna kaebaja 12.03.2014 tööharjutusel ei osalenud, kuid pöördus vastuvõtule 13.03.2014 alkoholijoobe tunnustega, siis on ilmne, et kaebaja tarvitas eelnevalt, so 12.03.2014 alkoholi. Samuti kinnitas kaebaja juhtumikorraldaja selgituste kohaselt töötukassa vastuvõtul 14.03.2014, et ei osalenud tööharjutusel, kuna tarbis 12.03.2014 alkoholi. Töötukassa vastuvõtul 14.03.2014 töövestlusel käimisest kaebaja ei rääkinud.

6.5. Vastustaja hinnangul ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähtsust, miks keelduti kaebajat 13.03.2014 töötukassa vastuvõtul teenindamast. Siiski selgitab vastustaja, et kaebajat ei teenindatud 13.03.2014, kuna kaebaja seisund seda ei võimaldanud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. Asjas vaidlustatud 14.03.2014 otsusest nähtub, et kaebaja töötuna arvelolek on lõpetatud TTTS § 7 lg 1 p 5 alusel, mis sätestab, et Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest (tl 2). Seega tuleb kohtul asjas vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel teha kindlaks, kas kaebaja on keeldunud ITK täitmisest kolm korda ning kas kaebaja keeldus ITK täitmisest mõjuva põhjuseta.

Kohus märgib lisaks, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja on kohustatud talle koostatud ja tema poolt allkirjastatud ITK-d täitma (TTTS § 31 lg 1 p 1), sealjuures pole kaebaja vaidlustanud talle ITK-s määratud kohustuslikke tegevusi. Poolte vahel on vaidlus üksnes selle üle, kas kaebaja on korrektselt talle koostatud ITK-d täitnud või mitte. Kohus on seisukohal, et kaebaja seda teinud pole. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

8. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 26.11.2013 allkirjastanud ITK, mille kohaselt tuli kaebajal 28.11.2013 osaleda proovitööl AS-i ISS juures (tl 23). 14.03.2014 otsuse põhjendustest nähtub, et kaebaja proovitööl ei osalenud, kuna tarbis sel päeval alkoholi, mida vastustaja ei pea mõjuvaks põhjuseks ITK mittetäitmisel. Esitatud kaebuses märgib kaebaja, et tegelikkuses ta käis 28.11.2013 proovitööl, kuid AS-l ISS polnud talle proovitööd pakkuda.

Nähtuvalt EMPIS’e väljavõttest (tl 29-31) on kaebaja tõepoolest käinud AS-s ISS, kuid seda mitte ITK-s määratud ning kaebaja poolt väidetud päeval 28.11.2013, vaid hiljem ajavahemikul 31.12.2013 – 13.01.2014 (sissekandes ei nähtu täpne käimise kuupäev, vaid on märge üksnes, et kaebaja käis seal esmaspäeval). Sissekande kohaselt polnud sellel hetkel AS-l ISS kaebajale midagi pakkuda. Vastustaja on kohtule edastanud AS ISS personalispetsialisti 14.04.2014 e-kirja, milles kinnitatakse, et kaebaja ei ilmunud 28.11.2013 proovipäevale (tl 25). Ka EMPIS’e väljavõttest nähtuvalt ei osalenud kaebaja 28.11.2013 proovipäeval. Infosüsteemi tehtud märke kohaselt ei olnud kaebaja enda sõnul selleks momendiks veel kaineks saanud. Seega on tõendatud, et kaebaja ei osalenud 28.11.2013 AS-s ISS proovipäeval.

Veel nähtub EMIPS’e väljavõttest, et 28.11.2013 on kaebaja helistanud töötukassase ning teatanud, et ta on haige, kuid juhtumiskorraldaja ja infotöötajale jäi mulje, et kaebaja on alkoholi tarbinud. Kaebaja pole kohtule ega töötukassale haigeks olemise kohta tõendit esitanud ning kaebaja ei tugine ka proovipäeval käimata jätmise osas enda väidetavale haigusele sel päeval.

Seega, kuna kaebaja ei osalenud 26.11.2013 allkirjastatud ITK-s kokkulepitud tegevusel (ei osalenud 28.11.2013 proovitööl AS-i ISS juures), ei täitnud ta 26.11.2013 allkirjastatud ITK-d. Eelnevalt märgitud tõendit viitavad üheselt sellele, et ITK täitmata jätmise põhjuseks oli kaebaja poolt alkoholi tarbimine. Kohus nõustub vastustajaga, et alkoholi tarbimine ei ole selliseks objektiivseks mõjuvaks põhjuseks, mille alusel võiks kaebaja ITK täitmisest keelduda.

9. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 03.12.2013 allkirjastanud ITK, mille kohaselt tuli kaebajal 31.12.2013 minna MTÜ-sse Eesti Abikeskused vastuvõtule (tl 24). 14.03.2014 otsuse põhjendustest nähtuvalt ei leidnud kaebaja õiget asutust üles, mida vastustaja ei pea mõjuvaks põhjuseks ITK mittetäitmisel. Kaebaja märgib, et ei leidnud aadressilt Suur-Ameerika tänav 18A sellist asutust üles, kaebaja küsis täpsustusi maja apteegist ning samuti proovis kaebaja sinna korduvalt helistada, kuid tulemusteta.

Erinevalt vastustajast leiab kohus, et kaebaja poolt toodud põhjust võib pidada usutavaks ning kohtu arvates on tegemist mõjuva põhjusega ITK mittetäitmiseks. Kaebaja väidetest nähtuvalt tegi ta kõik endast oleneva, et nimetatud vastuvõtule õigeaegselt jõuda – kaebaja läks nimetatud aadressile kohale, küsis abi majas olevast apteegist ning helistas korduvalt MTÜ-sse. Ka nähtub EMPIS’e väljavõttest, et kaebaja on vastustajale teatanud, et ta ei leidnud seda kohta üles ning et MTÜ telefon on kinni. Sealjuures on EMPIS’e sissekande kohaselt loetud kaebaja poolt nimetatud tegevuse täidetuks. Eelöeldu tõttu leiab kohus, et kaebajal oli 03.12.2013 ITK-s ettenähtud tegevuse täitmata jätmiseks mõjuv põhjus.

10. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 11.02.2014 ja 04.03.2014 allkirjastanud ITK, mille kohaselt tuli kaebajal osaleda ajavahemikul 27.02.2014 – 24.04.2014 tööharjutuse teenusel MTÜ-s Otsuseotsija (tl 27-28). Otsusest nähtuval keeldus kaebaja kokku lepitud tööharjutusel osalemisest, kuna tarbis 12.03.2014 alkoholi, mida vastustaja ei pea mõjuvaks põhjuseks ITK mittetäitmisel. Kaebuses põhjendab kaebaja tööharjutusel mitte käimist sellega, et viibis samal ajal töövestlusel.

Asjas puudub vaidlus, et kaebaja nimetatud tööharjutusel ei osalenud. Kohus nõustub vastustajaga, et töövestlusel osalemist võiks iseenesest käsitleda ITK mittetäitmisest keeldumise mõjuva põhjusena. Siiski pole kaebaja vastustajale ega kohtule töövestlusel käimise kohta ühtegi tõendit esitanud. Kaebaja pidi olema teadlik, et peab töövestlusel käimise kohta esitama tõendi ka vastustajale (sarnaselt AS-s ISS käidu kohta). Tuleb märkida, et kaebaja on põhjendanud tööharjutusel mitte osalemist töövestlusel käimisega esmakordselt alles kohtumenetluses. Nii nähtub EMPIS’e sissekandest, et kaebaja ei saanud tööharjutusel osaleda hoopis alkoholi tarvitamise tõttu. Seda sissekannet kinnitavad veel ka 13.03.2014 ja 14.03.2014 pöördumise kohta tehtud sissekanded, mille kohaselt oli kaebaja töötukassasse saabudes alkoholijoobes või tugevate jääknähtudega. Kuna kaebaja ei osalenud 11.02.2014 ja 04.03.2014 allkirjastatud ITK-s kokkulepitud tegevusel (ei osalenud tööharjutusel), ei täitnud kaebaja seega 11.02.2014 ja 04.03.2014 allkirjastatud ITK-d. Kohus nõustub vastustajaga, et alkoholi tarbimine ei ole selliseks objektiivseks mõjuvaks põhjuseks, mille alusel võik kaebaja ITK täitmisest keelduda. Kaebaja pole suutnud veenvalt tõendada, et ta tööharjutuse ajal tegelikkuses töövestlusel viibis.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 04.03.2014 allkirjastanud ITK, mille kohaselt tuli kaebajal osaleda 11.03.2014 Tallinna ja Harjumaa töömessil kevad 2014 (tl 28). Otsusest nähtuvalt keeldus kaebaja kokkulepitud tööharjutusel osalemisest, kuna tarbis sel päeval alkoholi, mida vastustaja ei pea mõjuvaks põhjuseks ITK mittetäitmisel. Kaebaja väidab, et siiski osales nimetatud töömessil.

EMPIS’e sissekande kohaselt ei osalenud kaebaja kõnealusel töömessil, kuna tarbis sellel päeval alkoholi. Kohus peab vastustaja sissekannet usutavaks, võttes arvesse kaebaja üldist käitumist ITK täitmisel, sh 13.03.2014 ja 14.03.2014 tehtud sissekandeid kaebaja käitumise kohta. Ka pole kaebaja vastustaja sellekohaseid väiteid millegagi ümber lükanud. Kuna kaebaja ei osalenud 04.03.2014 allkirjastatud ITK-s kokkulepitud tegevusel (ei osalenud töömessil), ei täitnud kaebaja seega 04.03.2014 allkirjastatud ITK-d. Kohus nõustub vastustajaga, et alkoholi tarbimine ei ole selliseks objektiivseks mõjuvaks põhjuseks, mille alusel võik kaebaja ITK täitmisest keelduda.

12. Kaebaja väiteid juhtumikorraldaja E. Kolditsi ebasümpaatiast kaebaja vastu ei saa pidada samuti usutavaks. Nii ei nähtu EMPIS’e väljavõttest, et juhtumikorraldaja oleks käitunud kuidagi kaebaja huvide vastaselt. Ka kaebaja 13.03.2014 vastuvõtmisest pole juhtumikorraldaja nähtuvalt EMPIS’e väljavõttest alusetult keeldunud, kuna selle kohaselt oli kaebaja tugevas alkoholijoobes ning kontaktivõimetu. On ilmne, et sellises seisundis pole juhtumikorraldajal võimalik kaebajat teenindada. Seetõttu kutsutigi kaebaja 14.03.2013 uuesti vastuvõtule. Kaebaja väited juhtumikorraldaja kohvi joomisest on asjakohatud.

13. Kohus möönab, et 14.03.2014 otsuses on õigusvastaselt leitud, et kaebajal polnud 03.12.2013 ITK-s ettenähtud tegevuse täitmata jätmiseks mõjuvat põhjust (vt otsuse p 9). Kohus on aga seisukohal, et see ei tingi asjas vaidlustatud otsuse tühistamist, kuivõrd kohus on asjas tuvastanud, et vastustaja on otsuses õigesti leidnud, et kaebaja on ülejäänud kolmel korral keeldunud ITK täitmisest ilma mõjuva põhjuseta (otsuse p-d 8, 10 ja 11). Seega on TTTS § 7 lg 1 p-i 5 eeldused täidetud ning vastustaja on lõppjäreldusena õiguspäraselt lõpetanud kaebaja töötuna arveloleku.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt sellele sättele jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik